Obsah (6)

§ 76§ 121§ 68§ 74§ 75§ 5

1-18-9713 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. september 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-9713 (18244000960) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Lju

§ 76ja Kr

MS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta H.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrus edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla esitas 03.09.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 06.12.2018 kohtuotsusega tunnistati H.H süüdi

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja teda karistati

§ 68

lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 2 kuud 28 päeva.

§ 74

lg 1 -3 alusel pöörati koheselt täitmisele 3 kuud vangistust alates 1 1-18-9713 13.10.2018 ning ülejäänud osas s.o 11 kuud 28 päeva vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata ning allutati ta käitumiskontrollile 2 aastaks. Käitumiskontrolli ajal pidi ta järgmina

§ 75lg 1 p 1 -6, lg 2 p 2, 2¹, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kohtuotsus jõustus 22.12.

2. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 07.03.2019 määrusega kriminaalhooldusametniku Kaja Krivani taotlus H.H-le Viru Maakohtu 06.12.2018 kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramiseks rahuldati ja pöörati karistuse ärakandmata osa, 11 kuud 28 päeva vangistust täitmisele . Vahistati H.H kuni kohtumääruse jõustumiseni ja määrati võtta ta vahi alla kohtu saalis. Karistuse kandmise algus – 07.03.
3. Kohtumäärus jõustus 23.03.
5. Nähtuvalt Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 06.12.2018 otsusest tunnistati H.H süüdi selles, et ta pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi, s.o.

teise inimese tervise kahjustamise ning valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ja korduvalt. Tema poolt kehaliste väärkohtlemiste toimepanemine seisneb selles, et 29.05.2018 kella 15.00 paiku, viibides oma elukohas XXX asuvas korteris, pani ta toime oma elukaaslase L K kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et lõi L.K mitmel korral rusikaga pea ja näo piirkonda põhjustades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi - kaks muhku pealael. Peale selle tema, 23.06.2018 kella 02.00 paiku viibides oma elukohas XXX asuvas korteris, pani toime oma elukaaslase L K kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et H.H karjus oma elukaaslase peale ja haaras tal kõrist ning hakkas teda kägistama. Enesekaitseks lõi L. K meest käte ja jalgadega kõhtu, mille peale H.H kukkus põrandale. Selle peale tõusis H.H püsti ja lõi L.K veelkord rusikaga. Oma tegevusega põhjustas H.H kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi - pindmised vigastused ülahuule piirkonnas ja kaelal. Peale selle tema, 24.08.2018 kella 01.00 paiku viibides oma elukohas XXX asuvas korteris pani toime oma abikaasa L K kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et lõi L. K ühel korral rusikaga pealae piirkonda. Oma tegevusega põhjustas H.H kannatanule füüsilist valu ja muhu pealael. Peale selle tema, 13.10.2018 kella 06.27 paiku viibides oma elukohas XXX asuvas korteris pani toime oma abikaasa L K kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et lõi L. K ühel korral parema silma piirkonda, üks kord vasaku silma piirkonda ning üks kord pealae piirkonda. Oma tegevusega põhjustas H.H oma abikaasale L K füüsilist valu. 5. Kinnipidamisasutuses H.H kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvatesH.H puhul on tõenäoline agressiivne käitumine, mis võib väljenduda füüsilises vägivallas. Ohustatud on ka K lähisuhtes olevad naisterahvad. Samuti ei saa välistada enesekahjustamist ning rahvatervisevastaseid kuri tegusid. Alkoholijoobes olles; materiaalsed raskused; kuritegelikku käitumist toetav paarisuhe; suhtlemisel isikutega, kel esineb kuritegelikku käitumist. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 77%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 76%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust vangla ei toeta isiku tingimisi enne tähtaega vabastamist. 6. Kriminaalhooldusametnik teeb juhul kui kohus leiab, et H.H tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ettepaneku määrata H.H-le tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, katseaeg kuni 06.03.2020 ning käitumisko ntroll kuni 06.03.2020. Riskide maandamiseks tuleks käitumiskontrolli ajaks H.H-d kohustada järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning kohaldada tema suhtes

