Obsah (5)

§ 76§ 121§ 65§ 68§ 75

1-17-5039 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.10.2018. a, Tallinna kohtumaja, avalik kohtuistung Kriminaalhooldusasja number 1–17-5039 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistu

§ 76lg 7 alusel pöörata täitmisele S A Viru Maakohtu 24.05.2017.

a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus – 8 (kaheksa) kuud ja 1 (üks) päev vangistust.

1. Võtta S A kohtusaalist vahi alla ja lugeda tema karistuse kandmise alguseks 11.10.
2. a.
3. S A paigutada kuni kohtumääruse jõustumiseni Tallinna Vanglasse.
4. KrMS § 180 alusel mõista S A välja menetluskulu - tasu õigusabi osutamise eest summas 50 € (viiskümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse S A eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus väljastada S A , prokurörile, Tallinna Vanglale ja Viru vangla kolmanda üksuse Harju piirkonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused S A on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 24.05.2017 kohtuotsusega

§ 121

lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 sätte kohaldamisega mõisteti S A 23.05.2016.

a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega mõistetud ja ära kandmata karistusega liitkaristus 1 aasta 6 kuud ja 10 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvesti S Ai karistuse kandmist alates 05.04.2017.

a. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 29.01.

1. a kohtumäärusega vabastati S A karistuse kandmisest katseajaga kuni 15.10.
2. a ning määrati ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusosakonna järelevalve alla. Kohustati S. A täitma

§ 75

lg 1 p 1 – 6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustati S A vanglast vabanemisel mitte tarvitada alkoholi.

Kohtumäärus jõustus 14.02.

