Rikkumine tuvastati 01.09.2022 kell 14.31 Tartus XXX. PPA Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse menetlusgrupi 01.12.2022 otsusega määrati V.H.V
Juriidilise isiku seaduslik esindaja R. H. B. esitas kohtuvälisele menetlejale vastulause 29.11.2022, s.o mittetähtaegselt ja see jäeti läbi vaatamata. V.H.V juhatuse liige R. H. B. esitas 21.12.2022 maakohtule kaebuse PPA Lõuna prefektuuri 01.12.2022 otsusele väärteoasjas nr 2603,22,000469 ja palub kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses tühistada. R. H. B. V.H.V esindajana tunnistab oma eksimust R. G. töölepingu sõlmimisel, kuid palub menetluses arvestada, et tegu oli ausa eksimusega, mille käigus ei põhjustatud varalist kahju ega seatud ohtu inimeste turvalisust. Samuti ei saanud V.H.V rikkumise tagajärjel majanduslikku kasu, vaid vastupidi – firma on kaotanud töötaja tööle võtmisega ja töökoha loomisega kaasnenud investeeringud. Ettevõtte senised investeeringud vaidlusaluse töökoha loomisel juba ületavad trahvisumma. Samuti palub esindaja arvestada toitlustusasutuse COVID pandeemia järgset ja kaupade/teenuste kiirest hinnatõusust tingitud keerulist majanduslikku olukorda. Menetlusaluse isiku esindaja oma ettevõtte tegevuses järgib alati seadust, kuid tahtmatult tegi seekord vea, kahetseb seda ja on sellest õppinud. Samuti palub menetlusaluse isiku esindaja võimaldada määratava trahvi tasumine ositi ühe aasta jooksul. Vastulause oli esitatud mittetähtaegselt, sest R. H. B. keeleoskus pole veel dokumentide koostamiseks rahuldav. Kaebuse esitaja palub kohtuasjas teha kirjaliku protseduuri. Kohus siinkohal märgib, et on tutvunud ka muuhulgas V.H.V vastulausega, mis oma sisult riimub kaebuses esitatuga. Muuhulgas selgitas menetlusaluse isiku seaduslik esindaja kohtuvälisele menetlejale, et enne töölepingu sõlmimist pöördus ta koos R. G-ga piiri- ja migratsioonijärelevalvetalitusse ning nad taotlesid tähtajalise elamisloa taastamist töötamiseks. Kuna R. G-l oli eelmisest töökohast väljastatud tähtajaline elamisluba töötamiseks, siis nad arvasid, et elamisloa taastamise taotlusest piisab töölepingu sõlmimiseks. V.H.V R. H. B. isikus sõlmis R. G-ga töölepingu, registreeris tema töötamise ja tasus tööjõumaksud. Lisaks on taotletud Töötukassalt R. G. tähtajalise elamisloa taastamiseks vajalik nõusolek. Teise keeletausta tõttu peab R. H. B. oma töös toetuma palju inimestele enda ümber ja ootama selget signaali oma käitumise kohta, mille sai seekord kahjuks liiga hilja. Oma eksimusest sai ta teada alles 01.09.2022, kui politseinikud külastasid restorani, juhtisid rikkumisele tähelepanu ja vormistasid töötajale trahvi. Seejärel koheselt peatati tööleping. Karistuse määramisel palutakse võtta arvesse ettevõtte seniseid investeeringuid R. G. uue töökoha loomisse (töötaja palk X eurot, restorani sisseseade X eurot, sušikoka noad ja töötarvikud X eurot) ja tasutud tööjõumaksud (X eurot). PPA Lõuna prefektuur 27.01.2023 vastuses ei nõustu esitatud kaebusega. 01.09.2022 kontrollisid Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud XXX, Tartu asuvat V.H.V 2 toitlustusasutust, kus kontrolli hetkel töötasid kaks X(edaspidi XXX) kodanikku. Andmete kontrollimisel läbi PPA andmebaaside selgus, et ühel XXX kodanikul puudus kontrolli hetkel, s.o 01.09.2022 seaduslik alus töötamiseks V.H.V -s. XXX kodanik omas elamisluba töötamiseks teises ettevõttes M OÜ (registrikood XXX), kus tema töötamine oli lõppenud 25.05.2022 TLS § 85 lg 1 töötaja soovil. V.H.V tööruumides, kust isik töid teostamast tabati, kontrollitaval kehtivat luba töötamiseks ei olnud. V.H.V juhatuse liige on ülekuulamise protokollis kinnitanud, et XXX kodanikul puudus kontrollimise hetkel kehtiv töötamise alus töötamiseks V.H.V -s ja R. H. B. aitas