§ 75

lg 2 p 2, 2 1, 4 – mitte tarvitada alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist. 2 1-18-9713

1. Viru Ri ngkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur nõustub oma 10.09.2019 kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta samuti H.H ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa H.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Süüdimõistetu kohtuistungil
2. H.H teatas 12.09.2019 toimunud kohtuistungil seoses enda ennetähtaega vangistusest vabastamisega, et Viru Vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud andmed vastavad tegelikkusele. Ta soovib enda ennetähtaegset vabastamist, aga tal kunagi ei õnnestunud see. Teda kunagi ei vabastatud vanglast enne tähtaega. Kui teda vabastatakse, siis ta lahutab abielu abikaasaga ja hakkab elama üksi. Ta saab XXX ligikaudu XXX eurot. Talle piisas sellest äraelamiseks. Enne vanglasse sattumist ta töötas ja võib asuda tööle samas ettevõttes, teda oodatakse seal. Ta ei ole enda elus kunagi ametlikult töötanud. Ta on nõus sellega, et tema puudulik haridus soodustab tema puhul uute kuritegude toimepanemist. Võlgnevuse plaanib ta tasuda selliselt, et tema pensionist kohtutäiturid võtavad maha igakuiselt 20 eurot. Vanemad saavad teda vajadusel vabaduses aidata, nad töötavad Jõhvis õmblusvabrikus. Ta on nõus sellega, et tal esineb alkoholisõltuvus. Ta kavatseb pärast vabadusse sattumist kodeerida ennast ja asuda tööle ja elada normaalset elu. Ühiselamu aadressil XXX elavad sellised isikud, kes tarvitavad alkoholi, aga ta ei tarvita nendega. Ta tarvitab narkootilisi aineid, aga harva. Abikaasa kehalise väärkohtlemise põhjuseks oli see, et neil oli skandaal kui abikaasa oli joobeseisundis, siis ta lihtsalt tõukas teda, aga viimane kutsus politsei. Abikaasa provotseeris teda. Kui abikaasa on joobeseisundis, siis kohe skandaalitseb. Kui ta leiab endale uue elukaaslase, siis lihtsalt rahulikult lahkub kodust. Ta nõustub sellega, et tal on riskantne ja hoolimatu elustiil. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu, leiab, et H.H tingimisi ennetähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 10.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS§ 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 07.03.2019 kohtumäärusega pöörati H.H karistuse ärakandmata osa, 11 kuud 28 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loeti – 07.03.
3. 12.

§ 76

lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on H.H temale mõistetud karistusajast 11 kuud ja 28 päeva ära 3 1-18-9713 kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 13.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 kohaselt katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 14. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

15. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et v angistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. 16. Hindamaks vangistusest vabastamise materiaalsete eelduste täidetust on oluline arvestada ka Riigikohtu 07.02.2018 määruses kriminaalasjas nr 1 -14-10087 p-s 31 välja toodud seisukohta, mis on kohtu hinnangul aktuaalne ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76

lg 4 puhul, mille kohaselt kriminaalkolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde ja märgib, et

§ 76

lg 4 alusel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmetele, on vastuolus

§ 5lg-te 1 ja 2 nõuetega.

4 1-18-9713 Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Käesoleval juhul ei ole tulenevalt vangistusseaduse (VangS) §-st 16 H.H-le täitmiskava koostatud, kuna talle on mõistetud alla aastane karistus. Kohus ei saa seega hinnata, kas süüdimõistetu on vangistuskavas seatud eesmärke täitnud. Vangla iseloomustusest näht ub, et distsiplinaarkaristusi H.H saanud ei ole. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesoleval juhul ei ole H.H käitumisele kinnipidamisasutuses võimalik etteheiteid teha ja seega tema käitumine kinnipidamisasutuses toetab tema ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
2. Vangla iseloomustusest nähtub, et H.H-l on võimalik vabaneda Järve ühiselamusse aadressil XXX. Tegemist on ühiselamu-tüüpi majutusasutusega, kuhu üldiselt elama tulevad isikud, kelle endal on raskusi eluaseme leidmisega. Korterid paiknevad boksidena, ühes boksis on nel i korterit. Ühiselamu on vastav elementaarsete eluvajaduste rahuldamiseks. Isikul on võimalik elama asuda eeltoodud aadressile. Kohtuistungil jäi H.H selle juurde, ta soovib vabanemisel minna elama ühiselamusse ning muud elukohta tal ei ole.
3. Ka nähtub vangla iseloomustusest see, et süüdimõistetul vabanemisel puudub kindel töökoht. H.H ei esitanud andmeid vabanemisjärgse töökoha kohta. Ka selgus kohtuistungil, et ta ei ole varasemalt kunagi ametlikult töötanud. K-raha andmetel on H.H-l tasumata nõudeid 2539,57 eurot.
4. Kohtu hinnangul arvestades eeltoodud andmeid isiku elutingimused vabaduses olles pigem ei toeta tema vangistus est ennetähtaegset vabastamist, kuna ta asuks elama ühiselamusse, kus elavad isikud, kellel on raskusi teise elukoha leidmisega ning kes kohtupraktikast nähtuvalt kalduvad kuritarvitama alkoholi ja tarvitavad ka narkootilisi aineid. Seda, et ühiselamus elavad alkoholi tarvitavad isikud kinnitas H. H ka kohtuistungil. Seega ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul süüdimõistetu elukoht selline, mis aitaks kaasa tema edasisele õiguskuulekusele ja sellele, et ta suudab vabaduses öelda ei nii alkoholile kui ka narkootilistele ainetele. Viru V angla iseloomustuses toodud andmete kõrvutamisel süüdimõistetu poolt kohtuistungil väljatooduga selles osas, kas H.H-l esineb vabaduses lähedaste tugi on vastuolulised. Samas süüdimõistetu kinnitas kohtule vastates, et Viru Vangla iseloomustuses toodud andmed vastavad tegelikkusele.
5. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et käesoleval juhul süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles ei räägi pigem tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Seoses algharidusega ja ametliku töökogemuse puudumisega on tal raskendatud ametlikult tööle asumine. Kui jaatada seda, et tal on pensioni näol olemas püsisissetulek, siis ei saa jätta tähelepanuta seda, et tal on ka tasumata nõudeid, mis ületavad tema poole aasta pensionisumma. Üldteada on ka see, et alkoholi ja narkootilise aine tarvitamisega kaasnevad märkimisväärsed lisakulud ning kohtul tänase päevaga ei tekkinud sellist kindlustunnet olles H.H ära kuulanud, et tal on piisavalt tahtekindlust eeltoodud ainete tarvitamisest täielikult loobuda. Ka ei eitanud H.H seda, et puudulik haridus soodustab tema puhul uute kuritegude toimepanemist ning süüdimõistetu edasistesse plaanidesse ei kuulunud haridustee jätkamine. Seega süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles ei välista kohtu hinnangul seda, et süüdimõistetu vangistusest vabanedes võib jätkata enda kriminaalset käitumismustrit, sest vabaduses olles leiab ta ennast üsna samalaadsest olukorrast, mis võib viia selleni, et ta ei suuda leida endas piisavat tahtekindlust mitte tarvitada narkootikume ja alkoholi ning mitte toime panna uusi õigusrikkumisi. 5 1-18-9713 Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
6. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
7. H.H iseloomustuse kohaselt on tal algharidus (XXX), lõpetanud seal
8. klassi. Isiku sõnul läks tööle, oli vaja raha. Murru Vanglas alustas õpinguid
9. klassis, mis jäi pooleli. 2011 Viru Vangla proovis uuesti õppida
10. klassis kuid katkestas õpingud. Riigikeeleoskus A1 tasemel. Isiku sõnul probleeme koolis ei esinenud. Isiku puhul võib pidada puuduliku haridust üheks riskiks, miks isik võib panna toime uue kuriteo, kuna isikul on raskusi tööle saada algharidusega.
11. Karistusregistri andmetel on H.H-l kaks kehtiv at kriminaalkaristust ja mitmed kehtivad väärteokaristused. Vangla iseloomustusest tulenevalt kannab H.H vanglas karistust viiendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistusest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas suutnud korrigeerida, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kohtuistungil ei eitanud H.H ka seda, et tal on riskiv ja hoolimatu elustiil.
12. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et käesolev kuritegu toime pandud alkoholijoobes. Kannatanu oli tema abikaasa. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kõige suuremaks riskiks uute võimalike kuritegude toimepanemisel see, et H.H võib jätkata alkoholi tarvitamist , mis toob kaasa uute kuritegude toimepanemise. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Üldteada on see, et alkoholisõltuvusest vabanemine ilma eriabita ei pruugi õnnestuda, kuna see nõuab väga suurt tahtejõudu, mida enamikel isikutel sellises ulatuses napib. Seega kohtul puudub veendumus selles, et süüdimõistetul on piisavalt tahtejõudu enda elu kardinaalseks muutmiseks. Küll ei plaani ta asuda elama koos käesolevas kriminaalasjas kannatanuks oleva L K, kuid samas ta ei välistanud uue suhte loomist ning paraku näitab kohtupraktika, et naisi kehaliselt väärkohtlevad elukaaslased kordavad enda sellist kriminaalkorras karistatavat tegevust. H.H tõi küll kohtuistungil välja, et edaspidiselt plaanib ta tüli korral lahkuda. Samas kohus on kõhklev selles osas, kas ta säilitab alkoholijoobes analüüsivõime ja suudab enda emotsioone piisavalt ohjata.
13. Kokkuvõttes leiab kohus, et käesoleval juhul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud (distsiplinaarkaristuse puudumine vanglas, püsiv elukoht, pensioni näol sissetulek) üles negatiivseid (püsiva töökoha puudumine , tasumata rahalised nõuded, vähene haridus, küsitavus lähedaste toe olemasolus , alkoholisõltuvus, korduv varasem karistatus, narkootikumide tarvitamine), millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Ka räägib käesoleval juhul H.H vangistusest ennetähtaegse vabastamise kahjuks see, et talle anti Viru Maakohtu 06.12.2018 otsusega võimalus kanda enamus karistusest, s.o 11 kuud ja 28 päeva vangistust vabaduses olles allutatuna käitumiskontrollile, kuna ta kohustus järgima