1. a. Viru Vangla kolmanda üksuse Harju piirkonna kriminaalhooldusametnik esitas 03.10.
2. a Harju Maakohtule erakorralise ettekande S A karistuse täitmisele pööramiseks. Erakorralise ettekande kohaselt kriminaalhooldusalune ei ole ilmunud korralisele registreerimisele 9.08.
3. a ja on rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Isik täitis registreerimiskohustust kuni
4. a juulikuuni korralikult. Viimati käis kokkulepitud ajal registreerimisel 10.07.
5. a, kuid 09.08.2018 isik ei ilmunud korralisele registreerimisele. 14.08.
6. a teavitas hooldusaluse õde asendavat ametnikku, et viibis puhkusel ja S unustas tulla. Selgitati, et tegemist on kontrollnõuete rikkumisega ning tuleb tulla esimesel võimalusel osakonda registreerimisele. 21.08.
7. a helistas hooldusaluse õde uuesti ja teavitas, et S on kaotanud oma ID-kaardi ning teda ei lasta S laeva peale. Asendav ametnik soovitas hooldusaluse õel pöörduda kadunud dokumendi osas Eesti saatkonda uue dokumendi väljastamiseks. 24.08.
8. a oli ametnikul kontakt hooldusaluse õega, kes sai saatkonnast info, et saaks ajutise sõidudokumendi Eestisse sõitmiseks, aga tagasitulekuks dokumenti 2 väljastada ei saa ja peaksid Eestis olema seni kuni uus dokument valmis tehakse. Õe sõnul ei ole neil Eestis elukohta ja ei saa mitmeks päevaks tööd ja oma lapsi S jätta. Samuti ei soovi S üksi Eestisse saata, kuna kardab, et sellisel juhul puudub tema üle järelevalve ja võib sattuda vanade sõprade seltsi. Õde andis saatkonnas sisse avalduse kiirkorras dokumendi saamiseks. 04.09.
9. a võttis ametnikuga ühendust hooldusalune, kes teavitas, et peab minema S kuuks ajaks laste sõltuvusraviosakonda. Ametnik võttis 05.09.2018 kontakti hooldusaluse õega, kes kinnitas, et S asus 04.09.
10. a S lastekaitsespetsialistide otsuse alusel ravile. Hooldusaluse õe sõnul ei ole nad endiselt saanud S isikuttõendavat dokumenti kätte, ega ka mingit infot selle kohta. Hooldusaluse õega vesteldud hooldusaluse probleemidest ning otsusest haiglasse minna. Vesteldud kuidas ravil viibimine mõjutab tema kriminaalhooldust. Hooldusaluse õe sõnul kestab teraapia 30 ööpäeva, selle aja jooksul peab hooldusalune elama antud keskuses. 24.09.
11. a oli kriminaalhooldusametnikul telefonivestlus hooldusaluse õega, kes teatas, et olukord Siga on läinud hullemaks. S oli omavoliliselt raviasutusest lahkunud ja S lastekaitsespetsialistide otsuse alusel ravi antud asutuses lõpetati, kuna isik ei viibi asutuses. Hooldusaluse õe sõnul vend tarvitab korgijooki. Hooldusalune on õe sõnul korduvalt seoses oma käitumisega sattunud politsei ja haigla personali hoole alla. Hooldusaluse õde teavitatud, et ametnik tegi ametliku päringu S lastekaitsesse S kohta info saamiseks, kuna e-kirjades ei ole nad andnud infot ühegi konkreetse rikkumise kohta. 24.09.
12. a vestles kriminaalhooldusametnik telefoni teel hooldusaluse S lastekaitsespetsialistiga, kes teavitas, et hooldusalune on nädal aega haiglas olnud, kuna tarvitab nii narkootilisi aineid (korgijook) kui ka alkoholi. Lastekaitse sõnul on isik käitunud vägivaldselt ja sellest tulenevalt ei saa ta elada koos oma õega, kellel on kodus väikesed lapsed. Hooldusalune oli 23.09.
13. a sattunud haiglasse ning 24.09.
14. a lahkus sealt enne lastekaitsetöötaja haiglasse jõudmist. Lastekaitsespetsialisti teavitatud, et ametnikul on vaja ametlikke dokumente rikkumiste kohta, et saaks pöörduda kohtu poole. Lepitud kokku, et lastekaitsespetsialist saadab koostatud dokumendid S keeles, millele teeb lühikokkuvõtte inglise keeles. Kriminaalhooldusametnik sai e-posti teel 26.09.2018.a dokumendid lastekaitsespetsialtilt, mis kajastavad, et isik on sattunud haiglasse seoses korgijoogi ja alkoholi tarvitamisega. Kriminaalhooldusalune tuli koos õega kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 27.09.
15. a S A tunnistas, et tal on olnud S käitumisega probleeme, on tarvitanud korgijooki. Kriminaalhooldusalusega räägitud pikalt tema rikkumistest ja plaanidest tulevikuks. Isikule selgitati, et ametnik peab rikkumistele reageerima juba sellepärast, et isik tunnistab, et tarvitab regulaarselt korgijooki. Ametnik selgitas, et teeb kohtule ettepaneku pöörata temale mõistetud karistus täitmisele, kuna kui isik ei suuda toime tulla oma ainete tarvitamisega vabaduses olles ja see on risk tema elule ja tervisele (on sattunud haiglasse, kus teda väidetavalt on elustatud). Katseajal pole isik saanud alustada õpinguid ega asuda tööle, kuna S dokumentide vormistamisega läks liiga kaua aega. Seoses sellega oli isikul palju mõtestatult sisustamata vaba aega, mis tingis selle, et isik käis niisama väljas ja leidis endale uued sõbrad, kellega koos hakkas tarvitama uimasteid mh korgijooki. Katseajal teostatud lisakohustuse kontrollid (14.02.2018, 6.03.2018, 3.04.2018, 27.09.2018) on olnud negatiivsed – alkohoolsete jookide tarvitamist ei ole tuvastatud. Lähtudes eeltoodust, et kuna kriminaalhooldusalune ei ole vanglast vabanedes hakanud täitma talle kohtu poolt määratud kriminaalhoolduse kohustusi, teeb ametnik ettepaneku pöörata S A mõistetud karistus täitmisele. Kriminaalhooldusametnik teatas kohtuistungil, et ta jääb erakorralise ettekande juurde, pöörata täitmisele S A Viru Maakohtu 24.05.
16. a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistus, kuna kriminaalhooldusalune rikkus talle kohtumäärusega pandud kohustusi. Viimati käis isik registreerimisel kriminaalhooldusosakonnas
17. a juunikuus. S. A on S pakutud ravi, kuid ta loobus sellest. 3 Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil tema poolt ärakandmata karistuse mitte täitmisele pööramist. Ta rikkus registreerimiskohustust, kuna tal kadus ID-kaart ära ning tal ei olnud võimalik Eestisse tulla. Nüüd on tal uus dokument olemas. Ta tunnistas, et tarvitas sõltuvusaineid. Taotleb määrata talle lisakohustusi ning ta on nõus asuma ravile. Kriminaalhooldusaluse õde E T teatas kohtuistungil, et ta on kursis oma venna kriminaalhoolduse rikkumistega. Katseaja alguses on S. A käitumine heas, aga viimasel ajal on tal palju rikkumisi olnud. Kaitsja taotles kohtuistungil mitte pöörata täitmisele S A mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistust. Kriminaalhooldusalune tunnistab oma süüd ja taotles anda S. A võimalus kriminaalhoolduse nõudeid täita vabaduses.

§ 76

lg 7 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kohus, kohtuistungil ära kuulanud kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusaluse, tema õe ja kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus S A Viru Maakohtu 24.05.

