lg 2 p 2, 3 järgi ja karistamises vangistusega 1 aasta 6 kuud, millest kandmata karistus vangistus 1 aasta 5 kuud 28 päeva, tingimisi katseajaga 2 aastat Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Kaile Keldo Süüdimõistetu D.H (isikukood: XXX; XXX) Asja menetlemine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja
§-dest 74 lg 4, 75 lg 2 p 2 kohus määras:
lg 2 p 2, 3 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 27.-28.12.2019.a, s.o 2 päeva mõistetud karistusaja hulka ja D.H-l loeti veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. D.H-le määrati katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui D.H ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.
lg 4 alusel määrata D.H-le katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse.
lg 4 alusel määrati D.H-le katseajaks lisakohustus kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). VÕS § 1055 ja KrMS § 310 1 alusel kohaldati D.H-le oma abikaasa ja tütre suhtes lähenemiskeeldu tähtajaga 3 aastat. 2. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu D.H kohta. Ettekandest nähtuvalt D.H CDT näit ei ole langenud alla normaalväärtuse ning on langemise asemel tõusnud. D.H vereanalüüside tulemused on olnud järgnevad: 17.04.2020 CDT = 8,7% 16.06.2020 CDT = 7,5% 15.09.2020 CDT = 11.4% Esmakohtumine toimus D.H-ga 03.04.2020 isiku elukohas. D.H-le tutvustati kriminaalhoolduse õiguseid ja kohustusi. D.H kinnitas, et on kriminaalhoolduse nõuetest teadlik, kuna on arvel viibinud korduvalt. Kokku on toimunud D.H-ga 12 kohtumist ning tulenevalt Covid-19 pandeemiast 6 registreerimist telefoni vahendusel. Registreerimiskohustust D.H rikkunud ei ole. Viljandi Haiglaga, programm „Kainem ja tervem Eesti“, kontakteerus D.H esimest korda 19.04.2020 telefoni teel. Tulenevalt Covid-19 eriolukorrast toimus sealne esmane konsultatsioon telefoni teel. D.H leidis, et ei soovi raviga jätkata, kuna pole aega töö kõrvalt käia seal ning ei tunne ka selleks vajadust. Katseaja alguses oli probleeme hooldusaluse elukohaga. D.H elas XXX kuuluvas majas ning omanik soovis kriminaalhooldusaluse välja kolimist, kuid D.H keeldus seda tegemast tuues põhjenduseks, et XXX. 25.05.2020 ostis D.H endale remonti vajava maja aadressile XXX ning oli seisukohal, et elab vanal aadressil, kuni uus elukoht on remonditud elamiskõlbulikuks. Isikule selgitati korduvalt, et kui maja omanik soovib tema välja kolimist, siis sissekirjutus ei taga talle õigust seal elada. D.H kolis juulis 2020 XXX juurde aadressile XXX. D.H ei taotlenud luba elukoha vahetamiseks, kuid ametnik rikkumiseks ei lugenud seda, sest isik oli kohustatud vabastama eelneva elukoha ning ei varjanud uut elukohta. D.H juhtimisõigus peatati 10.06.2020 kuueks kuuks, kuna isik juhtis 11.05.2020 autot olles tarvitanud alkoholi (LS § 224 lg 2). D.H varjas ametniku eest süütegu ning käis enda sõnul paaril korral vastuvõttudel juhtides ise autot. D.H põhjendas vajadust autot juhtida alternatiivsete transpordi võimaluste puudumistega. Ettekande esitamise ajaks on D.H käinud ARKis juhtimisõiguse taastamiseks teooria eksamil kahel korral ning mõlemal korral testist läbi kukkunud. 2 Samuti alustati 28.07.2020 D.H suhtes uut kriminaalasja
lg 1 ja § 331 alusel, kuna hooldusalune lõhkus enda eelmises elukohas telliskiviga akna ja varastas mööblit, rikkudes sealjuures kohtu poolt määratud lähenemiskeeldu. D.H oli seisukohal, et aknad ja 2 mööbel kuulusid talle ning tahtis, et XXX hüvitaks talle need. Ettekande esitamise ajaks ei ole kriminaalasi lõpetatud. Alkoholi tarbimist katseajal on D.H eitanud. Hooldusaluse väitel on ta tarvitanud ainult alkoholivaba õlut ning kalja. Ka verenäidu tõusmist põhjendas isik töö juures käsitöö kalja joomisega. D.H on tunnistanud, et kuriteod on toime pandud alkoholi joobes ning ka enne süüdimõistmist esines XXX füüsilisi konflikte alkoholi joobes. D.H on vähendanud enda rolli kuritegudes ning leidnud, et XXX on teda provotseerinud. Esmase vereproovi alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tegi D.H 17.04.2020 ning CDT = 8,7%. Hooldusalune oli tulemusest ehmatanud, kuna enda sõnul ei tarvitanud katseaja algusest alates alkoholi – oli asendanud alkoholivaba õlle ja kaljaga. Järgnev vereproov oli ettenähtult langenud. 16.06.2020 CDT = 7,5%. Kohustusest tulenevalt oleks pidanud ka järgnev vereproov olema langevas joones kuid 15.09.2020 antud vereproovi tulemus oli tõusnud ka esmasest vereproovist kõrgemale: CDT = 11.4%. Samuti ei ole toimunud isiku väljanägemises muutusi, mis toetaksid D.H väidet pikemaajalise kainuse kohta. Sellest lähtuvalt on ametnik seisukohal, et D.H vähendab oluliselt enda alkoholitarbimisharjumusi ning liigtarvitab alkoholi. Lähtuvalt eelnevast teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata D.H-le
Alkoholi roll isiku käitumises, sh väär- ja kuritegude sooritamisel, on määrava tähtsusega ning D.H vähendab enda alkoholi tarbimisharjumusi. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on katseaja eduka kulgemise ja uute süütegude vältimise eelduseks, et D.H loobub alkoholi tarvitamisest. KOHTU PÕHJENDUSED 3. KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.
lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 3 Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). 4. Tartu Maakohtu 06.03.2020 otsusega on D.H süüdi mõistetud
lg 2 p 2, 3 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 27.-28.12.2019.a, s.o 2 päeva mõistetud karistusaja hulka ja D.H-l loeti veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. D.H-le määrati katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui D.H ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.
lg 4 alusel määrati D.H-le katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse.
lg 4 alusel määrati D.H-le katseajaks lisakohustus kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). VÕS § 1055 ja KrMS § 310 1 alusel kohaldati D.H-le oma abikaasa ja tütre suhtes lähenemiskeeldu tähtajaga 3 aastat. Kriminaalhooldusametniku Kaile Keldo poolt kohtule esitatud erakorralises ettekandes heidetakse D.H-le ette veremarkeri CDT normi piire ületavat näitu 17.04.2020 CDT = 8,7 %. 16.06.2020 CDT = 7,5 %; 15.09.2020 CDT = 11,4 %. Synlab vereanalüüsi vastuse nr 104381-1 (tl 91) kohaselt oli 17.04.2020 D.H CDT näit 8,7 %. Synlab vereanalüüsi vastuse nr 112596-1 (tl 94) kohaselt oli 15.06.2020 D.H CDT näit 7,5 %. Synlab 15.09.2020 esitatud vereanalüüsi tulemuste kokkuvõtte kohaselt (tl 95) oli seisuga 15.09.2020 D.H CDT näit 11,4 %. Kuna D.H oli teadlik, et kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdimõistetul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad, siis rikkus süüdimõistetu tahtlikult
Eelnimetatud rikkumiste kohta on D.H 23.09.2020 oma kirjalikus seletuses põhjendanud verenäidu tõusu kodus tehtud kalja tarbimisega, milles võis olla alkoholi sees (tl 90). Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on Politsei- ja Piirivalveameti 29.07.2020 teatise nr 2.16.2/2781-1 kohaselt kriminaalhooldusaluse D.H osas alustatud 28.07.2020 kriminaalasjas nr 20284000256 menetlus lähenemiskeelu eiramise osas
Samuti nähtub kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralisest ettekandest, et D.H on 11.05.2020 toime pannud väärteo LS § 224 lg 2 järgi ning eelnimetatud rikkumise eest peatati menetleja 10.06.2020 otsusega tema juhtimisõigus kuueks kuuks. Oma 23.09.2020 antud kirjaliku seletuse kohaselt jõi ta 2 pudelit õlut ja sõitis töölt koju, teda peatas politsei ja tal näitas joovet (tl 93). Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku määrata D.H-le käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest, on katseaja 4 eduka kulgemise peamiseks takistuseks süüdimõistetu kalduvus alkoholi tarvitada, mistõttu peab kohus sellise kohustuse määramist asjakohaseks ja põhjendatuks. 5. Kohus nõustub erakorralises ettekandes toodud ettepanekuga määrata D.H-le
Kohus peab otstarbekaks anda süüdistatavale võimalus muuta oma eluviise ja näidata tahet talle määratud kohustuste täitmisel ning edaspidi läbida kriminaalhooldus edukalt. Alkoholi tarvitamisest hoidumine võiks aidata kaasa kontrollnõuete täitmisele ning hoida ära võimalikke uusi kuritegusid, eelkõige agressiivse käitumisega joobeseisundis. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on otstarbekas määrata
lg 4 ja
Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.