§ 75lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p 2, 21 , 8 kontrollnõudeid.

Nähtuvalt Viru Maakohtu 07.03.2019 määrusest ei ilmunud süüdimõistetu ilma mõjuva põhjuseta kriminaalhooldusalastele kohtumistele 07.02.2019 ja 21.02.2019 ning rikkus alkoholi tarvitamise keeldu kolm korda. Viru Vangla taotluse arutamisel süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks ei selgunud midagi sellist, mis annaks kohtule aluse seekord uskuda, et H.H on nüüd suuteline elama elu ilma alkoholita ja täitma korrektselt käitumiskontrollnõudeid. Kohus suhtub tema varasema kehtiva kriminaal- ja väärteokorras karistatuse valguses tema suutlikkusse elustiili päevapealt muutmiseks kõhklustega, sest ta ei viibi ka esimest korda kinnipidamisasutuses. Süüdimõistetul tuleb põhjalikult läbi mõelda, mida tal on võimalik ette võtta enda elustiili muutmiseks, mille viljelemine võib viia uuesti kinnipidamisasutusse ning koostatud plaanidest tuleb ka kinni pidada. Kohus loodab, et kahtlustatav vabaduses olles võtab ette tõsiseid samme selleks, et vabaneda alkoholi sõltuvusest, mis on tema elu senini mürgitanud. Seega leiab kohus eeltoodust 6 1-18-9713 tulenevalt, et H.H ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna karistus ei ole seni oma eesmärki täitnud ning käesoleval juhul on tulemuslikum kogu karistuse ära kandmine. 27. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu H.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna isiku ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mis antud hetkel pole kohtu hinnangul kindel. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 7