1-18-4543/44

(16244000220)Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Svetlana Hamaza Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Aleksandr Tsvetkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Aleksandr Tsvetkov isikukood 38104272216; kannab karistust Viru Vanglas Süüdimõistetu Kohtuistungil osalenud isikud süüdimõistetu Aleksandr Tsvetkov (videokonverentsi teel) RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § -st 76 ja KrMS § -dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta Aleksandr Tsvetkov tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 15.08.2018 otsusega tunnistati Aleksandr Tsvetkov süüdi KarS § 200 lg 2 p 7- § 25 lg 2 järgi ning teda karistati 3 aasta pikkuse vangistusega. Kohaldades KarS § 68 lg 1, § 65 lg 1 sätteid mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust.
2. 13.06.2019 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid A. Tsvetkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla. A. Tsvetkovi karistusaeg algas 02.05.2017 , see lõppeb 02.08.2021 ja KarS § 76 lg 2 p 1 kohane tähtaeg saabus 17.06.
3. A. Tsvetkovi isikuandmetele tuginedes ei toeta vangla tema ennetähtaegset vabanemist ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele. 1 1-18-4543
4. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta A. Tsvetkovi enn etähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
5. Kohtuistungil avaldas A. Tsvetkov, et taotleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, nõustudes alluma elektroonilisele valvele, teades valve korra ja tingimuse üldpõhimõtteid . Lähedased puuduvad, ka sõbrad/tuttavad puuduvad. Ülalpeetavad puuduvad. T öökoht on tagatud vabanemise korral Töötukassas arvele võtmisega, sealt pakutavana. Vabanemise korral soovib luua pere ja hüvitada nõuded ning annab lubaduse käituda seaduskuulekalt. Oli alkoholisõltlane, kuid vangistuses on läbitud alkoholivastane programm. Varasemalt on kohaldatud tingimisi ennetähtaegset vabanemist. On teadlik, et vabanemise korral määratakse talle tugiisik, samuti on teada vabanemise lisakohustused ning elektroonilise valve tingimused. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase seisukohad, leiab, et A. Tsvetkov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata.
7. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusaja st, kuid mitte vähem kui neli kuud ja nõustunud KarS § 75 lg 2 p- s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus möönab, et A. Tsvetkov on ära kandnud poole mõistetud vangistusest ja on nõustunud alluma elektroonilisele valvele. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on A. Tsvetkovi avaldatud elukohale võimalik kohaldada elektroonilise valve seadet, ühiselamusse asuja on avaldanud soovi elada ühisealmus ning ühiselamu pidaja on andnud nõustumuse A. Tsvetkovi sinna elama asumiseks, siis on elukoht A. Tsvetkov il vabanemise järgselt olemas ning see vastab elektroonilise valveseadme rakendamise tingimustele. Seega tuleb nentida A. Tsvetkovi puhul formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt A. Tsvetkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist.
8. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt KarS § 76 lg -le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
9. Saab nõustuda, et A. Tsvetkov i käitumis es vangistuses on nii mõndagi postiivset. A. Tsvetkov on vangistuse viibides olnud hõivatud tööga. Tervislik seisund töö tegemisel takistuseks ei ole osutunud. On läbinud erinevaid sotsiaalprogramme täies mahus, kus programmi kestel asus aktiivselt kaasa töötama. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Osaleb asjakohastes läbiviidavates vestlustes. A. Tsvetkov omab vabu rahalisi vahendeid vabanemiskontol, millega esialgselt vabanemise järgselt toime tulla. Lisaks on A. Tsvetkovile vabanemisel tagatud eluruum ühiselamus. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse A. Tsvetkovi ennetähtaegseks vabastamiseks.
10. KarS § 76 lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja isiku varasemat elukäiku. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et A. Tsvetkovi karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise.