välismaalasel uut tähtajalist elamisluba taotleda, kuid PPA polnud veel otsust teinud ning töötamiseks luba polnud. Kohtuväline menetleja ja V.H.V esindaja jõudsid veendumusele, et rikkumine on toimunud, üheselt arusaadav ja tuvastatud, samas osapooled ei jõudnud kokkuleppele rikkumise raskuses ja karistuse suuruses. R. H. B. esitas 29.11.2022 PPA-le vastulause mittetähtaegselt ja see jäeti seetõttu läbi vaatamata. Vastulausest nähtub, et R. H. B. on nõus rikkumisega, kuid ei nõustu kohtuvälise menetleja poolt teole antava hinnanguga karistuse suuruse osas. Käesoleval juhul oli välismaalasest isiku tööandjaks V.H.V, kellel lasusid ka kõik
-is sätestatud tööandja kohustused. Neid kohustusi tööandja ei täitnud ja võimaldas välismaalasel Eestis töötamise tingimuste rikkumist. PPA juhib tähelepanu, et isik asus Töötamise registri ja töölepingu järgi tööle antud töökohale 01.06.2022 ning ütluste järgi 14.06.2022 kuni kontrollkäiguni 01.09.2022 töötas isik seadusliku aluseta. 14.06.2022 esitas välismaalane tähtajalise elamisloa taotluse töötamiseks V.H.V-s. PPA toob välja, et taotluse esitamine ei anna alust töötamiseks ning taotluse menetluse ajaks, kui tööandja soovib töölise koheselt tööle suunata, tuleb töötamine enne tööle asumist registreerida (lühiajalise töötamise registreerimine) PPA-s. V.H.V esindaja juhatuse liige R. H. B. kinnitas ülekuulamise protokollis, et võttis isiku tööle teadmises, et välismaalase elamisloakaart oli väljastatud töötamiseks M OÜ-s ja mujal sellega töötada ei tohi. V.H.V esindaja tõdeb lisaks, et ta ei küsinud PPA teeninduses, kas välismaalane tohib töötada. PPA hinnangul on antud juhul tegemist tööandjapoolse tegematajätmisega. V.H.V esindaja on ka ise välismaalane ning taotlenud seaduslikke aluseid Eestis viibimiseks ja töötamiseks. Tegemist ei ole tööandjaga, kes ei oma kogemusi antud valdkonnas või ei teaks, kust saab küsida infot juhul, kui ta ei tea, kuidas oleks õige käituda. Tööandja näol peaks olema tegemist isikuga, kes on kursis
-ist tulenevate tööandja kohustustega, mis kaasnevad välistööjõu kasutamisega Eestis. Kohtuväline menetleja kaalus ja hindas otsust tehes kõiki asjaolusid, võttis arvesse kergendavaid asjaolusid ning kohaldas V.H.V suhtes karistusena rahatrahvi 3000 eurot, mis on selgelt allapoole antud väärteo eest seadusega ette nähtud sanktsiooni keskmist määra. Rahatrahvi määramisel võttis PPA kergendava asjaoluna arvesse kaasaaitamist. Ühtlasi tõi PPA üldmenetluse otsuses välja, et soovi korral on võimalik rahatrahvi ositi tasuda aasta jooksul – selleks tuleb esitada taotlus rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamiseks, mis kuulub läbivaatamisele eraldi ja lahendamisele kohtuvälise menetleja määrusega. Kaebuses viidatud investeeringud töökoha loomisesse ei ole siduvad väärteole järgnenud rahatrahvi osas. Töökoha loomisesse tehtud investeeringud ei muutu olematuks ning PPA ei takista V.H.V -l palgata tööle seaduslikult Eestis viibiv ja töötav isik ega keela loodud töökohal töötamist, kui see on seadusega kooskõlas. Lähtudes eeltoodust, palub kohtuvälise menetleja esindaja jätta V.H.V kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses ning ei soovi sellisel juhul kohtuistungil osaleda. Menetluskulud palub kohtuväline menetleja jätta kaebuse esitaja enda kanda. Kohtu põhjendid 3 VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kohus leiab, et on olemas alused, lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lõuna prefektuurile edastanud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti on mõlemad osapooled saanud kirjalikult oma seisukohti avaldada. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Kohtu hinnangul on väärteoprotokoll ja -otsus (selle esimene versioon) vormistatud nõuetekohaselt. Kuigi kohtuväline menetleja on teinud väärteoasjas nr 2603,22,000469 kaks sama kuupäevaga üldmenetluse otsust, mis on ka väärteotoimikusse lisatud, siis seda seetõttu, et peale menetlusaluse isiku hilinemisega esitatud vastulause kättesaamist menetleja muutis otsust ja lisas otsuse lõppu informatsiooni mittetähtaegselt saadetud vastulause kohta. Kohus on saanud teadlikuks, et parandatud väärteootsus on vormistatud siis, kui algne otsus on menetlusalusele isikule juba e-toimiku vahendusel kätte toimetatud. Siiski ei ole kohtu hinnangul tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega – asja materjalidest nähtub, et mõlemast otsusest sai menetlusalune isik ikkagi teada vastavalt VTMS §-dele 70 ja 74 ning seda enne kohtuvälise menetleja otsuse jõustumist. Samuti võib maakohtu hinnangul üldmenetluse (samuti kiirmenetluse) otsuse muutmise ja täiendamise kohta muuhulgas kohaldada analoogia korras VTMS § 68 lg-s 2 ja § 69 lg-s 3 väärteoprotokolli kohta sätestatud (nagu on käesoleval juhul väärteoprotokollis menetlusaluse isiku e-posti aadressi parandamisel õiguspäraselt rakendatud), s.o kui menetleja tuvastab, et veel jõustumata üldmenetluse otsuses on vaja tõendusteavet (nt tõendite loetelu) täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, võib otsust täiendada uute kannetega, märkides iga muutmise kuupäeva ja lisades kohtuvälise menetleja nime ja allkirja. Muudatused tuleb sisse viia mõistliku aja jooksul pärast puuduste avastamist. Kui koostatakse uus otsus, siis tuleb esile tuua, millised muudatused on lahendisse sisse viidud, mida ka praegusel juhul on menetleja teinud. Kindlasti aga ei ole lubatav muuta uues otsuses juba kirja pandud teokirjeldust, põhjendavat osa ja määratud karistust. Isegi kui asuda seisukohale, et väärteoasjas nr 2603,22,000469 koos täiendava kandega teine väärteootsus on selle vormistamise puuduste (nt otsuse põhjendavasse osasse lisatud täiendava teabe tõttu) tühine, siis igal juhul kehtib esimesena menetlusalusele isikule väljastatud otsus, mis on vormistatud kohtu seisukohalt oluliste puudusteta. Kui menetlusalune isik jätab vastulause tähtaegselt esitamata, on võimalik otsuses see asjaolu ka kajastada - vastulause puudumise korral ei ole otsuse koostamine mingil juhul takistatud. Hilinenud vastulause esitamisel tuleb see lisada toimikusse, kuid ei pea hakkama uut otsust koostama – selliselt käitudes välditakse menetluslikku segadust. Lisaks eelnevale nii väärteoprotokollis kui ka -otsuses on süüteokirjeldus ühtne, selge ning arusaadav. Samuti nähtub väärteoprotokollist ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist, et V.H.V seaduslikule esindajale R. H. B.le on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja. Vaidlust ei ole asjaoludes, et 01.09.2022 tuvastati, et Tartus XXX asuvas V.H.V toitlustusasutuses töötas seadusliku aluseta XXX kodanik R. G. Neid faktilisi asjaolusid ei ole 4 ka menetlusaluse isiku seaduslik esindaja kohtuvälises ega kohtumenetluses kordagi vaidlustanud. Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja R. H. B. tunnistab rikkumist ning on ka rikkumise menetlemisele igakülgselt kaasa aidanud, mis on kohtu hinnangul tunnustamist vääriv käitumine. Küll aga on vaidlus selles, milline peaks olema menetlusalusele isikule määratav karistus. Väärteoasjas kogutud tõendid (tunnistajate ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollid, TÖR-i ja äriregistri väljatrükid, MTA maksuandmete väljatrükid, Töötukassa luba töökoha täitmiseks välismaalasega) kinnitavadki kohtu hinnangul kogumis, et V.H.V pani temale ette heidetava rikkumise toime. V.H.V seadusliku esindaja R. H. B. 05.09.2022 ütluste kohaselt V.H.V tegeleb kiirtoidu valmistamisega. R. G.ga kohtus R. H. B.
