KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 15.04.2019 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-18-2937 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Asja läbivaatamise kuupäev 09.04.2019 Kohtuasi Viru Vangla materjalid E.C vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks E.C sünd. 14.03.2001, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx küla xxx vald Harjumaa, MTÜ Lootuse küla, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 11.06.2018 ja lõpp 04.09.2020 Jätta E.C vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt E.C-le kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 60 (kuuskümmend) eurot (s.h. materjalidega tutvumine 25 €, osalemine kohtuistungil 25 €, käibemaks 10 €). Välja mõista E.C-lt kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses osutatud tasu eest 60 (kuuskümmend) eurot. Kaitsjatasu tuleb E.C-l tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank AS nr EE
- Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99919700019477 ning selgitus „ E.C 1-18-2937 kriminaalmenetluse kulud“ Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.03.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav E.C vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. E.C on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 11.06.2018 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.7, 8, 9; §266 lg.2 p.1, §121 lg.2 p.3 ja §274 lg.2 p.3 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.1, 2, §68 lg.1 KrMS §238 lg.2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 2 kuud 24 päeva alates 11.06.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on kokku määratud 23 distsiplinaarkaristust , mis kõik on kehtivad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 3 korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika on läinud raskemaks, kuritegusid iseloomustab vägivalla kasutamine, grupi mõju ja majandusliku kasu saamise eesmärk, soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja impulsiivne käitumine. Kinnipeetava suhtes on vanglas pooleli kaks kriminaalmenetlust. Kinnipeetav on vanglas määratud koristaja ametikohale, ta on omandanud abikoka eriala, läbinud vestlused teemal konfliktilahendamise oskus ning vestlused kaplaniga. Kinnipeetava pere elab maamajas, mis vajab remonti, kuid kõik eluks vajalik on majas tagatud. Kinnipeetav on andnud nõusoleku asuda peale vabanemist elama MTÜ Lootuse külla. MTÜ on vanglale saatnud kinnituse, millega ollakse valmis pakkuma kinnipeetavale võimalust osaleda peale vabanemist 10-kuulises alkoholisõltuvusest taastumise programmis. MTÜ on sobilik elektroonilise järelevalve kohaldamiseks ja kõik sealsed täisealised isikud on kirjalikud nõusolekud andnud. Kinnipeetav on erikoolis omandanud põhihariduse lihtsustatud õppekava alusel. Peale vabanemist puudub kinnipeetaval kindel sissetulek ja ametlik töökoht, kinnipeetav on alaealine ja ülalpeetav. Kinnipeetava ema on nõus teda toetama võimaluste piires. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 3849,87 €. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, kasuisa, õed ja vennad, kinnipeetava bioloogiline isa kannab karistust Tartu Vanglas. Ema ja kasuisa hindavad praeguse perekonna omavahelist läbisaamist heaks, kuid kinnipeetav neid varasemalt ei kuulanud. Kinnipeetava ema sõnade kohaselt on kinnipeetav heasüdamlik ja töökas, kuid kergesti ärrituv ja väga tugevasti sõprade poolt mõjutatav, samuti on ta tunnustuse nimel valmis toime panema õigusrikkumisi. Vangistuse ajal suhtleb kinnipeetav endiselt kriminaalkorras karistatud isikuga. Kinnipeetaval esineb käitumishäire ja impulsikontrollihäire, millega seoses saab psühhiaatrilist ravi. Kinnipeetav on korduvalt teiste isikute suhtes toime pannud kehalise väärkohtlemise, ta on impulsiivne ja ei mõtle tegude tagajärgedele. Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, tema käitumist on korduvalt arutatud alaealiste komisjonis. Kinnipeetav on ohtlik lastele, ametnikele ja avalikkusele. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises ja varavastaste kuritegude toimepanemises. Viru Vangla teeb ettepaneku vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega seoses 2 sõltuvusravile asumisega ja käitumiskontrollile allutamisega ning kohaldada kinnipeetava suhtes KarS §75 lg.2 p.5 alusel kohustust alluda ettenähtud ravile tähtajaga 10 kuud. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb kinnipeetav allutada käitumiskontrollile kuni 04.09.2020, kohustada teda alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 1 kuu, mitte tarvitama alkoholi, narkootilisi ega psühhotroopseid aineid. Abiproku rör Margit Luga maakohtu istungil osaleda ei kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. soovinud ja toetas Maakohtu istung Kinnipeetav E.C seletas maakohtu istungil, et uued kriminaalasjad on tema suhtes algatatud seoses väljapressimise ja lõhkumisega. Kriminaalhoolduse nõudeid ta ei rikkunud, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Distsiplinaarkaristused on talle määratud seoses korraldustele mitteallumisega. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja märkis, et kinnipeetav on vangistuses esimest korda, mistõttu on lootust, et see on õppetunniks. Samuti leidis kaitsja, et seoses sõltuvusravi läbimisega MTÜ-s Lootuse Küla on kinnipeetaval võimalus loobuda kuritegude toimepanemisest. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leiab, et ainuüksi KarS §76 lg.1 p.2 sätestatud formaalsete aluste täidetus ei tingi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabanemine eeldab ka materiaalsete aluste täitmist. 3 Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Lähtuvalt eeltoodust on maakohus seisukohal, et kinnipeetav ei ole teinud järeldusi ja parandanud oma käitumist ning eluviisi ei peale tingimisi süüdimõistmist ega ka mitte peale reaalse vangistuse kandmist. Seetõttu leiab maakohus, et taaskordse kriminaalhoolduse nõuetekohase läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Seda seisukohta toetab ka Viru Vangla iseloomustus, mille kohaselt on kinnipeetav kriminaalhooldusel olnud ja rikkunud seejuures kriminaalhoolduse nõudeid, ise seletas kinnipeetav, et pani uued kuriteod toime katseajal. Samuti on vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetava käitumist korduvalt arutatud alaealiste komisjonis, kuid tulemusteta. Maakohus leiab, et eelnev näitab, et kinnipeetav ei tee mingeid järeldusi ning ei ole motiveeritud muutuma muuhulgas kriminaalhoolduse läbi, elama õiguskuulekat elu ja järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesolevas asjas nähtub, et kinnipeetav ei ole ennast isegi vanglas üleval pidanud hästi, talle on määratud 23 distsiplinaarkaristust, mis kõik on kehtivad. Lisaks sellele on ta vanglas toime pannud kaks kuritegu, mille menetlused on käesoleval ajal pooleli. Eeltoodu alusel on põhjust arvata, et tegemist on loomult allumatu inimesega. Maakohus leiab, et karistuse eesmärgid antud kinnipeetava puhul ei ole täidetud. Positiivne on antud kinnipeetava puhul asjaolu, et ta on vanglas omandanud abikoka eriala, läbinud vestlused kriminaalhooldusametniku ja kaplaniga ning määratud tööle koristajana. Kinnipeetava poolt individuaalses täitmiskavas seatud eesmärkide läbimine ei tähenda koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama MTÜ Lootuse Küla. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on nimetatud MTÜ kinnitanud, et võimaldab kinnipeetavale osalemise 10-kuulises alkoholisõltuvusest taastumise programmis. Samas nähtub asja materjalidest, et kinnipeetava tegelik karistusaeg lõpeb 04.09.2020, kuid andmed selle kohta, kuhu ja missugustel tingimustel kavatseb kinnipeetav elama asuda peale 10kuulist programmi MTÜ -s, asja materjalides puuduvad. Seda ei osanud öelda ka kinnipeetav maakohtu istungil. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod muutunud kannatanute hulga poolest raskemaks, nende soodusteguriteks on alkoholi tarvitamine ja impulsiivne käitumine. 4 Maakohus leiab, et lisaks korduvkaristustele, katseaja nõuete rikkumistele on ka eeltoodud asjaolud need, mis suurendavad uute kuritegude toimepanemise riski. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav kannab käesoleval ajal liitkaristust erinevate kuritegude toimepanemise eest. Maakohus möönab, et ainuüksi liitkaristuse olemus ei tingi kinnipeetava vabastamata jätmist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid leiab siiski, et arvestades kinnipeetava poolt toimepandud mitut erinevat kuritegu ja eelkõige korduvaid karistusi, ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud ja oleks ennatlik. