Obsah (9)

§ 871§ 75§ 200§ 65§ 199§ 201§ 215§ 87§ 3314

1-18-4543 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2020, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-4543 (16244000220) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubo

) § 871 , § 75 ja kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 4261, § 432 lg 3, 32, 4 kohus määras:

§ 871

lg 1 alusel kohaldada D.P suhtes pärast karistuse ärakandmist käitumiskontroll tähtajaga 9 (ü heksa) kuud ning määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada D.P järgima

§ 75

lg 1 p -des 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 1-18-4543 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada D.P suhtes käitumiskontrolli ajaks vastavalt

§ 75

lg 2 p-des 2, 4 ja 7 järgmis ed kohustused: - mitte tarvitama alkoholi; - asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; - mitte suhtlema talle teadaolevalt varem kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva nõusolekuta (v.a lähisugulased). D.P-le määratud käitumiskontrolli tähtaja kulgemist arvestada alates tema vanglast vabanemisest. vandeadvokaadi Jätta Ilya Zuevi poolt süüdimõistetu D.P kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi kulud 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot ja 60 senti riigi kanda. Määrus edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla esitas 07.01.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetavale D.P-le karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. 2. Viru Jõhvi Maakohtu kohtumaja 15.08.2018 otsusega tunnistati D.P süüdi

§ 200

lg 2 p 4, 7, 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele 3 aastat vangistust Viru Maakohtu 09.08.2016 otsusega mõistetud karistus 4 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust ja tuseks mõistetie D.P üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. D.P D.P karistuse kandmise algus o li 09.09.2015. Kohtuotsus jõustus 31.08.2018. 3. Nähtuvalt Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 15.08.2018 otsusest tunnistati D.P süüdi selles, et ta pani toime

§ 200

lg 2 p 4, 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, grupis ja sissetungimisega. D.P mõisteti eeltoodud otsuse kohaselt süüdi selles, et ta 27.08.2015 kell 00.00 – 01.00, tegutsedes üheskoos ja varjates nägu maskiga grupis D T, sisenesid akna kaudu XXX esimesel korrusel asuvasse korterisse, kus peksid V Z vastu keha, millest V Z tundis valu, kukkus ning kaotas teadvuse. Seejärel lõi D.P L M rusikaga vastu vasakut näopoolt ning tal kästi heita pikali, mispeale lõi ta kannatanut veel kord vastu pead ning millest tundis kannatanu valu ja tal tekkis verevalum näkku. Peale vägivalla kasutamist võtsid D.P ja D T ära kannatanule kuuluva televiisori Samsung (maksumusega 300 eurot), jalgratta (120 €), käekella (15 €), võtmed ning V Z dokumendid (kahe sõiduki tehnilised passid, kaubaveotunnistus, tankimiskaart, juhiluba, juhi isiklik kaart, tööluba, autokooli koolituse läbimise tunnistus, luba juhtimiskoolitusele, 2 1-18-4543 kindlustus, autovõtmed ja ilma väärtuseta mobiiltelefoni), tekitades kannatanule varalise kahju summas 435 eurot. 4. Viru Maakohtu 15.08.2015 otsuse kohaselt mõisteti D.P-le liitkaristus

§ 65

lg 1 alusel, liites mõistetud karistusele Viru Maakohtu 09.08.2016 otsusega mõistetud Nähtuvalt karistuse. viimati nimetatud mõisteti otsusest D.P süüdi selles, et tema 12.04.2014 kella 18.00 ajal viibides Ida-Virumaal XXX asuvas A F ja M M korteris nr XXX, grupis koos D T ühise alkoholi tarbimise käigus, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kasutades vägivalda, mis seisnes selles, et peale selle, kui D T võttis riiulilt A F kuuluva sülearvuti, hakkasid A F ja M M teda takistama, peale mida lõi D T rusikaga ühel korral A F vastu nägu ja mitu korda vastu keha. Peale seda D T ja D.P D.P väljusid korterist kuid umbes viie minuti pärast naasesid ja sisenesid pettuse teel (ütlesid, et on politseist) uuesti korterisse, kus D T lõhkus küünarnukiga ära sektsioonkapi riiuli klaasi ja võttis ära A F kuuluva sülearvuti. Peale seda kui kannatanud üritasid arvutit temalt ära võtta, lõiTD ühel korral jalagaF A vastu nägu ja D.P D.P lõi vähemalt kolmel korral rusikatega vastu A F keha ja ühe korra vastu pead. Peale seda A F kukkus ning D.P ja D T väljusid korterist võttes kaasa A F kuuluva sülearvuti Lenovo Edge E520 väärtusega 125 eurot ja mobiiltelefoni Nokia 300 väärtusega 50 eurot. Kuriteoga tekitati A F varaline kahju summas 175 eurot ja kehavigastus – alalõualuu murd. Seega isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani grupis ja sissetungimiseg a D.P toime võõra vallasasja vägivallaga äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o