11. A. Tsvetkov mõisteti süüdi raske varavastase kuriteo toimepanemises, mis oli toime pandud vägivallaga . Mööda pole võimalik vaadata sellestki, et Viru Maakohtu 15.08.2018 kohtuotsuse süüdimõis tmise aluseks olev tegu pole A. Tsvetkovi üheks ja ainukeseks 2 1-18-4543 realiseerunud kuriteoks. Tutvudes A. Tsvetkovi kriminaalasja materjalidega, järeldub sellest, et A. Tsvetkov pani talle süüks arvatud kuriteo toime 26.07.2016, olles teadlik tema suhtes 16.03.2016 kuriteosündmuse osas alustatud kriminaalmenetlusest, kui talle oli esitatud kuriteokahtlustus. Kohtuotsusest nähtuvalt on A. Tsvetkov seega lühikese ajaperioodi vältel käitunud viisil, kus talle oli põhjus esitada korduva d kuriteosüüdistused. Seega käitus A. Tsvetkov korduvalt viisil mis oli alus kriminaalmenetluse alustamiseks ja seda sündmuste osas mis oli toime pandud nii avalikus ruumis kui ka kodus, nii alkoholi tarvitanuna kui ka ilma alkoholi tarvitanuna . Eeltoodust järeldub, et A. Tsvetkov on käitunud viisil, kus kuritegu on toime pandud mh ka tema enda kodus, aga ka tänaval ja seda nii alkoholi tarvitanuna kui ka mitte. Puutuvalt kuriteo toimepanemisega kodustes tingimustes kohus märgib, et elektroonilise valve seadme abil on küll võimalik kontrollida, kas seda kandev isik viibib teatud kellaajal kohas, kuhu paigaldati elektroonilise valve teostamist võimaldav seade, kuid võib pidada üldteada asjaoluks, et elektrooniline valve ei ahelda sellele allutatud isikut koduaresti ega võimalda kontrollida elektroonilisele valvele allutatud isikuga suhtlevate isikute ringi nagu ka seda, milliste tegevustega isik tegeleb. Eelöeldust tuleneb, et elektrooniline valve tagab isikule piisava liikumis- ja tegutsemisvabaduse, ent ei võimalda jälgida elektroonilisele valve allutatud isiku tegevusi ja suhtlusringi. Seega järeldub, et peale esimese kuriteosündmuse osas kriminaalmenetluse alustamist on A. Tsvetkov taas asunud oma ebaseadusliku elustiili juurde, mil ohustatud oli kaaskodanike elu ja tervis. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib A. Tsvetkov naasta seegi kord ebaseadusliku ja teiste isikute elu ja tervist ohtu seadva tegevuse juurde. Arvestades, et A. Tsvetkov on korduvalt süüdi mõistetud erinevate süüte gude toimepanemises, siis järeldub sellest, et teades enda suhtes toimetatavast kriminaalmenetlusest see talle mingit mõju ei avaldanud, ning taas on ta asunud käituma teiste isikute õiguse rikkuval moel. Hinnates viidatud asjaolude pinnalt A. Tsvetkov i usaldusväärsust ja seda, kas A. Tsvetkovi positiivselt iseloomustavad ja tema vabastamist toetavad asjaolud kaaluvad üles tema varasema käitumise eksimused, siis leiab kohus, et A. Tsvetkovi eksimus uute kuritegude toimepanemise ajal mil tema suhtes juba toimetati kriminaalmenetlust, on sedavõrd kaalukaks ja oluliseks eksimuseks, mis ei võimalda teda tingimisi ennetähtaegse vabastamise regulatsiooni korras vabastada. A. Tsvetkov ei ole osanud väärtustada teiste isikute vara ja õigust kehalisele puutumatusele.
12. Põhjust on rõhutada, et praeguse karistuse kandmise aluseks olnud teo pani A. Tsvetkov toime tingimustes, kus tal olid olemas kindel elukoht, siis ka nimetatud mõjur ei suutnud A. Tsvetkovi hoida õiguskuulekal teel, vaid kriisi ilmnemisel asus taas tegutsema teiste isikute vara kahjustava tegevusega ühes vägivallaga, sh panes kuriteo toime grupis. Praegusel juhul pole kohtu l võimalik positiivsetele ja A. Tsvetkovi vabastamiseks kasuks rääkivaile asjaoludele anda tähendust, mis viiks tema suhtes positiivse ennetähtaegse vabastamisotsuse tegemiseni. Kõrvale ei saa jätta ka fakti, et elukoht, kuhu paigaldatakse elektroonilise valve seade on ühiselamu. Ka viimatise süüdimõistva ko htuotsuse aluseks oleva sündmuse ajal oli A. Tsvetkovi elukohaks sama ühiselamu. Kohtu varasemale menetluslikule kogemusele tuginedes on kohus seisukohal, et võrreldes korteriühistus asuvate elamispindadega on ühiselamu oma olemuselt selline elukoht, kus isikute ring, kes seal elavad, vaheldub küllaldaselt sageli . Tegemist on sotsiaalmajaga ning ühiselamus elavad mh ka kriminaalkorras karistatud isikud. Seoses kriminaalkorras karistatud isikutega on põhjust peatuda tõigal, et kuigi A. Tsvetkovil käesoleval ajal tema enda sõnade kohaselt sõbrad/tuttavad puuduvad, siis asudes elama ühiselamusse, kus on ka teisi kriminaalkorras karistatud isikuid ning olukorras kui A. Tsvetkov on kuriteo toime pannud grupis, on olemas kõrgenenud risk uusti sattuda kuritegelikule teele. Kuna A. Tsvetkov on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemist grupis, siis üldiselt teadaolevaks saab lugeda teadmise, et grupis toimepandud tegude puhul on konkreetne rollijaotus isikute vahel ära jaotatud. Kui siia juurde arvestada ka see, et 3 1-18-4543 A. Tsvetkov on senises elus olnud teiste poolt kergesti mõjutatav, siis eeltoodud asjaolud annavad piisavalt suure ohukriteeriumi, mis välistavad A. Tsvetkovi tingimisi enentähtaegse vabastamise elektroonilise valve alla.