1. a kohtuotsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 29.01.
2. a kohtumäärusega tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistuse osa täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul esinevad alused karistuse täitmisele pööramiseks, kuna S A, kes vabastati tingimisi ennetähtaegselt vangistusest ning olles teadlik talle määratud kontrollnõuetest ja kohustustest, oleks pidanud näitama, et teda võib usaldada, mitte tegutsema vastutustundetult ning suhtuma ükskõikselt kriminaalhooldusesse ja sellega kaasnevatesse kohustustesse. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kriminaalhooldusalune S A hoidis kõrvale registreerimiskohustust täitmisest, viimati ilmus ta registreerimisele 10.07.
3. a. Kriminaalhooldusaluse põhjendas õigeaegselt registreerimisele mitteilmumist ID-kaardi kaotamisega. Seejärel pakuti S A asuda ravile S laste sõltuvusraviosakonda, kuhu isik 04.09.
4. a ravile asus. Kuid kriminaalhooldusaluse õde teatas 24.09.
5. a kriminaalhooldajale, et S A oli nädal aega haiglas ja ta tarvitas seal nii narkootilisi aineid (korgijook) kui ka alkoholi. S lastekaitse sõnul on isik käitunud vägivaldselt ja sellest tulenevalt ei saa ta elada koos oma õega, kellel on kodus väikesed lapsed. Hooldusalune oli 23.09.
6. a sattunud haiglasse ning 24.09.
7. a lahkus sealt enne lastekaitsetöötaja haiglasse jõudmist. Kui isik ei suuda toime tulla ainete tarvitamisega vabaduses olles ja see on risk tema elule ja tervisele (on sattunud haiglasse, kus teda väidetavalt on elustatud). S A ei olnud kohtuistungil nõus tema suhtes mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vanglast vabanemise seisuga ärakandmata karistuse täitmisele pööramisega. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil võimaldada talle nüüd veel lisakohustuste määramist ning ta oli nõus ravile asuma. Kohtu hinnangul on S A rikkunud talle vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastamisel määratud kõiki kohustusi tahtlikult. Kohus andis isikut tingimisi ennetähtaegselt vangistust vabastades talle võimaluse edaspidi karistust vabaduses kanda, kuid kriminaalhooldusalune ei saanud aru talle pakutud võimalusest ning kuritarvitas kohtu usaldust. Kohus vabastas S A 4 tingimisi ennetähtaegselt vanglast uskudes, et ta täidab edaspidi käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustust korralikult, kuid isik ei pidanud vajalikuks kriminaalhoolduse nõudeid lõpuni korralikult täita.
8. a augustikuust on S. A korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. Lisaks tarvitas ta sõltuvusained, mille tarvitamine on talle kohtumäärusega keelatud. Kriminaalhooldusalune ja tema kaitsja taotlesid kohtuistungil võimaldada S. A nüüd asuda ravile, kuid kohtu hinnangul ei ole see põhjendatud. S A S elades viibis juba seal sõltuvusravil, mille ta aga omavoliliselt lõpetas, tarvitades talle keelatud ained ja lahkus ravilt. Kohtul ei ole usku, et isik Eesti raviasutuses ravil viibides nõuetekohaselt kriminaalhoolduse nõudeid täidaks. Kriminaalhooldusalune on oma käitumisega väga selgelt andnud teada, et hoolimata vahepeal vanglas viibimisest, ei ole ta tegelikult oma käitumisharjumusi muutnud. Sõltuvusainete tarbimisest hoidumine on S A puhul esmatähtis uue kuriteo toimepanemisest hoidumisel, sest isikul on sõltuvusprobleem ning on oht uue kuriteo toimepanemiseks. Kohtu hinnangul on kriminaalhooldusaluse S A rikkumised niivõrd tõsised, et praegusel ajal on ainuvõimalik tema poolt ärakandmata karistuse täitmisele pööramine. S. A viibis üle 9 kuu reaalselt vangistuses, kuid sellest hoolimata ta ikkagi ei hakanud vanglast vabanemisel reeglitekohaselt käituma ning on endiselt arusaamisel, et ta otsustab ise - kas, kuidas ja millal ta kohtu poolt talle määratud kohustusi täidab. Kohus vabastas isiku 29.01.
9. a kohtumäärusega karistuse kandmiselt just eesmärgil, et anda isikule ikkagi võimalus karistust edasi vabaduses kanda, kuid S. A ei ole osanud seda hinnata. Kohus on seisukohal, et praegusel ajal on S A suhtes karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb S A Viru Maakohtu 24.05.
10. a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ära kandmata karistus – 8 kuud ja 1 päev vangistust -

§ 76lg 7 alusel täitmisele pöörata.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5