1-17-5039/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-5039 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. novembri 2017 määrus, millega jäeti S.A karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S.A i (isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebus RESOLUTSIOON
7. Jätta muutmata Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
8. novembri 2017 määrus, millega S.A jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole Matti Reinsalu makstava riigi õigusabi tasu suuruseks S.A ile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sh käibemaks 12 (kaksteist) eurot. Mõista S.A ilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. S.A kannab Viru Vanglas karistust Viru Maakohtu
10. mai
11. a otsuse järgi. Teda karistati KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu
12. mai
13. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra. Liitkaristust – 1 aasta 6 kuud ja 10 päeva vangistust, kannab S.A alates
14. aprillist
17. oktoobril 2017 edastas Viru Vangla kohtule materjalid S.A vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokurör toetavad S.A tingimisi vabastamist enne tähtaega.
18. Viru Maakohtu
19. novembri
20. a määrusega jäeti S.A tingimisi enne tähtaega vabastamata. S.A on karistusest ära kandnud 1/3, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esineb alus tema ennetähtaegset vabastamist arutada. Samas puudub S.A l vabastamiseks kindel elukoht, mis välistab tema vabastamise. Kinnipeetaval puudub seaduslik alus lastekodusse elama asumiseks, kuivõrd praegusel ajal on tema eestkostjaks õde, kes elab Soomes. Kriminaalhoolduse teostamine on võimalik vaid Eesti Vabariigi piires, mistõttu ei saaks S.A t vabastada selliselt, et ta asuks elama õe juurde Soome Vabariiki.
21. Kaitsja taotleb kohtult Viru Maakohtu määruse tühistamist ja S.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist määruskaebuses toodud asjaoludel. Kaitsja märgib, et S.A on noor inimene, kes on puuduliku vanemliku järelevalve ja hoolitsuseta. Selle tulemusena sattus ta lastekodusse ja Tapa erikooli ning edasiselt juba vanglasse. Vangistuse algusajal esines distsiplinaarrikkumisi, ent sellele vaatamata täitis ta ITK-d, olukord paranes, samuti taastusid suhted lähedastega. See, et S.A l Eestis elukoht ja sotsiaalne võrgustik puuduvad, ei ole tema tegemata jätmine, sest eestkostjaks on määratud Soomes elav õde. Õe juurde elama asumine tagaks S.A toimetuleku ja seaduskuuleka elu. Ennetähtaegne vabastamine oleks kinnipeetavale suureks motivaatoriks elada edaspidi õiguskuulekalt. Ennetähtaegselt vabanenute retsidiivsus on väiksem, kui karistuse lõpuni kandnud isikute oma. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata. Edasikaebust edu ei saada.
23. Apellatsioonikohus nõustub kaitsjaga, et S.A puhul on tema arenemisaastatel probleemiks olnud puudulik vanemlik järelevalve ning hoolitsus. Selle tulemusena sattus ta lastekodusse. Edasiselt näitab S.A elukäik sattumist erikooli ning seal toime pandud kehaliste väärkohtlemiste tõttu jõudmist vanglasse.
24. Maakohus jättis S.A tingimisi enne tähtaega vabastamata, sest tal puudub Eestis elukoht, kus kriminaalhooldust teostada. Ehkki kaitsja on vastu vaielnud, et see ei ole S.A , vaid eestkostja tegematajätmine, millise argumendiga tuleb nõustuda, oleks ringkonnakohtu hinnangul ka olukorras, kus süüdlasel Eestis elukoht olemas oleks, tema ennetähtaegne vabastamine KarS § 76 lg-s 4 nimetatud materiaalsetel alustel välistatud.
25. Kaitsja väide, mille kohaselt lahendaks S.A Soome elama asumine tema toimetulekuprobleemid ning tagaks seaduskuuleka elu, on küll optimistlik prognoos, end selle tegemisel on jäetud arvestamata, et S.A l puhul esineb mitmeid uue kuriteo toimepanemise riskifaktoreid (reeglitele mitteallumine, impulsiivne käitumine, mõnuainete tarvitamine, teravate elamuste otsimine (vangla iseloomustus, tlk 7)), mis võivad saada takistuseks seaduskuulekal teel püsimiseks. Ringkonnakohus möönab, et keskkonnavahetus võib teatud juhtudel olla toetavaks faktoriks seaduskuulekal teel püsimisel, ent ainuüksi lähedaste toetuse olemasolu tõttu (eriti arvestades, et lähisuhted on paranenud S.A vangistuses viibimise ajal) ei saa süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada, kui täitmata on teised materiaalsed eeldused.
26. Prognoos, et S.A võib ka tulevikus jätkata uute kuritegude toimepanemist, tuleneb tema käitumisest vangistuses (5 kehtivat distsiplinaarkaristust, mh vanglaeeskirjade rikkumise, vara kahjustamise, allumatuse ja ebaviisaka käitumise eest). Samuti näitab S.A varasem elukäik, et vaatamata oma noorusele, on teda kriminaalkorras karistatud kolmel korral, sh vägivallakuritegude eest. Ehkki vangistust kannab S.A esmakordselt, on ta varasemalt viibinud eelvangistuses, mis ei ole omanud uusi kuritegusid ärahoidvat toimet. Riski uute kuritegude toimepanemiseks võib sedastada ka S.A sõltuvusprobleemide tõttu – nimelt on tal diagnoositud nii alkoholi kui ka narkootikumide 2 sõltuvus. Viimane amfetamiinitarvitamine jääb küll eelmisesse aastasse (enda sõnul tarvitas S.A amfetamiini
27. mail 2017, vangla iseloomustus, tlk 6), ent arvestades, et ta tarvitas nn raskeid narkootikume peaaegu igapäevaselt, alkoholi aga sageli ja sõltuvust tekitavate ainete tarvitajate puhul on teatavasti suur risk tagasilanguseks, puudub praegusel juhul kindlustunne, et vangistuses viibitud lühikese aja jooksul on S.A teinud pöörde sõltuvusainetest täielikuks loobumiseks. Teatavasti põhjustavad sõltuvusained ka suuremat riski uute kuritegude toimepanemiseks, mida kinnitab ka S.A elukäik. Ta on vägivalda kasutanud kasu saamise eesmärgil ja pannud kuritegusid toime alkoholijoobes olles. Koostoimes S.A emotsionaalse seisundiga tuleb igal juhul jaatada uute kuritegude suurt ohtu antud süüdlase puhul. Seetõttu jätab ka ringkonnakohus kaitsja taotluse S.A ennetähtaegseks vabastamiseks rahuldamata.
28. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
29. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on tutvunud maakohtu määrusega 0,5 tundi ja kirjutanud määruskaebust 1 tunni. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 I lause järgi S.A kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau