4-24-135 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2024. a Tallinn Väärteoasja number 4-24-135 (2302,23,013823) Kohtunik Märt Toming Sekretär Eda L

§ 261

2 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuväline menetleja: Mehis Kasonen, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp. Menetlusalune isik: R. L., ik: XXX, elukoht: XXX, kontakt: e-post XXX RESOLUTSIOON 1. Jätta R. L. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirsi 03.01.2024 otsusele nr 2302,23,013823 R. L.

§ 2612

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot, rahuldamata. 2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirsi 03.01.2024 otsus nr 2302,23,013823 R. L.

§ 2612

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot, muutmata ja tühistamata.

1. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 400 (nelisada) eurot tuleb kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks tegemise päevast alates 45 päeva jooksul tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220245000622 ja selgitusena „R. L., 4-24-135, rahatrahv“.
2. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast 45 päeva jooksul rahatrahvi täies ulatuses tasunud, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 27.02.
3. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 28.03.
4. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 29.03.
5. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi A.H.03.01.2024 otsusega nr 2302,23,013823 karistati R. L.t LS § 2612 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot, selles, et R. L. juhtis 13.12.2023 kell 08.15 Luha tn-l Keila linnas C kategooria mootorsõidukit registrimassiga 26 000 kg koos haagisega regsitrimassiga 40 000 kg teel, millel liiklemine üle 8 tonnise registrimassiga C kategooria mootorsõidukiga on keelatud liiklusmärgiga 313a „Veoauto sõidu keeld“ lisatahvliga „Välja arvatud Keila linnavalitsuse kirjalikul loal“. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 16 lg 2 nõudeid ning pani toime LS 2612 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Soovin esitada kaebuse Väärteoasjas nr: 2302,23,013823, kuna ei pea õiglaseks kohtuvälise menetleja otsust. 13.12 olin teel C kategooria mootorsõidukiga Keila linna Luha tn. Keila linna sõitsin esmakordselt. Ringteelt maha keerates hommikusel pimedal ajal nägin liiklusmärki "millel liiklemine on üle 8 tonnise registrimassiga C kategooria mootorsõidukiga keelatud lisateatetahvliga „Välja arvatud Keila linnavalitsuse kirjalikul loal”. Alles siis kui olin ringilt maha sõitnud. Kuna teel ei olnud võimalik ümber keerata ja tagurdamine oleks olnud põhjendamatult ohtlik, sõitsin linna sisse parkisin sõiduki ja taotlesin Keila linnavalitsuselt luba, mille ka sain kell 9.23 (luba nr 2023-261). Olukorda selgitasin ka politseinik M. G.le, kes tuli mind kontrollima Luha tn objekti. Kontrollimise protseduuri käigus 8.20 – 9.57 loa saabudes esitasin selle ka koheselt politseinik M. G.le, kes omalt poolt väitis, et luba peab olema paberkandjal ja ei arvestanud digitaalset dokumenti, mille neile esitasin. Kuna rikkumine polnud sihilik ja pahatahtlik vaid inimlik eksimus, siis palun väärteo asjaolud üle vaadata ja vähendada väärteotrahvimäära. R. L. 9.01.2024 Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning märkis, et tulenevalt varasemast praktikast, siis kui on selline veos, siis antakse teada kas on veoauto keeld ja kui ei ole, siis ei mainita. Sinna olid korduvad veod, ise sõitis sinna esimest korda. Kui jõudis Keila ringile ja sõitis sisse, siis nägi märki ja sai aru, et pole mõtet tagasi pöörata, et viib objektile ja siis helistab kauba tellijale. Hakkasid maha laadima ja kui politsei tuli, sai aru, et midagi on valesti. Andis dokumendid