§ 200lg 2 p 4, 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

5. D.P mõisteti Viru Maakohtu 09.08.2016 otsusega süüdi ka selles, et tema, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna kes on varem pannud toime röövimise ja varguse, grupis koos D T, ajavahemikul 20.10.2014 kuni 26.10.2014, tungis XXX asuva maja keldriboksi ukse lukkude lõhkumise teel sisse S S kuuluvasse keldriboksi, kust võttis ära mootorsae Husqvarna 254 väärtusega 290 eurot ja 15 pudelit väärtusetut koduveini. Peale selle tema, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna kes on varem pannud toime röövimise ja varguse, ajavahemikul 01.11.2014 kell 19.00 kuni 02.11.2014 kell 14.00, tungis XXX asuva maja keldriboksi ukse rippluku eest ära tõmbamise teel sisse R K kuuluvasse keldriboksi, kust võttis ära krossimootorratta ORION 125 CC väärtusega 400 eurot. Peale selle tema, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, grupis koos A D, tungis ajavahemikul 15.11.2014-17.11.2014 uksehingede lõhkumise teel sisse XXX juurde kuuluvasse A M keldriboksi ja võttis sealt ära V K kuuluva võsalõikuri Husgwarna 345F väärtusega 500 eurot koos rakmetega väärtusega 35 eurot ning J L kuuluva võsalõikuri Husgwarna väärtusega 350 eurot koos rakmetega väärtusega 35 eurot. Seega pani D.P toime võõra vallasaja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis, sissetung imisega ja süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

6. Samuti mõisteti D.P Viru Maakohtu 09.08.2016 otsusega süüdi selles, et ta ajavahemikul 08.08.2014 kell 18.00 kuni 09.08.2014 kell 07.00 isikuna, kes on varem pannud toime varguse ja röövimise, sai oma valdusse (leidis) Kohtla-Järve linnas Iidla mikrorajoonis XXX maja juurest võõra vallasasja, s.o V P kuuluva mustas ümbriskotis oleva mobiiltelefoni Sony Xperia GO ST27i koos mälukaardiga väärtusega 206 eurot ja pööras need ebaseaduslikult enda kasuks. Seega pani ta toime omastamise, s.o

§ 201lg 2 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Ka mõisteti ta süüdi selles, et olles

§ 215

lg 2 p 1 järgi tähendatud isik, ajavahemikul alates 20.12.2014 kella 19.30 kuni 21.12.2014 kell 10.30, akna kiviga purustamise ja rooli aluse paneeli lahtitõmbamise ning juhtmetest 3 1-18-4543 käivitamise teel, võttis omavoliliselt ajutiselt kasutada Kohtla -Järvelt XXX maja juures pargitud D A kuuluva võõra vallasasja, s.o. sõiduauto Opel Astra registreerimismärgiga XXX väärtusega 500 eurot ja jättis selle hiljem Kohtla -Järve linna XXX maja juurde. Seega pani ta toime asja omavolilise kasutamise, s.o

§ 215lg 2 p 1 alusel kvalifitseeritava kuriteo.

1. Kinnipidamisasutuses D.P kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates kinnipeetav võib kasutada füüsilist vägivalda materiaalse kasu saamise eesmärgil, tekitades kannatanutele kehavigastusi. Oht seisneb vastu hakkamises võimuesindajatele, mille käigus võib ähvardada või kasutada vägivalda. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul puudub kindel eluase või ta jätkab elamist isikutega, kes kuritarvitavad alkoholi, kui isik on töötu ning tal on majanduslikud raskused, kui jätkab kuritegelikku mõtteviisiga inimestega, kui ta on alkoholijoobes ning kui isik ei hakka aktsepteerima ühiskonnas kehtivaid norme ning ei mõista teiste inimeste tundeid. Ohtlikkust suurendab alkoholi kuritarvitamine, majanduslikud raskused ja suhtlemine kuritegeliku eluviisiga isikutega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 58%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 56%. Tulenevalt eeltoodust toetab Viru Vangla D.P suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.
2. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kui kohu s peab võimalikuks D.P ile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, siis oleks otstarbekas pärast karistuse ärakandmist kohaldada D.P ile käitumiskontroll tähtajaga üks aasta. Karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks kohustada D.P täitma järgmisi kohustusi:

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 21 - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri poolt kohtuistungil välja toodu