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et antud kinnipeetava puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud, olnud määratud kriminaalhooldusele, mis ebaõnnestus , on jätkanud vangistuses distsiplinaar- ja kuritegude toimepanemist, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna kinnipeetav on jätkanud kuritegelikku eluviisi vaatamata sellele, et teda on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kinnipeetav on varasemalt olnud kriminaalhoolduse all, leiab maakohus, et kriminaalhooldus ei osuta kinnipeetavale piisavat mõju, vältimaks uute kuritegude toimepanemist. Maakohus rõhutab siinkohal uuesti asjaolu, et kinnipeetav ei ole suutnud õiguskuulekalt käituda isegi vanglas. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude soodusteguriks muuhulgas alkoholi tarvitamine. Kuigi kinnipeetav on andnud kirjaliku nõusoleku minema MTÜ Lootuse Küla programmi, ei nähtu, et vangistuses oleks kinnipeetav oma probleemi tunnistanud ja sellega tegelenud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on vestlused kinnipeetavaga toimunud vaid konfliktilahendamise oskuste osas. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude soodusteguriks muuhulgas ka impulsiivne käitumine, millega seoses saab ta psühhiaatrilist ravi. Sama iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavaga vesteldud tegude tagajärgede teemal, peale mida on kinnipeetav alati lubanud iga kord oma käitumist muuta. Kuigi Viru Vangla on seisukohal, et kinnipeetava impulsiivne käitumine tuleneb keskkonnast, kus ta viibib ja elama asumine MTÜ- sse Lootuse Küla võib suurendada motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest, ei nõustu maakohus selle seisukohaga, kuna see ei ole millegagi põhjendatud. Maakohus leiab, et kinnipeetav peab kõigepealt oma motivatsiooni muutuda näitama välja vanglas ja vangla peab seda igakülgselt toetama, mitte saatma kinnipeetavat tegelema probleemidega väljaspool vanglat. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt toetab vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, märkides samal ajal, et kinnipeetav on ohtlik lastele, ametnikele ja avalikkusele. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem mõnuaineid tarvitades, grupi mõjul, majandusliku kasu saamiseks ja/või konfliktsituatsioonides käitudes. Vangla teeb ettepaneku määrata kinnipeetav MTÜ Lootuse Küla ravile tähtajaga 10 kuud, tegemata ise midagi, vähendamaks kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemise riske vastavalt märgitud ohtlikkuse teguritele. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava poolt on uute kuritegude toimepanemise risk vabanemisel endiselt suur. Kinnipeetavat on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta on määratud katseajale, mis ebaõnnestus. Kõik see, s.h. nii karistus iseenesest kui ka vangistus, ei ole suutnud hoida kinnipeetavat õiguskuulekal rajal ja välistanud tema poolt uute kuritegude toimepanemist. 5 Kinnipeetav on jätkanud distsiplinaar- ja kuritegude toimepanemist ka vanglas. Uute kuritegude toimepanemise riske suurendavad antud kinnipeetava puhul ka alkoholi võimalik jätkuv kuritarvitamine. Ülalnimetatud Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse üheks eesmärgiks ka õiguskorra kaitsmine. Maakohus leiab, et siinkohal tuleb muuhulgas arvestada ka ühiskonna üldise õiglustundega. Kuigi tegemist on abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga, leiab maakohus, et antud kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega saaks ühiskonna õiglustunne kindlasti riivatud. Maakohus arvestab siinkohal kinnipeetava juba eelpoolviidatud käitumist nii katseajal kui ka vangistuses. Maakohus on seisukohal, et ka üldpreventiivsed kaalutlused on kinnipeetava vangistusest vabastamisel tingimisi enne tähtaega olulised ja nendega tuleb samuti arvestada. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava puhul on tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud ülekaalus, mistõttu tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kinnipeetav peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Maakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kinnipeetava esimene vangistus annab lootust, et see on talle õppetunniks. Vastupidi, kinnipeetav on jätkanud õigusvastaselt käitumist ka vangistuses, mistõttu tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole millegagi põhjendatud. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kes esitas taotluse kaitsekulude hüvitamiseks summas 60 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludest kaitsja kasuks välja. Kaitsjatasu nimetatud summas kuulub vastavalt KrMS §2 p.4, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.2016 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-1-16 ja KrMS §175 lg.1 p.4 alusel väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6