ära ja võttis ühendust kauba saatjaga, see ütles, et varem pole probleeme olnud. Võttis ühendust linnavalitsusega ja lubati saata luba. Autos printerit ei olnud. Ei läinud sinna niisama sõitma. Saab aru, et sõitis läbi ja see hetk luba ei kehtinud. Üritas asja koos politseinikega ära lahendada, muud ei osanud midagi teha, et seda klaarida. Järgmine päev läks samasse kohta ja patrull pidas kinni, näitas sama luba ja mingit probleemi ei olnud. Karistus on liiga suur. Mingile muule teele ei olnud keerata, kui keeras ringi pealt ära Luha tänavale, siis 100-150 meetri pärast oli märk, ja siis ei olnud enam keerata kuskile. Vasakut kätt oli Maxima, ei reageerinud pimedas nii kiiresti, seal oli sõiduautode parkla, ei tea kas sinna oleks saanud keerata. Kui tulla Keila linna poolt ringi peale, siis on seal Maxima ja vist eraldussaar, ei riskinud sinna keerata. Oli esimest korda seal, ei hakanud otsima teeäärseid kohti ja liiklust seisma panna. On läbinud ametikoolituse, juhi kohustuste kohta käib eelnev tee tundmaõppimine. Kasutas Google Mapsi, paberkandjal kaart ka ei näidanud piirangut. Enne 2 vaatas GPS järgi ära, siis läks mälu järgi. Kauba saatja suhtles linnavalitsusega, kauba saatja edastas linnavalitsuse inimese kontakti. Ütles, et ei saa seda luba veel teha, see jäi segaseks. Tavaliselt kui on ülegabariidilised veod, siis antakse teada, et tuleb luba taotleda. Ei saanud väärteoprotokolli ja dokumentidega tutvuda, otsis telefonist luba. Meilist sai loa numbri, siis otsis Keila koduleheküljelt, kuid see ketras ja ketras. Andis info politseile, et nemad saaks kontrollida. Ei esitanud kohe dokumente, ei saanud aru miks politsei tuli, ei olnud vilkureid ega midagi, lihtsalt tuli. Ei näinud probleemi. Sai aru et kontrollitakse, kuid ei saanud aru miks sellega nii kiire on. Piirangud on selleks, et asi väga hulluks ei läheks ja veokid edasi-tagasi sõitma ei hakkaks. Vaatas kaardilt, et objekt on Paldiski mnt ääres, 100 meetrit, ei olnud kesklinnas kuskil kitsastel tänavatel. Ei osanud arvata et seal kohe keelumärk on. Kauba saatjalt küsis piirangute kohta, öeldi, et ei tohiks olla, sinna ennegi veetud. Kauba saaja kontakti ei olnud. Keila ringilt läks sisemisele reale, Google Maps näitas ka nii, mingeid piiranguid ei olnud märgitud. Tee vaadet Google Mapsist ei vaadanud, vaatas vaid teekonda. Arvas, et luba on kauba saatja poolt olemas. Kui märgist mööda sõitis, siis luba ei olnud, arvab, et suuline luba ju kehtis. Leiab, et üritas esimesel võimalusel rikkumist kõrvaldada, hankida loa, et see oleks seaduslik. Helistas kauba saatjale. Kohtulikus vaidluses taotles kaebuse esitaja rahatrahvi vähendamist, sest 400 ja 1800 eurot kolme lapse isale on meeletult suur summa. Arvestades olukorda, et tunnistab, et rikkus, kuid et asjad paraneks, siis mujal maalilmas varasemale kogemusele tuginedes Saksamaal, Soomes on juhitud tähelepanu ja sellega on probleem kõrvaldatud, siis võiks trahvi vähendada. Kui esitas kaebuse kohtusse, siis kutsuti menetleja juurde ja tehti juriidilisele isikule trahv, kuigi seadus seda võimaldab. Tunnistaja A. W. selgitas, et hommikul sõitis Paldiski suunas ja autorong sõitis mööda. Keila juures Paldiski mnt-l sõitis veoauto vasakule, nemad sõitsid edasi. M. ütles, et seal on veokite sõidukeeld. Sõitsid järgi. Turvamees küsis milles probleem. Panid liikluse kinni, autojuht tagurdas sisse. Küsis dokumente, kuid juht hakkas toimingut jätkama, rihmasid maha võtma. Püüdis juhiga rääkida, juht võttis rihmad maha, ketid maha ja siis esitas dokumendid. Loa kohta ütles, et logistik peaks saatma, et ootame ära. Luba ei esitatud. Vaatas andmebaasist. R. L. ei öelnud kes logistik on. Vaatas, et ta on ainus juhatuse liige ja mingit logistikut ei ole. Kui üle silla