1. D.P avaldas kohtuistungil, et ta ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega nõus. Ta ei arvestanud sellega, et tema suhtes kohaldatakse kontrolli karistusjärgselt ja Ida -Virumaal ei ole võimalik leida töökoht a ja ta arvas, et läheb Soome tööle, sest siin töökohta ei ole. Talle võimaldatakse töökoht ja elukoht. Ta on lõpetanud keevitaja koolituse, on olemas tunnistus selle kohta ja teda võetakse tööle Soome sellel erialal. Tal on tasumata hagid, mida tahaks ta ära tasuda. Samuti peab ta toetama tütart. Tal on selline töötamine, et üks kuu o n ta Soomes ja üks kuu Eestis. Kui talle määratakse kriminaalhooldus, siis tal ei ole võimalik kuskile välja sõita, ta ei saa välisriiki tööle minna.
2. Kaitsja hinnangul tuleks D.P suhtes karistusjärgne käitumiskontroll jätta kohaldamata. Ta viitas eelkõige sellele, et kaitsealune soovib leida endale tööd Soome Vabariigis ja käitumiskontrolli kehtestamine välistaks sellist võimalust. D.P-l ei olnud vanglas viibides distsiplinaarkaristusi. Seega oma käitumisega ta näitas seda, et on võimeline elama seaduskuulekalt. Siin saalis ta kinnitas, et tal on olemas elukoht ja töökoht ka. Koosmõjus asjaoluga, et D.P töötas vanglatööstuses alates
3. aastast ja vaatamata sellele, et ta ei ole kohtule esitanud tööandja garantiikirja on võimalik asuda seisukohale, et D.P on see isik, kes on võimeline leidma endale töökoha nii Eestis kui ka Soomes ja kui ta saab endale töökoha, siis ta on võimeline kustutama ka võlgnevusi. Kaitsja ei ole nõus sellega, et D.P suhtes tuleb kohaldada sellist keeldu nagu omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Samale seisukohale asus ka prokuratuur. Samas kaitsja ei ole nõus prokuratuuri seisukohaga selles osas, et tuleb kohaldada täiendavaid abinõusid R. D.P suhtes nimelt seda, mis puudutab täiendava sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbiviimist. R. D.P k läbis vanglas „Eluviisitreeningu“ ja tegi vastavaid järeldusi oma käitumise kohta. Praegu on alust 4 1-18-4543 arvata, et D.P-l ei ole enam probleeme alkoholi tarvitamisega. Mis puudutab käitumiskontrolli aega, siis vangla on seisukohal, et tuleb kohaldada ühe aastast tähtaega, prokuratuur asus aga seisukohale, et tuleb määrata kaheaastane tähtaeg. Juhul, kui kohus leiab, et tuleb kohaldada käitumi skontrolli, siis kaitsja palub sätestada minimaalset tähtaega ehk kuus kuud. Selle aja jooksul kriminaalhooldusel on võimalik kontrollida, kuidas D.P täidab oma kohustusi, kuidas kustutab võlgnevusi, kas tarvitab alkoholi või mitte ja pärast seda, siis D.P-l tekib võimalus minna Soome, kus ta saab rohkemat tulu ja see võimaldab tal kustutada võlgnevusi. Kaitsja nõustub sellega, et Eestis tal sellist võimalust ei ole, ei ole võimalust kustutada kiiresti võlgnevusi.
4. Prokurör toetas vangla taotlust D.P-le karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Karistusjärgne käitumiskontroll on kohane siis, kui on alus arvata, et isik võib panna toime uusi kuritegusid. D.P suhtes koostatud iseloomustuses on välja toodud riskifaktoriks isiku puhul alkoholi kuritarvitamine, majanduslikud raskused ja samuti kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemine. Käitumiskontrolli ajaks D.P-le võib panna kohustusi ja osa neist prokurör toetab ja soovib lisada ka veel paar kohustust. Prokurör leiab, et täiesti kohane D.P suhtes kohaldada lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, kuna see oli soodusfaktoriks, miks D.P pani süüteod toime. Kohustus mitte omada ja tarvitada psühhotroopseid aineid ei ole otstarbekas ja ei ole D.P elus aktualiseerunud. Samas võib pidada vajalikuks kohustuseks asuda tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Isik on tõepoolest omandanud mitu eriala vanglas viibides, tal on teatud töökogemus ja tööharjumus olemas ning motiveeritus tööd tegema. Samuti tal on suured võlgnevused, mis on seotud eelmiste kriminaalasjadega ning sellest tulenevalt tal on kohustus need hagid hüvitada ja selleks peabki ta leidma endale töökoha ja legaalse sissetuleku. Samas, kuna D.P suhtes on mitu korda tõusetunud kahtlustus ja teda mõisteti süüdi selles, et ta pani grupis toime kuriteo, seega prokurör leiab, et võib lisakohustusena panna ka kohustuse mitte suhelda terve käitumiskontrolli jooksul kriminaalkorras karistatud isikutega, kuna iseloomustuse kohaselt D.P on mõjutatav isik ning teatud asjaolude kokkulangemisel võib ta sooritada kurite o. Samas süüdimõistetul ei ole kindlat strateegiat, kuidas käituda selles olukorras, kui ta näiteks satub sellisesse seltskonda. Seega prokurör leiab, et sellise kohustuse määramine on tema puhul kohustuslik. Samas arvestades asjaoluga, et D.P iseloomustuses on välja toodud, et isikul on vähe kogemusi probleemide lahendamiseks, seega prokurör leiab, et talle oleks kohane määrata kohustuseks läbida sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Kriminaalhooldusosakonna poolt see programm korraldatakse just neile, kes on läbinud mõne sotsiaalprogrammi ning programmi eesmärgiks on aidata programmis osalejal omandada, arendada, rakendada probleemide lahendamistega seotud oskusi, mis aitavad elus rasketes olukordades toime tulla. Programmi sisuks on ka suhtumine õigusrikkumistesse, emotsioonide juhtimine, toimetulek konfliktidega, erinevate seisukohtade mõistmine ja arvestamine, terve elustiil ja majanduslik toimetulek. Mis puudutab karistusjärgse käitumiskontrolli pikkust, siis prokurör leiab, et vangla poolt pakutud üheaastane kontrolli pikkus on liiga lühike. Prokurör leiab, et käitumiskontrolli pikkus võiks olla vähemalt 1,5 aastat selleks, et D.P-l kinnistuksid teised hoiakud ja ta tõepoolest näitaks ennast õiguskuuleka inimesena. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku, Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ja kuulanud ära prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja, leiab, et D.P suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli üheksaks kuuks.

