MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta S. A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 158,64 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu S. A kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Jätta kaitsjatasu summas 158,64 eurot riigi kanda. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, S.Ale, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.10.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S. A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 24.05.2017 otsusega tunnistati S. A süüdi
lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõisteti talle 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 23.05.2016 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 aasta 10 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud 10 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 05.04.2017. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung Kinnipeetav soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, et minna xxxx elama, seal kool lõpetada ja kokaks õppida. On kindel, et kui jääb Eestisse, siis läheks vana teed edasi. Selgitas, et sattus Tapa Erikooli, sest kodus tekkisid probleemid, mistõttu ei tahtnud ta seal olla. Õde tahtis teda kogu aeg võtta enda juurde, kuid ema ei olnud nõus. Ema elab ka nüüd xxxx, kuid õest eraldi. xxxx hakkab õe juures elama ja seal saab ka teraapiat, on spetsiaalne kool. Õde on uurinud, millised on tal võimalused abi saamiseks. Vabaduses tarbis alkoholi juba emaga koos elades, sest emal olid pidevalt külas sõbrad, kes võtsid. On ka narkootilisi aineid tarvitanud. Saab praegu vanglas ravi. Teab, et selle aasta oktoobris määrati õde tema eestkostjaks. On väga rahul, et õde tema eestkostjaks hakkab. Õde töötab, tal on suur korter, üks tuba on tema jaoks. Õel on 2 last, elukaaslast ei ole. Vangistuse alguses olid tal distsiplinaarkaristused, kuna tal oli siis ükskõik, kuid kui õde hakkas asju ajama, et läheb xxxx elama ja õde hakkab tema eestkostjaks, siis kõik muutus. On teinud järeldused ja ei taha enam sellist elu, vaid normaalset elu. Võtab ka ravimeid regulaarselt ning jätkab ka vabaduses ravi. Kaitsja on seisukohal, et vanglasse sattumine on küll tingitud kinnipeetava enda käitumisest, kuid teisest küljest, on tema puhul tegemist ohvri ja kannatanuga, kellel ei ole olnud õiget kodu, armastust, hoolivust ja paljuski on kõik see tinginud sellise käitumise. Kogu selle negatiivse kõrval, mis on tema elus juhtunud, on oluline vaadata, kas on lootust, et see noor inimene võiks saada seadusekuulekaks Eesti Vabariigi kodanikus. 11.10.2017 on kinnipeetavale määratud eestkostjaks tema õde. Kinnipeetav soovib asuda elama oma õe juurde, sisulised asjaolud on juba kohtu poolt kontrollitud ja kõik tingimused on xxxx olemas. Väga oluline on ka see, kuidas on isik vanglas ennast üleval pidanud. Tõesti on distsiplinaarrikkumised, kuid isik selgitas, et alguses oli kadunud lootus helgema tuleviku osas ja sellest ka käega löömine. Kui ta aru sai, et on olemas hooliv õde, kes on nõus teda enda juurde võtma ja tema eest hoolt kandma, siis muutus kinnipeetava käitumine. Eeltoodut aluseks võttes leiab kaitsja, et kohus peaks kaaluma S. A vabastamist tingimisi enne tähtaega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas toetab prokuratuur kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kohtumääruse põhjendused
1 lg 2 kohaselt vabastab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Viru Maakohtu 24.05.2017 otsusega tunnistati S. A süüdi
lg 2 p 3 järgi ning
lg 2 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 05.04.2017. Seega on S. A käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks karistusest ära kandnud rohkem kui 7 kuud, mis on vähem kui pool talle mõistetud karistusest. Seega ei kohaldu S. A puhul
lg-s 2 sätestatud kohustusliku vabastamise nõue.
1 lg 1 p 1 järgi võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.
1 lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 76 sätestatut.
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Vangistusest vabastamise formaalsed eeldused ei ole käesoleval juhul täidetud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnevate kontrollnõuete täitmiseks on vajalik kindla alalise elukoha olemasolu, kinnipeetaval aga puudub Eesti Vabariigis elukoht. Enne vangistust elas kinnipeetav xxxx lastekodus, kuna tema eestkostjaks oli xxxx Linnavalitsus. Tartu Maakohtu 11.10.2017 määrusega tsiviilasjas nr xxxx vabastati Põltsamaa Linnavalitsus eestkostja ülesannete täitmisest ning S. Ale määrati eestkostjaks tema õde E. T kuni kinnipeetava täisealiseks saamiseni. Kohtumäärus jõustus 31.10.2017. Seega puudub kinnipeetaval vabanemisel seaduslik alus lastekodusse tagasi elama asumiseks ning nii kinnipeetav kui ka tema õde on kinnitanud, et vabanemisel asub isik õe juurde xxxx Vabariiki elama. Isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg ja käitumiskontroll, mille kestel on isik kohustatud järgima
lg-s 1 ja kohtu poolt vajadusel määratavaid
lg-s 2 sätestatud lisakohustusi.
lg 1 p 1 sätestab, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud elama kohtu poolt määratud alalises elukohas. Kuna kriminaalhoolduse teostamist reguleerib Eesti Vabariigis kehtiv kriminaalhooldusseadus ja seetõttu on kriminaalhoolduse teostamine võimalik vaid Eesti Vabariigi piires, ei ole võimalik vabastada tingimisi süüdimõistetut, kes asub vabanemisel elama välismaale. Ka kriminaalhooldusametnik on kohtule esitatud S. A iseloomustuse täiendamises märkinud, et isiku ennetähtaegse vabastamise korral isiku elama asumisel xxxx Vabariiki ei ole käitumiskontrolli Eestis võimalik teostada. Eeltoodud asjaoludest juhindudes ning võttes arvesse asjaolu, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemine ei ole isikule süüdimõistmisel garanteeritud, vaid on teatud eelduste esinemise korral kohtu kaalutlusotsus, on kohus seisukohal, et kuna kinnipeetaval puudub vabanemisel Eesti Vabariigis elukoht, ei ole isiku vabastamine enne tähtaega võimalik. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus S. A käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 11.01.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.