sõita, peaks märk näha olema, siis peaks seisma jääma või edasi sõitma Maxima juurde, kus on parkla. Väitis, et tal on luba olemas, aga andmebaasis ei ole, inimene ei tahtnud aru saada. Seletas, et juhi kohustus on luba esitada. Ei näinud kas ta üritas midagi kuskilt vaadata. Tunnistaja M. G. selgitas, et alustasid vahetust kell 7 Rahumäe jaoskonnas ja oli plaan minna Paldiskisse. Teel tõmbas tähelepanu N3 haagisega veok XXX, sest sõitis kiiremini. Olid Keila linna sisenemas, sõitsid otse ja vasakule jäi Keila linn. Autorong ei tulnud neile järele, vaid suundus Keila linna, Luha tänavale. Teadis, et seal on üle 8 tonnistele sõidukeeld, välja arvatud Keila linna kirjalikul loal. Otsustasid juhti kontrollida, et veenduda, et luba on olemas. Veok keeras Põhja tänavale, jäi keset teed seisma ja paremal oli ehitusobjekt, tõi vist mingid paneelid. Üritas tagurdada, samas tulid väikesed masinad ka ja panid vilkurid. Värava juures oli valvuriputka ja küsiti kas tahavad ka sisse sõita, vastasid, et tahavad juhti kontrollida. Sõitsid ka sisse ja A. V. läks kabiini juurde. Tundus, et juht oli pretensioonikas, agressiivne, väitis, et seal on kinnine territoorium ja neil ei ole kiivreid. Juht hakkas kette maha võtma, rääkis, et tal on halb kogemus, tema peab kõik kinni maksma. Peale pikka vestlust andis juht tehnilise passi, veodokumendi, juhikaardi. Juht oli öelnud, et otsib luba, nägi küll märki, teab, et see on olemas, sest teeb siin tööd, tal ei saa luba mitte olla, see on logistiku käes. Otsustasid kontrollida ja läks bussi kontrollima Keila kodulehelt. Keila kodulehel toimus laadimine, ei näidanud midagi. Otsustas oodata, sai aru, et luba tal ei ole. Tavaliselt tahetaksegi esitada tõendeid tagantjärgi. Otsustas koostada väärteoprotokolli ja kutsus juhi bussi. Juht väitis, et logistik saatis loa numbri, et otseselt luba ei ole. Vaatas telefonis seda numbrit ja otsustas aidata. Peab olema luba, kes välja andis, kellele, ainult numbrist ei piisa. Selgitas juhile, et see on tema töö, et ta peab ise tõendama. Sai aru, et luba ei esitata ja küsis kas isik on nõus kiirmenetlusega. Juht vastas, et ta ei ole midagi rikkunud. Koostas väärteoprotokolli, tutvustas ja pani enda allkirja, juht 3 keeldus allkirjastamast ja ei saanud aru milles teda süüdistatakse. Väitis, et ta ei tea mis paber see on. Sõitsid ära ja sõitsid lähedal oleva tanklani ning otsustasid kontrollida kas luba on olemas. Luba oli näha ja see oli saadud kell 09.24, sai kinnituse, et see oli saadud tagantjärgi. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku seisukoht asja rahumeelseks lahendamiseks on arusaadav, kuid seda ei juhtunud. Ei juhtunud, sest ametnikule väideti, et luba on olemas, logistik kohe saadab, kuid liiklusmärgi 313a alt sissesõidu hetkel luba puudus ja mingit logistikut ei ole olemas. Kauba saatja arvates ei oleks pidanud piirangut olema. Kui vaadata saatelehte, siis on kauba saajaks YIT Eesti. Kasutades telefoni saanuks internetist kätte kontaktid ja helistada ning küsida. Menetlusalune isik kasutas manipuleerivaid taktikaid, andis soovitusi, et minge tehke oma tööd. Liiklusjärelevalve infosüsteemis on registreeritud 18.10.2023 aastal kontrollkaart ja on näha, et kontrolliti kaebuse esitaja sõidukit XXX ning haagist ja kontrolli tulemusena tuvastati EL määruse rikkumine, kaebuse esitaja kasutas juhikaarti, mis ei olnud tema oma. On ebausutav, et ta ei saanud aru mida on rikkunud, küsides mis on valesti, tulite järgi, et mind koinida, mis märgi alt ma läbi tulin. On näha, et taotlus esitati tund aega hiljem, isegi rohkem. Taotlus on esitatud 9.24, luba on väljastatud automaatselt. Politsei kohustus on veenduda, et esitatud andmed oleksid korrektsed, kuid juhi kohustus on esitada paberkujul, või