§-s 871 sätestatu kohaselt võib kohus pärast vangistuse ärakandmist kohaldada isiku suhtes käitumiskontrolli. Selle alused on loetletud

§ 871lg 1 p-des 1–3 ja lõikes 2.

Kui esimese lõike punktid 1 ja 2 ning teine 5 1-18-4543 lõige on formaalset laadi (süüdimõistev otsus ja varasem karistatus), siis

§ 871lg 1 p 3 annab kohtule ulatusliku diskretsiooniruumi.

Karistusjärgne käitumiskontroll ei ole isikule süüdimõistva kohtuotsusega mõistetav karistus ega muu mõjutusvahend, vaid seaduses ettenähtud täiendav meede, mis võimaldab täitmiskohtunikul kohaldada karistuse ära kandnud süüdimõistetule kindlaid piiranguid või kohustusi (vt Riigikohtu 02.02.2016 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-1-16 p 9.1). Seadusandja tahe karistusseadustiku täiendamisel §-ga 871 oli selles, et tegemist oleks mittekaristusliku mõjutusvahendiga, mille eesmärgiks on teha tööd isikuga kriminogeense käitumise muutmiseks ning seeläbi ennetada tema poolt võimalike uute kuritegude toimepanemist (Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seaduse 382 SE III seletuskiri).

1. Sarnaselt vahistamisaluse tuvastamisele tuleb kohtu hinnangul ka karistusjärgse käitumiskontrolli põhjendatuse hindamisel eraldi hinnata kahte aspekti: 1) uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja 2) võimaliku uue kuriteo raskust. Raskemate kuritegude toimepanemise ohu korral võib karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks piisata sellisest uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, mis kergemat liiki kuriteo toimepanemise ohu puhul karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks alust ei annaks (vt mutatis mutandis RKKK 12.04.2012 nr 3-1-1-32-12, p 9.3.) Formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks
2. KrMS § 426 1 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus

§-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. 15. Karistusseadustiku (

) § 87 1 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§ -s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku k uriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud

1. peatüki 1., 2.,
2. ja
3. jaos,
4. peatüki
5. jaos või
6. peatüki
7. ja
8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. 1 lg -s 2 sätestatud tingimustele. D.P
9. Kinnipeetav D.P vastab

§ 87

tunnistati süüdi

§ 200

lg 4, 7, 9 järgi sätestatud tahtliku vägivaldse süüteo toimepanemise eest ning liitkaristuseks mõisteti talle 4 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Nähtuvalt isiklikust toimikust kinnipeetud isiku kohta on teda jäetud vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata (tl 79-81 ja tl 91-93). Seega ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 08.03.2020, mil süüdimõistetu kannab mõistetud karistuse ära täies ulatuses. Seega on täidetud D.P-le karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks formaalsed eeldused. Materiaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks 17. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisse otsustamisel tuleb kohtul arvestada

§ 871

lg 1 p-s 3 sätestatut, see tähendab kas kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, vara sem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib toime 6 1-18-4543 panna uusi kuritegusid. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. Kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik ja varasem elukäik 18. Nähtuvalt D.P poolt toime pandud kuriteo asjaoludest, mis on täpsemalt kajastatud kohtumääruse p -des 3-6, on ta grupis korduvalt toime pannud röövimisi, kasutades ka ise aktiivselt vägivalda. Samuti on ta süüdi mõistetud

§ 215

lg 2 p 1 järgi selles, et ta kasutas kannatanu nõusolekuta viimase mootorsõidukit,

§ 201

lg 2 p 1 järgi selles, et ta pööras kannatanu mobiiltelefoni ebaseaduslikult enda kasuks ning

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi selles, et ta võttis grupis erinevatelt kannatanutelt ära vi imastele kuuluvaid vallasasju sissetungimisega. Kohtu hinnangul räägivad D.P poolt toime pandud kuriteo asjaolud sellest , et ta on teiste poolt mõjutatav ning enda vajaduste rahuldamiseks on ta valmis ebaseaduslikult ära võtma teiste isikute vallasasju, mis viitab sellele, et ta seab enda vajadused esiplaanile. Arvestades seda, et D.P on süüdimõistetud väga erinevates varavastastes kuritegudes, siis kohtu hinnangul jaatades tema puhul seda, et vanglast vabanedes ta ei pane toime uusi kuritegusid peaks teda vabaduses eesootav majanduslik olukord olema märkimisväärselt parem kui enne varavastaste kuritegude toimepanemist. Arvestades D.P-l esinevat võlgnevust 13193, 56 eurot, kohustust tasuda elatist, kinnisvara puudumist ning küsitavust võimaluses koheselt tööle asuda, siis kohus leiab, et välistada ei saa, et D.P vabaduses jätkab enda senist kuritegelikku käitumismustrit varavastaste kuritegude toimepanemise läbi.