) § 3 mõttes. Samuti tegi R. G. Eestis tööd
Eeltoodut kokku võttes on kohtu hinnangul üheselt tuvastamist leidnud, et tööandja V.H.V seadusliku esindaja R. H. B. isikus sõlmis töölepingu välismaalasega R. G., kellel puudus V.H.V -s töötamiseks õiguslik alus, millega V.H.V võimaldas välismaalasel rikkuda Eestis töötamise tingimusi. R. G. elamisluba oli väljastatud töötamiseks ainult M OÜ-s. 6 Kohtu hinnangul on juriidilise isiku V.H.V vastutuse eeldused KarS § 14 mõttes täidetud. Riigikohus on sedastanud, et juriidiline isik kui abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. KarS § 14 lg-s 1 sätestatud juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtte kohaselt saab juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. Maakohus on käesoleval juhul tuvastanud, et V.H.V seadusliku esindaja, s.o juhatuse liikme R. H. B. tegevuses esinevad kõik menetlusalusele isikule etteheidetava väärteo tunnused – R. H. B. võimaldas V.H.V seadusliku esindajana välismaalasel R. G.l, kellel puudus OÜ-s V.H.V töötamiseks õiguslik alus, OÜ-s V.H.V viimase majanduslikes huvides töötada.
Tuleb ka tähele panna, et tööandja on töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg-s 1 nimetatud isik, kes võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Viidatud normis määratletakse tööandjat kui isikut, kelle heaks teeb teine füüsiline isik töölepingu alusel tööd ja kes on kohustatud maksma töötajale töö tegemise eest tasu. Praegusel juhul on tööandjaks juriidiline isik V.H.V, kelle heaks välismaalane R. G. tegi tasu eest tööd (vt RKKKo 4-19-4632, p-d 8-12).
lg 1 järgi tööandja on kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et tööandjal on keelatud sõlmida lepingut töötamiseks välismaalasega, kellel puudub õiguslik alus Eestis viibimiseks või töötamiseks. Lõike 3 kohaselt tööandja on kohustatud lõpetama lepingu välismaalasega, kellel puudub õiguslik alus Eestis viibimiseks või töötamiseks.
lg 2 sätestab, et juriidilise isiku poolt välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise eest, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise võimaldamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Ei ole vaidlust samuti selles, et välismaalasele R. G-le ei olnud Eestis väljastatud elamisluba töötamiseks OÜ-s V.H.V . Eelnev aga ei tähenda tingimata seda, et R. G.t ei oleks saanud seaduse nõuetele vastavalt OÜ-s V.H.V tööle rakendada. Tuleb tähele panna, et
lg 1 sätestab järgmist: lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis. Nõuded registreerimiseks sätestab sama paragrahvi lõige 11 p-des 1-3 (välismaalasel on töökoha täitmiseks nõutav kvalifikatsioon, haridus, terviseseisund ja töökogemus ning vajalikud erialaoskused ja teadmised; tööandja on Eestis registreeritud; lühiajaline töötamine registreeritakse täistööajaga töötamiseks). Lõike 13 järgi lühiajaline Eestis töötamine on lubatud kuni 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul.