elektrooniliselt, kuid loa numbri järgi ei ole võimalik kontrollida, kellele väljastati, milline on marsruut jne. Ei ole võimalik kontrollida ka seda kas luba on selline nagu on taotletud. Mis puutub trahvisummasse, siis kohtuväline menetleja on võtnud sanktsiooni keskmise, mingeid kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Käitumismuster on jälgitav videosalvestiselt. Kohtuvälise menetleja otsus tuleks jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tunnistajate selgitused, tutvunud väärteoasja materjalidega ja kohtuistungil täiendavalt esitatud vaidlusaluse loa väljastamist puudutavaid dokumentidega, vaadanud videosalvestisi ning kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha, asub alljärgnevale seisukohale. VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Asjas ei ole vaidlust, et R. L. juhtis 13.12.2023 kella 08.15 paiku Luha tn-l Keila linnas C kategooria mootorsõidukit Scania R480 LA 6X2HNB reg. märgiga XXX registrimassiga 26 000 kg koos haagisega Krone SDP reg. märgiga XXX registrimassiga 40 000 kg teel, millel liiklemine üle 8 tonnise registrimassiga C kategooria mootorsõidukiga on keelatud liiklusmärgiga 313a „veoauto sõidu keeld“ lisatahvliga „Välja arvatud Keila linnavalitsuse kirjalikul loal“. Menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki ja haagise registrimasse kinnitavad tehniliste andmete väljatrükid, mis on lisatud väärteotoimikule. Veose saatelehe kohaselt oli koorma kaaluks kokku 24 553,42 kg. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt ette LS § 16 lg 2 sätestatud nõude rikkumist. LS § 16 lg 2 sätestab, et liikleja peab juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku muud 4 liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast. Käesoleval juhul eiras menetlusalune isik LS § 16 lg 2 sätestatud erinevatest nõuetest nõuet juhinduda liikluskorraldusvahendi nõudest. Väärteoasja materjalides leiduva foto kohaselt on Keila linna sissesõidul Luha tänaval liiklusmärk 571 „Asula“, mis osutab kohale, kus hakkab kehtima asulale kindlaksmääratud liikluskord. Sama liiklusmärgi posti küljes allpool liiklusmärk 313a „Veoauto sissesõidu keeld“, mis keelab C-kategooria sõiduki, traktori ja liikurmasina liikluse. Märgile kantud tonnide arvu korral ei tohi sõita ühegi nimetatud sõiduki, autorongi ega masinrongiga, mille veduk on üks neist, kui C-kategooria sõiduki, traktori ja liikurmasina registrimass ületab selle arvu. Käesoleval juhul on selleks arvuks liiklusmärgil 8 tonni, mis on üheselt aru saadav ja nähtav. Ilmselgelt ületas kaebuse esitaja juhitud sõiduki registrimass nii eraldi kui ka koos haagisega, ehk masinrongina liiklusmärgile kantud arvu, s.o 8 tonni ja kaebuse esitaja oli veokijuhina sellest teadlik. Lisaks sellele on liiklusmärgi 313a all lisateatetahvel 891b, mis teatab, et märk ei kehti tahvlil kujutatud või nimetatud sõiduki kohta või tahvlil kujutatud tekstis märgitud tingimustel. Käesoleval juhul on selleks tingimuseks märgitud „Välja arvatud Keila Linnavalitsuse kirjalikul loal“. Seega juhul, kui juht juhib sõidukit, mille registrimass ületab 8 tonni, peab Keila linna sissesõiduks, millest annab teada liiklusmärk 571 „Asula“, juht saama Keila linnalt eelneva kirjaliku loa. Mingit erandit sellest tingimusest ei ole lisatahvlile märgitud. Kuigi kaebuse esitaja kaebuse kohtulikul läbivaatamisel tunnistas süüteo toimepanemist ja selgitas, et tema jaoks oli sellise piirangu olemasolu ootamatu ja ta asus koheselt luba taotlema, näitavad väärteoasjas kogutud tõendid siiski teistsugust pilti. Väärteoasjas leiduva kauba saatelehe kohaselt on kaup tellitud ehitusplatsile kella 08.30ks, s.t kaebuse esitaja pidi veosega jõudma Nurme x ehitusplatsile Keila linnas hiljemalt kell 08.