1. Viimast kohtu järeldust kinnitab ka see, et teda on ka varasemalt kriminaalkorras karistatud ning ta ei viibi esimest korda kinnipidamisasutuses. Nimelt on tegemist D.P kolmanda reaalselt ära kantava vangistusega. Seega ka tema varasem elukäik viitab sellele, et süüdimõistetu puhul on tegemist isikuga, kelle senise elu lahutamatuks osaks on olnud kuritegude toimepanemine. Süüdimõistetu on välja toonud, et oli noor, nüüd istus kinni ja sai aru, mõistab, et peab edasi minema ja lõpetama seda. Kohus ei välista seda, et mõningaid tema poolt toimepandud kuritegusid on võimalik selgitada ka noorusega, kuid tõsisemaks põhjuseks, miks D.P on kuritegusid toime pannud, peab kohus alkoholi kuritarvitamist, mis paraku kohtupraktikast nähtuvalt tihti vanuse lisandumisega ära ei kao ilma piisava tahtekindluseta. Seda, et süüdimõistetul võib nappida sellist meelekindlust alkoholile kindla ei ütlemisel kinnitab tema enda poolt välja toodu, mille kohaselt ta on püüdnud tarvitamist lõpetada, kuid elukeskkonda muutmata on see tal väga raskeks osutunud.
2. Kokkuvõtvalt kohtu hinnangul D.P poolt toime pandud kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik viitavad sellele, et vabaduses olles ta võib jätkata varavastaste kuritegude toimepanemist ja seda kinnitab ka iseloomustuses ära toodu, mille kohaselt süüdimõistetul esineb puudulik probleemide äratundmine ja tegude tagajärgede nägemise oskus. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles Viru Vangla
3. iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi D.P-l ei ole.
4. Positiivse asjaoluna hindamaks D.P käitumist kinnipidamisasutuses on põhjendatud tuua välja see, et D.P t öötab metalltsehhis E ning ta on motiveeritud töötama edasi. Vangistuses omandas 01.09.2016 - 22.08.2017 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest keevitaja eriala. Samuti toimusid vestlused: vestlused riskivast ja hoolimatust elustiilist, selle vältimisest. 22 .06.2016 vestlused impulsiivse käitumise olemusest ja selle vältimise võimalustest. Kinnipeetav teadvustab oma probleeme ja põhjuseid. Peamiseks põhjuseks on alkoholi tarvitamine. Vestlused kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise võimalikest ohtude st. 13.09.2017 läbis vestluse teemal kriminaalkorras karistatud isikutega 7 1-18-4543 suhtlemise ohtudest ning probleemide lahendamisest. Isik hindab adekvaatselt oma põhilisi riske - sõbrad, alkohol. Vangistuses kinnipeetav D.P on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Programmi abil R oman D.P t eadvustab oma nõrkusi, samas teab, mis võiks teda aidata uue elustiili loomisel. Saab aru, et tuleb palju raskusi, sest läbis muutuste ringi juba ko rduvalt, aga nüüd usub endasse. Sotsiaalprogramm is „Agressiivsuse asendamise “ R. treening D.P keeldus osalemast. Kohtuistungil tõi D.P välja, et sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimisest oli talle kasu. See programm oli alkoholiga seotud, et mitte tarvitada alkoholi ja kuidas käituda õigesti seltskondades viibides.
5. Arvestades ülaltoodud andmeid D.P käitumise kohta kinnipidamisasutuses, siis on põhjendatud asuda seisukohale, et kinnipeetu käitumine on olnud kinnipidamisasutuses pigem positiivne, kuna ta on edukalt läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, erinevaid vestlusi ning on ka olnud pikemat aega tööga hõivatud ning suutnud ka omandada keevitaja kutsehariduse ning kohtule ei ole alust kahelda ka selles, et tal on õnnestunud vanglas viibides elatist tasuda. Hinnates seda, kas süüdmõistetu on täielikult täitnud tema suhtes koostatud individuaalse täitmiskava (IT KIK tl 17 -19), siis tuleb sellele vastata eitavalt, kuna läbimata on sotsiaalprogramm „Agressiivsuse asendamine“. Selle programmi läbimise tulemuseks peaks olema see, et isik kasutab agressiivse käitumise asemel positiivseid sotsiaalseid oskusi, oskab leida alternatiive vägivaldsele käitumisele. Samuti nähtub 25.10.2019 distsiplinaarmenetluse protokollist (IT KIK tl 156-157), et tuginedes distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditele on kinnitust leidnud, et D.P , viibides temale mitte ettenähtud kambris, rikkus Viru Vangla kodukorra p 1.12.
6. Samas tegi inspektor-kontaktisik ettepaneku mitte karistada distsiplinaarkorras kinnipeetav D.P ning viia läbi kinnipeetav D.P-ga preventiivne vestlus edaspidi samalaadsete distsipliinirikkumiste vältimiseks.
7. Kokkuvõtvalt arvestades eeltoodut ei saa seega üheselt vastata selle, kas süüdimõistetu on võimeline, arvestades tema käitumist kinnipidamisasutuses, alluma vabaduses kehtestatud korrale ning seega ei saa ka tema käitumise pinnalt vangistuses olles asuda seisukohale, et ta ei pane kindlalt vabaduses olles toime uusi kuritegusid. Kohus leiab, et võimalik oli vanglas viibides ühildada töötamist ja sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamine“ läbimist, kuna ka mõlemad tegevused on süüdimõistetule individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Seda kinnitab ka D.P iseloomustuses välja toodu, mille kohaselt isik ei näidanud huvi ja motivatsiooni programmis osalemiseks, sellepärast eemaldati grupist. Käesolevalt ei soovi sotsiaalprogrammis osaleda. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
8. Karistusjärgne käitumiskontroll

§ 871

lg 1 kohaselt tuleb kehtestada

§ 75

järgi.