13. Tuleb hinnata positiivseks, et A. Tsvetkov on vangistuses viibimise perioodil tegelenud oma alkoholisõltuvusega, kuid läbi praktilise elu puudub tal kogemus kas vabaduse tingimustes ta ka suudab hoiduda alkoholi tarbimisest. Kui alkoholi tarbimine on üheks riskifaktoriks kuritegude toimepanemisel ning A. Tsvetkov on ka ise tunnistatnud et alkoholi tarbinuna ei suuda öelda “Ei”, siis on olemas selline risk, mis erinevate asjaolude kokkulangemisel võib realiseeruda viisil, et taas on ohustatud ühiskonna turvatunna. Isegi kui A. Tsvetkov suudab hoiduda alkoholi tarbimisest, siis mööda pole võimalik vaadata sellest, et viimatise kuriteo pani A. Tsvetkov toime kainena, kuid samas grupis. Seega isegi kui A. Tsvetkov alkoholi ei tarbi kuid teda ümbritsevad isikud, kes ei ole seduskuulekad, on olemas oht uute kuritegude toimepanemisele. Nimetatud riski saab maandada tugeva lähikondsete võrgustiku olemasolu, kuid A. Tsvetkovil puuduvad lähedased, kes saavad olla talle abiks ja toeks raskuse tekkimisel. Ka ei ole A. Tsvetkovi enda sõnul tal isikuid, kellele tähelepanu pöörata ja kes vajavad hooldust - A. Tsvetkovil puduvad ülalpeetavad. Seega vabanemise korral puudub A. Tsvetkovil toetav lähivõrgustik, kes toetab teda tema suundumisel seaduskulekale teele. Kui siia juurde arvestada ka A. Tsvetkovi vähest haridust ja riigikeele mitteõppimise soovi , selle liigse raskuse põhjusel, aga samuti lapsepõlvekodu, kust kaasa ei saadud v äärtusi, kuidas vastutust võtta ning eelkõige A. Tsvetkov rõhutab alkoholi mõju kuritegude toimepanemisele, siis järeldub eeltoodust, e t A. Tsvetkovi vabanemisjärgne seaduskuuleka elu perspektiiv on madal.
14. Seisukoha kujundamisel t uleb arvestada ka tõsiasja, et A. Tsvetkov ei ole viimasel ajal alkoholi tarvitanud, kuid alkoholivaba elu on olnud vaid vangistuses viibimise perioodil. Varasemalt on kinnipeetav olnud alkosõltlane. Üldiselt teadaolevaks saab lugeda asjaolu, et alko sõltuvusest vabanemine on pikk protsess ning vajab isikult kõrget enesemotivatsiooni leidmist. Kuid kui A. Tsvetkov on alkovaba elu elanud vaid vangistuses viibimise perioodil, siis puudub veendumus, et vabadusse siirdudes suudab hoiduda ühiskonnas olevatest ahvatlustest ning öelda kindlalt ei alkotarbimisele. Seda enam, kui isik on kergesti mõjutatav, nagu nähtub kohtule esitatud iseloomustusest. K ohtu ette ei ole toodud selliseid tõendeid, mis kinnitaksid A. Tsvetkovi suutlikkust elada sõltuvusvabalt ka vanglast vabanemise järgselt. Teadaolev ju on, et alkoholi tarvitamine vangistuse tingimustes on välistatud tugevdatud turvameetmete tõttu.
15. Mööda pole võimalik vaadata sellestki, et A. Tsvetkovi on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. A. Tsvetkov i on ka varasemalt süüdi mõistetud ja karistatud vangistusega. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib A. Tsvetkov naasta seegi kord ebaseadusliku tegevuse juurde. Hinnates viidatud asjaolude pinnalt A. Tsvetkov i usaldusväärsust ja seda, kas A. Tsvetkovi positiivselt iseloomustavad ja tema vabastamist toetavad asjaolud kaaluvad üles tema varasema käitumise eksimused, siis leiab kohus, et A. Tsvetkovi eksimus uue kuriteo toimepanemise näol ajal, mil tema suhtes viidi läbi kriminaalmenetlust, on sedavõrd kaalukaks ja oluliseks eksimuseks, mis ei võimalda teda elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabastamise regulatsiooni korras vabastada.