6. Väärteoprotokollist nähtuvalt on väärtegu toime pandud kell 08.15 ning tunnistaja A. V.i rinnakaamera salvestis algab kell 08.25, kuid selleks ajaks on kaebuse esitaja juba veosega ehitusplatsile parkinud, s.t kaebuse esitaja jõudis veosega kohale õigeaegselt. Sama saab järeldada ka juhikaardi nädalagraafiku väljavõttest, millest nähtuvalt on 13.12.2023 sõitu alustatud kell 05.46 ja sõidu aeg on olnud 2 tundi ja 33 minutit, kokku 2 tundi ja 37 minutit, s.t sõiduk pidi lõplikult peatuma kell 08.
7. Seega oli kaebuse esitaja Keila linnas asuval objektil peatunud hiljemalt kell 08.22 ning arvestades objekti kaugust linna piirist võis sisenemine Keila linna toimuda väärteoprotokolli märgitud ajal, s.o kell 08.
8. Tunnistajate A. V. ja M. G. ütlustest nähtuvalt väitis kaebuse esitaja, et tal on liiklusmärgi 313a mõjupiirkonnas sõitmiseks luba olemas ja sellega tegeleb logistik. Menetluse käigus selgus, et mingit logistikut ei ole olemas ning loa taotlemisega oleks pidanud tegelema kaebuse esitaja ise, kuid ilmselgelt ta sellega ei tegelenud ning Keila linna sisse sõites tal vastav luba puudus. Kaebuse kohtulikul arutamisel on ta seda asjaolu ka tunnistanud. Sellest, et ta oli teadlik loa puudumisest, annab tunnistust ka politseiametniku rinnakaamera videosalvestis, millelt on näha, kuidas kaebuse esitaja on ärritunud politseiametniku kohalolust ja heidab politseiametnikule ette, et need pöörasid ümber ja tulid talle järgi, et teda trahvida ning väidab, et mis märgist ta siis mööda sõitis. Arvestades liiklusmärgi suurust ja seda, et kaebuse esitaja tegevusalaks on elatise teenimine veoseveoga, siis peab talle ilmselgelt olema arusaadav ka sissesõidu piirang ja liiklusmärgile kantud sõiduki massipiirang, samuti tema enda kasutuses oleva veoki ja haagise massid. Seega saab teha järelduse, et kaebuse esitaja oli ärritunud sellest, et teda kontrollitakse ja et ta järjekordse liiklusalase süüteo toimepanemisega vahele jäi. Keila Linnavalitsuse ametniku vastusest kohtuvälisele menetlejale nähtub, et X OÜ, mille juhatuse liikmeks on kaebuse esitaja, esitati taotlus piirangualasse sisenemiseks loa saamiseks 13.12.2023 kell 9.24 ning loalt endalt on näha, et liikluskeelualane luba on antud veoajaks 13.12.2023 kella 09.23st kuni 14.12.2023 kella 23.00ni. Veoluba on aga allkirjastatud kell 09.25.
9. Seega näitavad eelmärgitud tõendid üheselt seda, et Keila linna piiri ületades kaebuse esitajal piirangualasse sisenemiseks luba puudus ning seda luba ei olnud ka ajal, mil koormat maha laeti ja ka väärteomenetlust alustati. 5 Kohus leiab, et selline käitumine oli kaebuse esitaja teadlik ja eesmärgipärane käitumine. Nimelt nähtub kauba saatelehest, et see on välja antud 08.12.