§ 75

lg 1 p 1 sätestab, et isik peab käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Kohtupraktika kohaselt saab karistus järgset käitumiskontrolli kohaldada üksnes tingimusel, et süüdlasel on vabanedes elukoht (RKKKm 30.05.2016 nr 3-1-1-45-16, p 7). Kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht aadressil XXX. Tegemist on ühiselamuga , kus on D.P jaoks tuba broneeritud. Kohtuistungil D.Ptõi küll välja selle, et ta ei soovi sinna elama minna, kuna seal on joomarid ja taolised isikud. Ta tõi välja, et tal on võimalik elama asuda õe juurde aadressil XXX. Tegemist on eramajaga ja õde elab seal koos abikaasa ja lapsega. See, et süüdimõistetul on võimalik asuda elama enda õe pere juurde on hetkelpaljasõnaline ning kohtule ühtegi sellekohast tõendit esitatud ei ole.

1. Vangla andmetel on D.P-l täitmata rahalisi nõudeid 13 193, 56 eurot, vabanemisfondis 1621 eurot. D.P sõnul on ta motiveeritud võlgnevusi tasuma, kuid arvestades isiku sissetulekut ja võlgnetavat rahasummat, siis on tegemist keerulise eesmärgiga. Kohtul ei ole alust kahelda tema poolt välja toodus, et vanglas viibides on tal olnud võimalik 8 1-18-4543 kustutada elatise võlgnevust ning et lähedastest on süüdimõistetud vabaduses toetamas peale õe ka vend ja onu.
2. Kohtule ühtegi garantiikirja selle kohta, et vabaduses olles on D.P-l koheselt võimalik tööle asuda esitatud ei ole. Kohus kahtleb tema väites, et talle on tagatud koheselt võimalus töötada keevitajana, kuna see väide on paljasõnaline ning kahtlusi selle tegelikkusele vastavuses tekitab see, et süüdimõistetu tõi küll välja, et tegemist on Tartus tegutseva äriühinguga, kuid ei osanud nimetada ei selle äriühingu nimetust ega ka selle isiku nime, kes lubas ta vanglast vabanedes tööle võtta. Seega on tegemist kontrollimatu ja paljasõnalise väitega, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohus veendunud vaatamata sellele, et kohus ei kahtle selles, et D.P täitis vanglas töökohustusi hästi ning ka keevitaja kutse omandamine vanglas suurendab tema väljavaateid tööjõuturul.
3. Hinnates eeltoodud andmete valguses D.P vabaduses ootavaid elutingimusi, siis kohus leiab, et need räägivad sellest, et välistada ei saa seda, et süüdimõistetu vabaduses olles jätkab enda kuritegelikku eluviisi. Teda hetkel vabaduses ootavad elutingimused ei ole sellised, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et seekord vanglast vabanedes on tema elukulg kindlasti teistsugune kui varasematel vanglast vabanemistel. Kohtu sellist seisukohta kinnitab ka see, et kindlalt ei saa väita, et D.P suudab vabaduses alkoholile ei öelda, arvestades ka teda vabaduses ootavat elukohta, kus elavad alkoholi kuritarvitama kippuvad isikud ning ka seda, et Viru Maakohtu 15.08.2018 ja 09.08.2016 otsustest nähtuvalt on ta röövimise ja vargused toime pannud grupis, mis viitab sellele, et ta on teiste poolt mõjutatav. Seega välistada ei saa negatiivset mõju tema edasisele õiguskuulekusele varem kriminaalkorras karistatud isikute pool ning selliste tutvuste olemasolu saab kohtu hinnangul jaatada selle põhjal, et D.P viibib juba kolmandat korda vanglas karistuse kandmisega seoses. Mõned D.P kuriteod oli toime pandud alkoholijoobes ning isik mõistab ka ise vajadust alkoholi tarbimisest loobuda. Positiivne on see, et D.P on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mille tulemuseks peaks olema see, et sõltuvusprobleem on kaardistatud, isik on valmis muutuma ja teab, kuidas ennetada tagasilangust. Seda, et D.P puhul ei pruugi eeltoodud programmi läbimine kaasa tuua seda, et ta enam üldse ei tarvita vabaduses alkoholi kinnitab kohtu hinnangul tema kohtuistungil väljendatud suhtumine, mille kohaselt kriminaalhooldaja kirjutab selliselt, et tema oleks tarvitanud alkoholi justkui iga päev, aga ta võib olla tarvitas kord aastas ja siis läks marru ja toimus tegu. Seega üritab süüdimõistetu kohtu hinnangul pisendada enda alkoholitarbimisega seotud probleemi. Nähtuvalt iseloomustusest on D.P püüdnud varasemalt alkoholi tarvitamist lõpetada, kuid elukeskkonda muutmata on see tal väga raskeks osutunud.
4. Kokkuvõtvalt kohtu hinnangul käesoleval juhul D.P vabaduses ootavad elutingimused on sellised, mille puhul ei saa kindlalt väita, et tema puhul uute kuritegude toimepanemise oht on olematu. Tal on olemas küll lähedaste tugi, kindel elukoht, kuid samas pole andmeid töökoha olemasolu kohta ning ka on tal tasumata märkimisväärses ulatuses rahalisi kohustusi, mis raskendab tema majanduslikku toimetulekut vabaduses. Samuti räägib eeltoodud ohu kasuks see, et süüdistatav esialgselt plaanib elama asuda piirkonda, kus ta on ka varasemalt grupis kuritegusid toime pannud ning kohtul puudub veendumus selles, et ta suudab vältida ilma vastava kontrollita suhtlemist varasemalt kriminaalkorras karistatud isikutega, kes võivad teda kaasata uute varavastaste kuritegude toimepanemisele. Lõppjäreldus karistusjärgse käitumiskontrolli põhjendatuse osas
5. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul kohtu hinnangul käitumiskontrolli kohaldamine igati põhjendatud tulenevalt D.P poolt toime pandud kuritegude toimepanemise asjaoludest, süüdlase isikust, varasemast elukäigust, käitumisest vanglas ja teda eesootavatest 9 1-18-4543 elutingimustest, kuna uute kuritegude toimepanemine süüdimõistetu poolt on tõenäoline. Välistatud ei ole see, et D.P viibides vabaduses paneb uuesti toime röövimise, mida ta on varasemalt kuriteo asjaolude kohaselt korduvalt toime pannud. Kohtul puudub seega veendumus selles, et süüdimõistetu saab vabaduses hakkama ilma kriminaalhoolduseta ning eeltooduga on võimalik tema puhul maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Seega tuleb D.P suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeense käitumise muutmiseks. Kohtu hinnangul ei välista käitumiskontrolli kohaldamist ka see, kui süüdimõistetul on ikkagi võimalik asuda enda õe juurde elama. See elukoht oleks ka kohtuhinnangul sobivam D.P õiguskuulekuse tagamiseks . Kui süüdimõistetul on võimalik elama asuda enda õe juurde, siis muudab kohus tema taotlusel KrMS § 427 lg-s 1 ette nähtud korras aadressi, kus D.P peab käitumiskontrolli kestel elama. See tuleb siiski kõne alla üksnes juhul, kui D.P suudab kohtule veenvalt ära näidata, et tema õigus uut eluruumi kasutada ei lõpe enne käitumiskontrolli tähtaja möödumist. Samuti ei muuda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist põhjendamatuks ka see kui D.P-l on võimalik mingi aeg töötada Soome Vabariigis, teenides seal suuremat sissetulekut rahaliste kohustuste kustutamiseks, sest kohtul puudub alus kahelda selles, et kriminaalhooldaja talle vastavasisulise nõusoleku annab.
6. Vastavalt