16. Kohus võtab ka arvesse seda, et A. Tsvetkov il on võlakohustusi summas ca 4 100 eurot. Kui siia juurde arvestada ka tõsiasi, et A. Tsvetkovil puudub kindel töökoha garantii ning varasemalt on ta suutnud elada viisil, kus esmaseid eluvajadusi on aidanud lahendada sõbrad, kuid nimetatu on viinud seoses ühise alkoholitarbimisega vägivallakuritegude toimepanemisele, siis eeltoodu viitab sellele, et raskuste tekkimisel on A. Tsvetkov valmis asuma murekoorma vähendamiseks ebaseaduslikule teele. Kuigi A. Tsvetkov on avaldanud valmisolekut võtta end arvele Töötukassas, siis tähendab see, et tema töökoha garantiidesse ja seeläbi ka töö kaudu saadavasse legaalse sissetuleku saamisesse tuleb suhtuda reservatsiooniga, millele ei saa ülemäärast positiivset kaalu anda. Kui siiski arvestada, et isiku 4 1-18-4543 enda sõnu l on tal omandatud eriala, vabanemise järgselt on tal võimalus asuda tööle Töötukassa vahendusel, siis tuleb möönda, et isiku materiaalne toimetulek võib osutuda kasinaks, arvestades küllaldaselt kaalukas ulatuses võlakohustuste olemasolu. Seega tuleb nentida, et ka legaalse sissetuleku saamisel on A. Tsvetkovi materiaalne toimetulek raskendatud. Materiaalne ebakindlus on asjaolu, mis või b tekitada ahvatlust ja/või ahvatelda teda käituma ebaseaduslikult ja seda ka olukorras, kus A. Tsvetkov on ka ise tunnistanud raskusi toimetuleku l, kui sissetulekuks on vaid riigipoolsed toetused. Ehk teisisõnu – A. Tsvetkovi materiaalne toimetulek, ühes karistamise aluseks olnud kuriteo asjaoludega ( vägivallaga varavastase kuriteo toimepanemine) annab negatiivse prognoosi tema vabastamisele.
17. Kohtule esitatud taotlusest nähtuvalt ei oma A.Tsvetkov distsiplinaarkaristusi, kuid kohus rõhutab, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel kaalub kohus kõiki andmeid kogumis. Kohtul pole võimalik tähelepanuta jätta sedagi, et kui gi A. Tsvetkovi iseloomustuses on üldjoontes nii mõndagi postiivselt, ei nähtu, et tema suhtes oleks vangistuses viibitud aja jooksul kohaldatud soodustusi. Objektiivselt pole vangla rakendanud A. Tsvetkovi suhes meetmeid, mis võimaldaksid küllaldase tõenäosusega väita/järeldada, et püsiva kontrolli alt väljumisel oleks A. Tsvetkov suuteline järgima talle kohalduvaid nõudeid ja mis peamine – oleks motiveeritud ja suuteline korraldama oma elu õiguskuulekalt. Küll evib kaalu fakt, et A. Tsvetkovi on korduvalt süüdi mõistetud ja karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, sh on teda karistatud reaalse vangistusega. Uute kuritegude toimepanemine viitab sellele, et talle varasemalt kohaldatud karistus vangistuse näol pole suunanud teda õiguskuulekale teele ja ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohtu veendumusel annavad taolised isikuandmed aluse seisukohaks, et A. Tsvetkovi nn vabastamiseprotsess peab olema n-ö järg-järguline ja selle realiseerumine peaks algama vangla siseselt ehk näiteks läbi avavangla ja/või erinevate soodustuste kohaldamise ja/või läbi lühiajaliste väljasõitude. Selliselt saab isik läbi reaalsete käitumisaktide näidata, et vangistuses viibides on temaga läb i viidud programmid tema arusaamu ja tõekspidamisi sisuliselt muutnud ja tema edaspidine käitumine ja valikud on kantud õiguspärastest veendumustest ja käitumisaktidest.
18. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele A.Tsvetkovi vabanemist toetavatele asjaoludele on toimiku pinnalt sedastatavad mitmed asjaolud, mis A. Tsvetkovi ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja A. Tsvetkovi valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
19. Seoses A.Tsvetkovi suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid A. Tsvetkovi varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse A. Tsvetkovi just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole KarSRS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga. /allkirjastatud digitaalselt/ 5