10. Seega oli kaebuse esitaja juba hiljemalt 08.12.2023 teadlik sellest, et ta peab veosega sõitma Keilasse ning tal oli vähemalt viis päeva aega endale selgeks teha kuhu ta peab sõitma ja kas veokitele on mingeid massipiiranguid. Seejuures selgitas ta tunnistajale, et ta sõidab seal kogu aeg ja teab piirangut ning tal on luba olemas. Tegelikkuses tal seda luba aga ei olnud. Seega kohtuistungil väidetu selle kohta, et ta sõitis Keilasse esimest korda ja piirangu olemasolu oli ootamatu ning politseiametnikule väidetu, et ta teab piirangust ja tal on luba olemas, on vastuolulised. Kohtuistungil väitis kaebuse esitaja, et võttis ühendust kauba saatjaga, kes andis talle Keila Linnavalituse ametniku kontaktid ja ta asus loaga tegelema. Seega ei olnud kaebuse esitaja plaaninudki huvi tunda kas Keilasse sissesõidul on transpordivahendite liikumiseks mingeid piiranguid. Kui kaebuse esitaja tundnuks selle vastu huvi, saanuks ta internetist Keila linna kodulehele minnes koheselt veoauto sissesõiduloa kiirlingile ja OPIS keskkonnas oleks saanud ka aru sellest, et load on vajalikud ning samas keskkonnas on ka teave massipiirangute kohta ja ka veokite piiranguala kaart. Seega oli ja on ka käesoleval ajal vajalik informatsioon raskusteta leitav mõne minuti jooksul. Seega kui kaebuse esitaja oleks oma kohustust tutvuda veose vedamise marsruudiga kohaselt täitnud, oleks ta saanud taotleda vastava ja asulasse sissesõiduks vajaliku loa ja selle ka kontrollijale esitada. Kaebuse esitaja seda ei teinud. Ta asus sellega tegelema siis, kui temalt selle esitamist nõuti ja tal ei olnud midagi esitada ning aja viitmiseks esitas kontrollijale versiooni sellest, et tema sellega ei tegelegi, vaid sellega tegeleb olematu logistik. Samuti nähtub saatelehelt, et kaebuse esitaja kui vedaja peab kauba üle andma ja olema ehitusplatsil hiljemalt kell 08.30 ning kaebuse esitaja pidi aru saama, et selliseks kellajaks ei pruugi ta samal päeval luba eelnevalt saada ja loa saaks ta heal juhul vaid tagantjärele. Lisaks nähtub juhikaardi nädalagraafiku väljavõttest, et kaebuse esitaja alustas sõitu kell 05.46, millisel kellaajal ilmselgelt Keila Linnavalitsuses kedagi veel kohal ei ole. Seega pidanuks kaebuse esitaja tegelema loa taotlemisega hiljemalt eelmisel päeval. Seega arvestades eelmärgitud asjaolusid asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik pani toime LS § 16 lg 2 sätestatud kohustuse rikkumise. Kuna kaebuse esitaja põhitegevusalaks ja sissetulekuallikaks on veoste vedu, siis peab kaebuse esitaja teadma ka kõiki tema tegevusala reguleerivaid nõudeid ja kohustusi, samuti kasutatava sõiduki iseärasustest, eelkõige massist tuleneda võivaid piiranguid. Selleks, et mitte minna vastuollu tema tööd takistada võivate piirangutega, peab kaebuse esitaja seetõttu teadma sõidu teekonda, alternatiivseid sihtkohta jõudmise võimalusi, teel olevaid piiranguid, et tagada tõrgeteta ja õigeaegne sihtkohta jõudmine. Kaebuse esitaja käitumine näitab aga seda, et ta jättis vajaliku ettevalmistustöö tegemata ja sõitis piirangualasse, saades üheselt aru, et tema juhitud sõiduki mass ületab piirangu alale kehtestatud massi mitmekordselt ning sai aru ka sellest, et piirangualasse võib sõita vaid kirjaliku loa olemasolul. Kuivõrd kaebuse esitajal vastav luba puudus ja ta ei teinud midagi ka selle saamiseks ning sõitis edasi piirangualasse, teadvustades liikluskorraldusvahendiga kehtestatud keeldu, sai ta aru oma teo keelatusest. Kuivõrd see arusaam teda edasi sõitmast ei takistanud, siis kaebuse esitaja teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab seda, s.t kaebuse esitaja pani temale süüks arvatud teo toime vähemalt otsese tahtlusega. Seega on kohtu arvates menetlusaluse isiku poolt tee püsivust ja liiklusohutust ohustava sõidukiga liiklemine tõendamist leidnud ja menetlusalune isik rikkus LS § 16 lg 2 sätestatud liikluskorraldusvahendi nõudest juhindumise kohustuse rikkumise ning pani sellega toime LS § 2612 lg 1 ettenähtud väärteo. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 2612 lg 1 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, 6 et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit ja haagist, mille kogumass oli suurem kui antud teel oli lubatud (8 tonni) omamata selleks Keila Linnavalitsuse kirjalikku luba, siis rikkus menetlusalune isik LS § 16 lg 2 sätestatud kohustust juhinduda liikluskorraldusvahendi nõudest ja tegemist on väärteoga LS § 2612 lg 1 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi A. H., kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 2612 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Vastavalt LS § 2612 lg 1 sätetele karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga 30 päeva. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud sanktsioonimäära keskmises määras. Sellest tulenevalt kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 2612 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest kuni 30 päeva. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse määramisel/mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejuures ei ole tegemist väärteoga, milles sisalduva süü suurust saaks mõõta, s.t ei ole tegemist ei lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ega ka lubatud alkoholipiirmäära ületamisega, milliste mõõtetulemusest lähtudes saaks hinnata süü suurust. Käesolevas väärteoasjas arvatakse menetlusalusele isikule süüks ühe väärteo toimepanemist, mistõttu on tema süü keskmine. Taoline asjaolu tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni keskmises määras Kohtuvälises menetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus ei ole vastavaid asjaolud tuvastanud ka kohtumenetluses. Karistuse valikul tuleb lähtuda eripreventiivsest eesmärgist, s.o võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Menetlusaluse isiku karistusandmete kohaselt on menetlusalusel isikul üks kehtiv väärteokaristus ja menetlusalust isikut on 18.10.2023 karistatud LS § 2172 ettenähtud väärteo toimepanemise eest, kuivõrd menetlusalune isik kasutas teise isiku juhikaarti. Karistus on menetlusalusel isikul täidetud ja rahatrahv tasutud, kuid karistus on seniajani kehtiv. Arvestades menetlusalusele isikule käesolevas 7 väärteoasjas süüks arvatud väärteo iseloomu ja kehtiva karistuse aluseks oleva väärteo iseloomu, saab asuda seisukohale, et need väärteod on omased veokijuhtidele ja nende väärtegude toimepanemise eesmärgiks on eirata veokijuhtidele sätestatud nõudeid ja piiranguid. Seejuures on nende piirangute eesmärgiks liiklusohutuse tagamine ja raskeveokite liikluses osalemisest tuleneva ohu maandamine. Kahe järjestikuse liiklusalase väärteo toimepanemine näitab seda, et menetlusalune isik sellest aru ei saa ja ta jätab tahtlikult temale kui veokijuhile laienevad kohustused täitmata. Kohtu arvates ei ole eelmine karistus oma eripreventiivset eesmärki täitnud ja menetlusalune isik jätkab liiklusnõuete eiramist. Seega ei anna eripreventiivse eesmärgi saavutamise vajadus ja menetlusaluse isiku käitumine mingit põhjust määratud karistuse kergendamiseks. Puutuvalt üldpreventiivse eesmärgi saavutamisse leiab kohus, et karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures on käesoleval juhul tegemist väärteoga, millega ohustatakse liiklust üldisemalt, kuivõrd menetlusalune isik eiras teadlikult kehtestatud massipiirangut ja loakohustust. Kohus leiab, et juhul, kui juhid suhtuvad juhile kehtestatud nõuetesse veose veol ükskõikselt, ohustades selliselt liiklust, on teistel liiklejatel õigustatud ootus, et selliselt liiklusnõuetesse suhtuvaid juhte karistatakse ning selline karistusmäär suurendab ka teiste, õiguskuulekate liiklejate turvatunnet, andes kindluse sellest, et liiklusnõudeid eiravad isikud ei jää karistuseta ning riik ei jäta sellistele rikkumistele reageerimata. Kaebuse esitaja põhjendused, et tal on ülalpidamisel kolm last ja äriühingut karistati samuti rahatrahviga, ei ole teo õigusvastasust välistavad või süüd vähendavad asjaolud. Juhul, kui kaebuse esitaja soovib veokijuhina teenida elatist ning tagada temale kuuluvale äriühingule tulu teenimine, peab kaebuse esitaja vastavalt ka liikluses käituma, kuivõrd tema sissetulek ja äriühingu tulu sõltuvad otseselt tema enda õiguskuulekusest liikluses. Senini ei ole kaebuse esitaja tema käitumismustri välisest pildist tulenevalt sellest aru saanud. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8