lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav Y.E (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx ; karistatus: kriminaalkorras karistatud, viimati: - Tartu Maakohtu 02.02.2015 otsusega
järgi karistusega 1 aasta ja 1 kuu vangistust,
lg 1 alusel kandmata karistus 1 aasta ja 28 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel määratud, et mõistetud karistus jääb tingimisi täielikult täitmisele pööramata 2 aastase katseaja ja käitumiskontrolli nõuetega
MS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Y.E süüdi karistusseadustiku (
) § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 27.-28.12.2019.a, s.o 2 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Y.E-l veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Y.E-le katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui Y.E ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käi tumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxx x; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 4 alusel määrata Y.E-le katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: - Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik - Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik - Valga Haigla - Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond - Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik - Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik (SA Viljandi Haigla telefonil 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.00-16.00) või e-postil alko@vmh.ee) - AJK Kliinik - Viru Haigla Tapa Tervisekeskus - Kuressaare Haigla
lg 4 alusel määrata Y.E-le katseajaks lisakohustuse kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. VÕS § 1055 ja KrMS § 310 1 alusel kohaldada Y.E-le X.X (ik xxxxxxxxxxxx ) ja X.X (ik xxxxxxxxxxxx ) suhtes lähenemiskeeldu tähtajaga 3 aastat, keelates Y.E-l : 1) viibida X.X ja X.X elukoha aadressil xxxxxx x-xx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx asuvale korterile lähemal kui 50 meetrit. Samuti keelata Y.E-l viibida X.X ja X.X teiste elukohtade aadressidel lähemal kui 50 meetrit. 2) viibida X.X le lähemal kui 50 meetrit tema töökohas xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx aadressil xxxxxxxxxx xx xxxxxxxxx . 2 3) viibida avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes), välja arvatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ruumides X.X ja X.X läheduses. Sattudes juhuslikult X.X le ja X.X le lähemale kui 50 meetrit, tuleb Y.E-l eemalduda lubatud kaugusesse ja seejuures kannatanutega mitte suhelda. 4) suhtlemine X.X ga ja X.X ga erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, mobiiltelefoni, interneti, posti suhtlusportaalide, e-posti kaudu.
õhtul lõi xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xx elamus oma xxxxxxxx X.X t rusikaga näkku, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse- kannatanu parem silm paistetas kinni ja tekkis hematoom. Samuti tema 27.12.2019.a. kella 04:00 paiku xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx xx elamus tungis kallale oma xxxxxxxxx X.X le lüües kannatanut korduvalt rusikatega pea- ja kehapiirkonda, põhjustades oma tahtliku tegevusega viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustused- hematoomid. Tülisse sekkus 14-aastane süüdistatava xxxxxx X.X , kes läks xxx X.X t kaitsma isa Y.E löökide eest, saades ise 3 2 lööki rusikaga selja ülemisse piirkonda, oma tahtliku tegevusega tekitas Y.E kannatanu X.X füüsilist valu. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks
S § 68 lg 1 alusel arvata Y.E-l 27.12.2019-28.12.2019.a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud j a 28 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva ei pöörata täielikult täitmisele, kui Y.E ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu täidab talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi
lg 1 järgi.
lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja registreerimisele; määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 4 alusel määrata Y.E-le katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „ Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: - Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik - Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik - Valga Haigla - Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond - Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik - Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik (SA Viljandi Haigla telefonil 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.00-16.00) või e-postil alko@vmh.ee) - AJK Kliinik - Viru Haigla Tapa Tervisekeskus - Kuressaare Haigla
lg 4 alusel määrata Y.E-le katseajaks lisakohustuse kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis 4 kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 % VÕS § 1055 ja KrMS § 310 1 alusel kohaldada Y.E-le X.X (ik xxxxxxxxxxx ) ja X.X (ik xxxxxxxxxxx ) suhtes lähenemiskeeldu tähtajaga 3 aastat, keelates Y.E-l : 1) viibida X.X ja X.X elukoha aadressil xxxxxxxxx xx-xx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx asuvale korterile lähemal kui 50 meetrit. Samuti keelata Y.E-l viibida X.X ja X.X teiste elukohtade aadressidel lähemal kui 50 meetrit. 2) viibida X.X le lähemal kui 50 meetrit tema töökohas xxxxxxxxx xxxxxxxx aadressil xxxxxxxx x xxxxxxxx. 3) viibida avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes), välja arvatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ruumides X.X ja X.X läheduses. Sattudes juhuslikult X.X le ja X.X le lähemale kui 50 meetrit, tuleb Y.E-l eemalduda lubatud kaugusesse ja seejuures kannatanutega mitte suhelda. 4) suhtlemine X.X ga ja X.X ga erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, mobiiltelefoni, interneti, posti suhtlusportaalide, e-posti kaudu. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel
lg 2 p 2, 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Y.E kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 162 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt koht ueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsus tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud 5 süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § -s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1038 eurot: sundraha 876 eurot ja riigi õigusabi tasu 162 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eel vangistusaja arvestus Y.E on kahtlustatavana kinni peetud 27.-28.12.2019, seega on Y.E viibinud eelvangistuses 2 päeva.
lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kriminaalasja juures olev asitõend kõnesalvestis Häirekeskusesse 27.12.2019.a. CD-plaadil jätta kriminaalasja materjalide juurde tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.