lg 2 sätestab, et välismaalane võib Eestis tööle asuda alates sellest kalendripäevast, kui Politsei- ja Piirivalveamet on teinud otsuse registreerida välismaalase lühiajaline töötamine. Nimetatud sätteid saab kohtu hinnangul kohaldada ka selle välismaalase suhtes, kellele on Eestis antud tähtajaline elamisluba mõnes teises ettevõttes töötamiseks, kuid ta on sealt lahkunud. Veelgi enam,
lg 2 kohaselt tähtajalise elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus viibida Eestis ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas määratud tingimustel.
lg 1 kohaselt tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda välismaalasele töötamiseks Eestis registreeritud tööandja juures töökohal, mille täitmiseks välismaalasega on Eesti Töötukassa andnud loa, sest töökohta ei ole võimalik täita töökohale esitatavatele kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastava Eesti kodaniku, Euroopa Liidu kodaniku ega Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega ning töökoha täitmine välismaalasega on põhjendatud tööturu olukorda arvestades ning Eesti Töötukassa andmetele tuginedes. Sama paragrahvi lõike 11 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba ei ole seotud välismaalase isikuga ning see antakse ühe või mitme töökoha täitmiseks välismaalasega 7 Eestis registreeritud tööandja juures.
lg-te 1, 2 kohaselt tähtajalise elamisloa töötamiseks andmiseks peab välismaalasel olema töökoha täitmiseks nõutav kvalifikatsioon, haridus, terviseseisund ja töökogemus ning vajalikud erialaoskused ja teadmised
lg 1 järgi välismaalane, kes on saanud elamisloa töötamiseks, võib samal ajal töötada mitme tööandja juures, järgides töötamiseks antud elamisloas kindlaks määratud tingimusi.
lg 1 kohaselt töötamiseks antavas tähtajalises elamisloas määratakse kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused, sealhulgas vähemalt tööandja, töötamise koht ja töökoht. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt välismaalasel, kellele on antud tähtajaline elamisluba töötamiseks, on lubatud Eestis töötada üksnes elamisloas kindlaks määratud tingimustel. Lõike 4 järgi välismaalane, kellele on antud tähtajaline elamisluba töötamiseks, võib sama tööandja juures asuda tööle teisele ametikohale tingimusel, et muud elamisloas kindlaks määratud tingimused ei muutu ning teisel ametikohal töötamiseks on nõutavad samad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded. Käesoleval juhul aga ei olnud R. G-le antud elamisloas luba mitme erineva ettevõtte heaks töötada.
lg 1 järgi on tööandja kohustatud teavitama Politsei- ja Piirivalveametit välismaalase tema juurde tööleasumisest, lühiajalise töötamise registreerinud välismaalasega töösuhte aluseks oleva lepingu sõlmimata jätmisest, välismaalase tööle asumata jätmisest, töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuste muutmisest, töösuhte aluseks oleva lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ja välismaalase töötamise tegelikust lõpetamisest. Sama paragrahvi lõike 21 kohaselt tööandjal ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitamiskohustust andmete osas, mis ta on registreerinud töötamise registris (TÖR-is). Eesti Vabariigi välismaalaste seadusest seega kokkuvõtvalt nähtub, et tööandja, antud juhul V.H.V selle seadusliku esindaja R. H. B. isikus peab enne välismaalase tööle võtmist kontrollima, et välismaalasel on Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus olemas. Tööandjal on keelatud sõlmida töölepingut välismaalasega, kellel sellist õiguslikku alust ei ole. On oluline ka tähele panna, et lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis (ajutiseks) viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis. Välismaalane võib Eestis tööle asuda alates sellest kalendripäevast, kui Politsei- ja Piirivalveamet on teinud otsuse registreerida välismaalase lühiajaline töötamine. Enne sellist otsustust on välismaalase tööle rakendamine keelatud. Veelgi enam, tähtajalise elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus viibida Eestis ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas määratud tingimustel sellise töökoha täitmiseks, milleks on Eesti Töötukassa andnud loa. Nimetatud luba ei ole seotud välismaalase isikuga ning see antakse ühe või mitme töökoha täitmiseks välismaalasega Eestis registreeritud tööandja juures. Töötamiseks antavas tähtajalises elamisloas määratakse kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused, sealhulgas tööandja, töötamise koht ja töökoht. Kui elamisloale ei ole märgitud mitut erinevat tööandjat, siis ei ole välismaalasel lubatud Eestis elamisloale märgitud töökohast hälbival, s.o teise tööandja juures töötada. Tööandja on ka kohustatud teavitama Politsei- ja Piirivalveametit välismaalase tema juurde tööleasumisest, välja arvatud nende andmete osas, mis ta on registreerinud töötamise registris (TÖR-is). Kuna juriidiline isik V.H.V sõlmis töölepingu välismaalasega R. G., kellel ei olnud õiguslikku alust tähtajalise elamisloa näol OÜ-s V.H.V töötada, on täidetud
Kohus siinkohal selgitab menetlusaluse isiku seaduslikule esindajale, et sellist terminit, nagu „aus eksimus“ Eesti Vabariigi õiguskorras ei eksisteeri. Samuti ei nõua
lg 2 objektiivsed koosseisutunnused menetlusalusel isikul OÜ-l V.H.V või kellelgi teisel rahalise kasu või kahju tuvastamist rikkumise toimepanemisel, s.o tagajärge. 8 Tegemist on teodeliktiga. Süütegu on toime pandud juba ebaseadusliku tööjõu ettevõtte huvides kasutamisega. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul pani menetlusalune isik V.H.V oma juhatuse liikme R. H. B. kaudu teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes – juhatuse liige V.H.V esindaja R. H. B. on ütluste andmisel kinnitanud, et ta teadis, et R. G. elamisloaga ei saa viimane OÜ-s V.H.V töötada. Seega ei nõustu kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et rikkumine on toime pandud ettevaatamatusest. Väited, et juhatuse liige jättis täiendava informatsiooni Politsei- ja Piirivalveametist küsimata ning ta oli suhelnud ka migratsiooninõustajaga, siinkohal ei oma olulist tähendust, sest R. H. B. on tunnistanud teadlikku seadusevastast käitumist. Sellele on viidanud oma ütlustes ka tunnistaja R. G. Pigem on R. H. B. soovinud enda vastutust vastupidiste väidetega vähendada. Samuti ei saa kohus tagantjärele kontrollida, millist informatsiooni R. H. B-le ametnike poolt edastati. V.H.V seadusliku esindaja käitumine on aga ilmselgelt kantud eesmärgist palgata tööle ebaseaduslikku tööjõudu. Äriregistrist nähtub samuti, et R. H. B. on Eestis tegutsenud juba mõned aastad, s.o vähemalt alates 2020. aastast ettevõtlusega ning peab seega teadma õigusaktides kehtestatud nõudeid või oskama õigest kohast küsida vajadusel nõu, et välismaalase tööle võtmine oleks seaduspärane. Sellist teadmist tuleb ka eeldada, kuna R. H. B. V.H.V seadusliku esindajana on suhelnud nii migratsiooninõustajatega kui ka Politsei- ja Piirivalveametiga. Samuti ei ole R. H. B. emakeel ja keeleoskus ilmselgelt takistanud temal äritegevuse läbiviimist Eestis. Samuti on äritegevuse valdkonnas tegutseval ettevõtjal kõrgendatud hoolsuskohustus ja ta ei saa rikkumisi aprioorselt vabandada mitteteadmisega (vt äriseadustiku § 187 lg 1). Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas ka õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut V.H.V-d toimepandud väärteo eest karistada. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus tuvastab KarS § 57 lg 1 p 3 alusel kergendavate asjaoludena V.H.V seadusliku esindaja R. H. B. kahetsuse, mida ta on avaldanud läbivalt nii kohtuvälises kui ka kohtumenetluses, samuti menetluses kaasaaitamise. Raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja mõistnud V.H.V rikkumise eest proportsionaalse karistuse.
lg 2 järgi saab juriidilisele isikule karistusena mõista rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Käesoleval juhul määrati V.H.V rahatrahv sanktsiooni keskmisest palju väiksemas määras. Ka kohtu hinnangul on V.H.V süü keskmisest väiksem. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja lähtunud Riigikohtu praktikas avaldatud seisukohtadest (vt nt RKKKo 1-18-2232, p 71 koos edasiste viidetega).
Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust (mh süüteo toimepanemise asjaolusid), eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi (s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid) ja kergendavaid asjaolusid, on kohtu hinnangul rahatrahvi määramisel kohtuväline menetleja kõiki eelloetletud põhimõtteid arvesse võtnud. Kuigi V.H.V on varasemalt karistamata juriidiline isik, siis tema käitumisest nähtub selgelt eesmärk palgata ebaseaduslikku tööjõudu enda majanduslikes huvides. Seega on rahatrahv kohtuvälise menetleja poolt määratud kaalutlusõigust õiguspäraselt kasutades ning mõistetud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne. Arvestades V.H.V süü suurust, ei pea kohus võimalikuks temale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust muuta. Kohtu hinnangul on V.H.V
lg 2 järgse rikkumise toimepanemise eest PPA Lõuna prefektuuri poolt määratud rahatrahviga 3000 eurot proportsionaalne menetlusaluse süü suurusega. Kohus on veendunud, et määratav sanktsioon saadab ka tegelikult menetlusalusele isikule signaali, et ebaseadusliku tööjõu palkamine ei ole mingil moel aktsepteeritav. Karistuse kandmine ei pea olema isikule mugav, vaid peab hoidma ära uued süüteod ja saatma ka ühiskonnale signaali, et rikkumistele järgnevad mõjusad karistused. Tuginedes eeltoodule, jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ja PPA Lõuna prefektuuri 01.12.2022 otsuse väärteoasjas nr 2603,22,000469 muutmata. Kuigi kaebuse esitaja on maakohtult taotlenud karistuse kandmist, s.o rahatrahvi tasumist pikema tähtaja jooksul ositi, siis ta ei ole kohtule esitanud tõendeid äriühingu majandusliku olukorra kohta. Seetõttu jätab kohus menetlusaluse isiku taotluse karistuse ositi kandmiseks rahuldamata ning karistuse tasumise kehtima kohtuvälise menetleja otsuses märgitud tingimustel. Menetlusalusel isikul on võimalik kohtuvälisele menetlejale, s.o Politsei- ja Piirivalveametile esitada taotlus koos majanduslikku seisundit tõendavate dokumentidega karistuse ositi kandmiseks. Kohus siinkohal selgitab menetlusalusele isikule samuti, et ei pea võimalikuks tema suhtes ka väärteomenetlust lõpetada. Tuvastamist on leidnud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toimepanemine. Kohtu hinnangul on ebaseadusliku tööjõu palkamiste osas olemas suur avalik menetlushuvi, kuna tegemist on eelkõige Eesti riigi majandust ja õiguskorda kahjustava tegevusega. Samuti ei ole menetlusaluse isiku süü väike, sest on leidnud tõendamist, et V.H.V teadlikult palkas seadusliku aluseta tööle välismaalase. Seega puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlustel. VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Eelnevale tuginedes jätab kohus VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel V.H.V -l kui väärteo toime pannud isikul kaebemenetluses tekkinud menetluskulud tema enda kanda. Otsuse tegemise seisuga ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlusi esitatud. Seonduvalt R. H. B. poolt esile toodud investeeringute küsimusega märgib kohus, et nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et OÜ-l V.H.V on võimalik tööle palgata töötaja seaduslikel alustel, seega investeeringud kaotsi iseenesest ei lähe. Samuti toimub V.H.V majandustegevus ka edaspidiselt. Majanduslikult keerukas olukord on Eestis praegusel ajal enamikel ettevõtetel, mis aga ei õigusta rikkumiste toimepanemist. Kohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.