Obsah (5)

§ 424§ 68§ 73§ 78§ 50

1-20-2970 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. mai 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-2970 (20233000574) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuist

§ 424

lg 1 järgi, kokkuleppemenetluses, kiirmenetluse sätete järgi Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova Süüdistatav S.X ik XXX, elukoht XXX; elukoht Eesti Vabariigis viibimise ajal XXX; XXX; XXX; XXX; töökoht puudub; varasemalt kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 05.05.2020 – 06.05.2020, s.o 2 päeva Kaitsja Igor Belugin (kohtumenetluses ei osalenud) Kohtuistungi toimumise aeg 07.05.2020 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 248-249, 2561 ja 2565 lg 1 p 2, lg 2 maakohus otsustas: Tunnistada S.X süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.05.2020 kuni 06.05.2020, s.o 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Jätta

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud ärakandmata vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui S.X ei pane 1 (ühe) aasta ja 10 (kümne) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 07.05.2020. Kohtuotsuse jõustumisel võtta

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 3 alusel S.X-ilt 3 (kolmeks) kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Liiklusseaduse § 127 kohaselt kohustub S.X 5 (viie) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa 1 1-20-2970 Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Menetluskulud: Mõista S.X-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot sundraha vastavalt KrMS § 256 5 lg-le 2 ja § 179 lg 1 p-le 2 ning 75 (seitsekümmend viis) eurot ja 60 senti riigi õigusabi kulude katteks. KrMS § 180 lg 1 alusel kohustub S.X hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 513 (viissada kolmteist) eurot ja 60 senti alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700018111 ning selgitus „S.X , 1-20-2970, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. S.X-i süüdistatakse selles, et 05.05.2020 kl. 22.11 paiku, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus moodustas 0,86+/-0,09 mg/l, s.o mitte vähem kui 0,77 mg/l), juhtis mootorsõidukit Mitsubishi Carisma registreerimismärgiga XXX, sõitis sellega IdaViru maakonnas Vaivara vallas Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa teel ja oli politsei poolt kinnipeetud Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa teel 7-l kilomeetril. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõiduki juht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega rikkus S.X liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Oma teoga pani S.X toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.t.

§ 424lg 1 ettenähtud kuriteo.

2. Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 07.05.2020 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus S.X-i süüdimõistmist

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 4 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.05.2020 kuni 06.05.2020, s.o 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud ärakandmata vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui S.X ei pane 1 aasta ja 10 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 424

lg 3 alusel kohaldada S.X-i suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. Kokkuleppe kohaselt tuleb S.X-ilt mõista Eesti Vabariigi kasuks välja 438 eurot sundraha 2 1-20-2970 ja 75, 60 eurot riigi õigusabi kulude katteks. KrMS § 180 lg 1 alusel kohustub S.X hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 513, 60 eurot alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole.

1. Kohtuistungil avaldas S.X , et saab sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Samuti kinnitas ta, et jääb kokkuleppe juurde, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
3. peatüki
4. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista S.X süüdi

§ 424lg 1 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. 5. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 3