§ 87

1 lg-le 3 karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kuus kuud kuni kolm aastat. Kohus võib lühendada esialgselt määratud kuuekuulisest tähtajast pikemat tähtaega. Kinnipeetava iseloomustuses on tehtud ettepanek kohaldada D.P-le käitumiskontrolli tähtajaga üks aasta. Kohtu hinnangul on võimalik ka lühema käitumiskontrolli tähtajaga, s.o üheksa kuuga saavutada käitumiskontrolliga taotletavat eesmärki, s.o juhtida ja suunata D.P õiguskuuleka käitumise järgimisele ning seega peab kohus põhjendatuks lühemat aega, mil allutada süüdimõistetu karistusjärgsele käitumiskontrollile. Kohus nõustub täielikult sellega, et D.P tuleb kohustada täitma

§ 75

lg 2 p 2 ettenähtud kohustust, s.o mitte tarvitama alkoholi tema edasise seaduskuulekuse huvides, sest ta on varasemalt kuritegusid toime pannud ka alkoholijoobes ning ka süüdimõistetu on ise tunnistanud seda, et alkohol on põhiline riskitegur tema elus. 32. Iseloomustusest nähtub ka, et uue kuriteo toimepanemise oht on kõige tõenäolisem muuhulgas juhul, kui isik on majanduslikes raskustes. Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht, sest tema ütlused töökoha olemasolu osas on paljasõnalised. Kohus on seisukohal, et legaalse sissetuleku puudumine ning tegevusetus võivad olla uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks ja seda olukorras, kus D.P on varem kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud kohustada isikut

§ 75

lg 2 p 4 alusel asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Ka peab kohus põhjendatuks määrata D.P-le

§ 75

lg 2 p-s 7 nimetatud kohustus, mille kohaselt ei tohi ta suhelda talle teadaolevalt varem kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva nõusolekuta (v.a lähisugulased). Nimetatud kohustuse määramist peab kohus põhjendatuks, kuna kuriteo toimepanemise asjaoludest nähtuvalt on D.P pannud röövimised ja vargused toime grupis, mis viitab sellele, et tema puhul on uute kuritegude toimepanemise soodusteguriks ka lävimine varasemalt kriminaalkorras karistatud isikutega ning seega suunamaks teda seaduskuulekuse poole tuleb takistada tema suhtlemist eeltoodud isikutega, v.a lähisugulastega. 33. Kohus nõustub prokuratuuriga ja kaitsjaga selles, et käesoleval juhul süüdimõistetu puhul uute kuriteoriskide maandamiseks pole põhjendatud määrata täiendavat kohustust

§ 75

lg 2 p 2 1 alusel, s.o mille kohaselt D.P ei tohi mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid . Seda seetõttu, et nähtuvalt süüdimõistetu suhtes koostatud 10 1-18-4543 iseloomustusest on D.P elu jooksul küll proovinud erinevaid narkootilisi aineid ja nuusutanud liimi. Viimane tarvitamine oli 2013.a, amfetamiini süstimise teel. Viru Vangla sõltuvust diagnoosinud ei ole ning ka viimane ega ka eelnevad toimepandud kuriteod ei ole seotud narkootikumide tarvitamisega. Seega saab asuda seisukohale, et narkootiliste ainete tarvitamine ei ole käesoleval juhul riskiteguriks, mis kutsub esile D.P poolt kuritegude toimepanemist. Ka ei pea kohus käesoleval juhul põhjendatuks määrata süüdimõistetule täiendava kohustusena sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimist, kuna leiab, et eeltoodud käitumiskontroll ja lisakohustused on hetkel piisavad tagamaks seda, et D.P vabaduses olles ei pane toime uut kuritegu. 34. Tulenevalt lg

§ 871

-st 4 kui D.P ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. 35.

§ 3314

kohaselt karistatakse kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Seisukoht menetluskulude hüvitamise osas 36. Kuna menetluskulude hüvitamine karistusjärgse käitumiskontrolli menetluses on seadusega reguleerimata, siis leiab kohus, et käesolevas menetluses kinnipeetavale tekkinud õigusabikulud summas 129, 60 eurot tuleb jätta riigi kanda . Riigikohus on selgitanud, et karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse toimetamist ei ole õige samastada isiku süüditunnistamisega KrMS § 180 lg 1 tähenduses (RKKKm 02.02.2016 nr 3-1-1-1-16, p 9.3). Viidatud kohtuasjas asus Riigikohus seisukohale, et olukorras, kus karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina jäetakse käitumiskontroll kohaldamata, kannab tekkinud menetluskulud riik. Sellist järeldust põhjendades osutas Riigikohus esmajoones käitumiskontrolli kohaldamise menetluse käivitamise mehhanismile ja süüdimõistetu võimalusele kõnealust menetlust vältida, näiteks käitumiskontrolliga nõustudes. Vangistusseaduse § 762 lg 2 kohaselt saadab vangla materjalid kohtule karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks, kui kinnipeetav vastab

§ 871lõike 1 p-des 1 ja 2 või lgs 2 sätestatud tingimustele.

Seega alustab käitumiskontrolli kohaldamise menetlust alati riik kindlate formaalsete aluste olemasolul süüdimõistetu tahtest sõltumatult. Mingit võimalust kõnealuse menetluse vältimiseks süüdimõistetul ei ole. Samas on selge, et käitumiskontrolli menetluse tulemiks võivad olla süüdimõistetud isiku põhiõiguste uued riived. Seetõttu ei saa taunida süüdistatava soovi kaasata menetlusse kaitsja. (RKKK 3-1-1-1-16, p-d 9.2–9.3) Kirjeldatud argumendi olulisusele menetluskulude hüvitamise otsustamisel on hiljem tähelepanu juhtinud ka Riigikohtu üldkogu (vt RKÜKo 02.05.2017 nr 3-2-1-134-16, p 49). 37. Kohtu hinnangul Riigikohtu viidatud põhjendus, mille kohaselt on karistusjärgse käitumiskontrolli menetluses maakohtus tekkiv menetluskulu süüdimõistetule n -ö peale sunnitud (ja tuleb seetõttu jätta riigi kanda), on asjakohane ka siis, kui kohus otsustab karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Selliselgi juhul ei ole süüdimõistetul mõistlikult võimalik menetluskulu tekkimist vältida. Kuna

§ 871

lg 1 p 3 annab kohtule ulatusliku diskretsiooniruumi (RKKKm 3-1-1-1-16, p 9.1), ei pruugi käitumiskontrolli kohaldamise menetluse lõpptulemus süüdimõistetule ka ettenähtav olla.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et karistusjärgse käitumiskontrolli menetluses tekkinud menetluskulu jääb riigi kanda ka olukorras, kus kohus otsustab käitumiskontrolli kohaldada. Sellist järeldust kinnitab ka see, et kõneksoleva menetluskulu väljamõistmiseks süüdimõistetult pole seaduslikku alust, sest KrMS § 180 lg 1 karistusjärgse käitumiskontrolli menetluses ei 11 1-18-4543 kohaldu (RKKKm 3-1-1-1-16, p 9.3), samuti pole ühtki teist sätet, mis võiks anda aluse panna eeltoodud menetluskulu hüvitamise kohustus süüdimõistetule.
2. Seega peab ka D.P kaitsjale Ilya Zuevile maakohtus toimunud karistusjärgse käitumiskontrolli menetluses määratud riigi õigusabi tasu summas 129, 60 eurot kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu kandma riik ning seda summat ei saa D.P-lt riigi kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 12