1-20-8486/8

(20231700736)Kohtukoosseis kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Maive Aun Kriminaalasi S.Z-i süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses. Prokurör Raigo Aas (istungil osales Lauri Jõgi) Süüdistatav S.Z isikukood XXX, xxx kodanik, emakeel xxx keel, elukoht xxx, xxx, xxx. Varem kriminaalkorras karistamata, karistatud väärteokorras. Tõkendit ei kohaldatud, süüdistatav oli KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 1 päeva (28.03.2020). Kaitsja Margus Viira (istungil ei osalenud) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 3, 4, 9 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 kohus otsustas: 1) Süüdi tunnistada S.Z KarS § 424 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 11 (üksteist) kuud. 2) Arvestada KarS § 68 lg 1 alusel 1 (üks) päev eelvangistust (so 28.03.2020) karistusaja hulka. S.Z-il tuleb seega ära kanda 10 (kümne) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkune vangistus. 3) Jätta S.Z-ile mõistetud ja kandmisele kuuluv 10 (kümne) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkune vangistus KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata juhul, kui S.Z ei pane 1 (ühe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib katseajal kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõudeid- ja kohustusi: - - elab kohtu määratud alalises elukohas, mis on otsuse kuulutamise seisuga xxx; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemile järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumit viibimiseks. 4) S.Z-i katseaeg hakkab KarS § 78 p 1 alusel kulgema kohtuotsuse kuulutamisest 07.12.2020. 5) Kontrollnõuete, -kohustuste ja lisakohustuste täitmist kontrollib Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametnik. 6) Välja mõista S.Z-ilt menetluskulu 990,00 eurot (sh sundraha 876,00 eurot ja kaitsjatasu 114,00 eurot). Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 990,00 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega tuleb ühes kuus tasuda vähemalt 82,50 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajaminevad viite- ja arvenumbrid kajastatakse makseinfos, mis on kohtuotsuse lahutamatu lisa. Makseinfo on koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimikus ning edastatakse süüdistatava taotlusel tema e-posti- või postiaadressile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb Asjaolud: S.Z-i (S.Z) süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi selles, et tema juhtis tahtlikult 28.03.2020 kella 05.30 ajal Harjumaal, Saue linnas, Sooja 2/2 juures mootorsõidukit xxx (reg.nr xxx), olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,99 mg/l, laiendmääramatusega +/ - 0,09 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,90 mg/l) millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, (LS) § 69 lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ning põhjustas liiklusõnnetuse. 2    liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutnud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ . Seega pani S.Z toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja abiprokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: 1) KarS §-de 424 lg 1 järgi vangistusega 11 kuud; 2) KarS § 68 lg 1 alusel 1 päeva eelvangistuse karistusaja hulka arvestamist; 3) Mõistetud ja kandmisele kuuluva 10 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist KarS § 74 lg 1, 3 alusel juhul, kui süüdistatav ei pane 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseajal kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele abiprokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kolmas isik oli nõus sõiduki konfiskeerimisega. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokurör jäi kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et S.Z poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooniga, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb S.Z-ile mõista kokkuleppe kohane karistus. Menetluskulud ja andmekandja: KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kokkuleppes süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Kokkuleppe kohaselt on kriminaalasja menetluskulu KrMS § 179 lg 1 p 2 ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kokku 990,00 eurot (sh sundraha 876,00 eurot ja kaitsjatasu 114,00 eurot). KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; pooled on kokkuleppes märkinud, et S.Z tasub menetluskulu ositi 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus järelikult 3 vähemalt 82,50 eurot. Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kajastatud käesoleva otsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos. /allkirjastatud digitaalselt/ 4