Obsah (6)

§ 190§ 17§ 19§ 132§ 24§ 2

4-23-4145 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2024. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-23-4145 Kohtukoosseis Pavel

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

§ 190

järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul.

§ 17

lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 11.12.
2. a esitas J.O Harju Maakohtule kaebuse, milles vaidlustab tema suhtes tehtud 14.11.
3. a üldmenetluse otsust väärteoasjas nr
4. Otsusega mõisteti J.O-le liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel rahatrahv 80 trahviühikut ehk 320 eurot. Koos kaebusega esitas J.O kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks tema esindamiseks väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus. Riigi õigusabi taotluse järgi soovib ta õigusabi, kuna tal puuduvad eriteadmised ja -oskused oma õiguste kaitsmiseks ja kohustuste täitmiseks kohtumenetluse raames. Samuti vajab ta riigi õigusabi nõuetekohase kaebuse kirjutamiseks, oma nõuete ja põhjenduste kujundamiseks. Taotlusele lisatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt puudub J.O-l töökoht ning ta õpib XXX. J.O netosissetulek ühe kuu kohta koos perekonnaliikmetega on 100 eurot, mis on vanematelt saadav abi ning hoius pangas 37 eurot. 1 4-23-4145
5. 17.01.
6. a määrusega jättis Harju Maakohus J.O-d aotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 6 lg 2 teine lause näeb ette, et väärteoasja kohtumenetluses saab riigi õigusabi, oma majanduslikust seisundist sõltumata, füüsilisest isikust menetlusalune isik, kes ei ole kaitsjat valinud kokkuleppel ja kelle väärteoasjas on kaitsja osavõtt seaduse järgi kohustuslik. Esiteks märkis maakohus, et kaitsja osavõtt ei ole väärteomenetlusest kohustuslik. Seega ei ole alust määrata menetlusalusele isikule riigi õigusabi RÕS § 6 lg 2 teise lause alusel.

§ 19

lg 3 järgi on kaitsja osavõtt alates kohtumenetlusest kohustuslik, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama. Nimetatud sättest tuleneb selgelt, et kohtuvälises menetluses ei ole kaitsja osavõtt üldse kohustuslik ning kohtumenetluses ei ole kaitsja osavõtt üldjuhul samuti kohustuslik. Kohustuslikuks muutub kaitsja osavõtt alles kohtumenetluse etapist ja seda ka vaid isikute puhul, kes on 14-18-aastased või kes psüühikahäire tõttu ei ole võimelised end ise esindama. Seega peetakse väärteomenetlust lihtsaloomuliseks menetluseks, milles ilma õigushariduseta füüsiline isik on võimeline oma õigusi iseseisvalt kaitsma. J.O on täisealine isik ning kohtul ei ole ka andmeid, et isikul esineks psüühikahäire, mis takistaks tal end ise esindamast. Lisaks on väärteomenetluses kehtiva uurimisprintsiibi tõttu kohtul aktiivne roll, st kohtul on kohustus uurida väärteoasja ab ovo ehk algusest peale. See tagab selle, et kohtuvälise menetleja otsuse põhjendatust kontrollitakse kohtulikult täies ulatuses. Näiteks juhul, kui kohtuväline menetleja on isikule karistust mõistes eksinud (nt ei ole arvestanud isiku süü suurust ning üld- ja eripreventsiooni), on kohtul muuhulgas õigus kohtuvälise menetleja otsus osaliselt või täielikult tühistada ja teha uus otsus, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda (

§ 132p 2).

Kohus lähtub seega väärteoasja lahendamisel konkreetse väärteoasja materjalidest, mitte esitatud kaebuse veenvusest. Lisaks saab kohus kohtuistungil tagada menetlusalusele isikule vajadusel tõlgi abi (

§ 24lg 2).

Teiseks ei ole maakohtu hinnangul alust määrata menetlusalusele isikule riigi õigusabi ka RÕS § 6 lg 1 alusel. Kuigi J.O ei ole esitanud kohtule majandusliku seisundi teatises kajastatud andmete iseloomustamiseks ühtegi tõendit, mille alusel oleks kohtul võimalik hinnata tema maksevõimet RÕS § 6 lg 1 tähenduses, leidis maakohus, et isegi kui J.O majanduslik seisund on kehv, ei ole sellest hoolimata võimalik talle riigi õigusabi anda RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatu tõttu. RÕS § 7 lg 1 p 1 näeb ette, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Maakohtu hinnangul on J.O selliseks isikuks, kes on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Näiteks on J.O kohtule esitanud argumenteeritud kaebuse koos lisadega, mis paraku oli aga väga suures osas vene keeles (s.o

§ 2

alusel vastuolus kriminaalmenetluse seadustiku § 10 lg-ga 3) ning mille osas palus kohus puudused kõrvaldada hiljemalt 16.01.

1. Kusjuures kaebuse päises oli osa andmeid kirjutatud eesti keeles, osa kaebuse taotlusi on eesti keeles ning osa kaebuse lisasid on pealkirjastatud eestikeelsetena. Seevastu kaebuse sisuline osa oli kirjutatud vene keeles. Samuti on J.O esitanud kohtule selge eestikeelse taotluse riigi õigusabi saamiseks. Nii kaebuse kui ka riigi õigusabi saamise taotluse oli J.O allkirjastanud digitaalselt ise.
2. 17.01.
3. a määrusega jättis Harju Maakohus J.O kaebuse PPA Põhja prefektuuri 14.11.
4. a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 231723007344 läbi vaatamata. 2 4-23-4145 Harju Maakohus tegi 09.01.2024 kaebuse käiguta jätmise määruse, mis saadeti isikule tema avaldatud e-posti aadressile XXX. J.O on Harju Maakohtu määruse saanud kätte samal kuupäeval süsteemi KÄPO kaudu. Seda kinnitab ka asjaolu, et J.O on kohtule 15.01.2024 edastanud uuesti sama 11.12.2023 edastatud kaebuse koos lisadega. J.O poolt samade materjalide esitamist ei saa arvestada kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamisena. Harju Maakohtu 09.01.2024 määruses oli välja toodud, millistele nõuetele peab kaebus vastama, et kohtul oleks võimalik seda menetleda. Täpsemalt jättis kohus kaebuse käiguta, kuna kaebus ise ja selle juures olev lisa nr 5 olid esitatud vene keeles ja ei vastanud seega

§-s 2 ning KrMS § 10 lg-tes 1 ja 3 sätestatud nõuetele, mille järgi on kriminaalmenetluse keel eesti keel ning kõik dokumendid, mille lisamist kriminaalja kohtutoimikusse taotletakse, peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Seejuures on tulenevalt

§-st 2 ja KrMS § 10 lg 3 esimesest lausest dokumentide tõlkimise kohustus isikul, kes nende asja materjalide juurde lisamist taotleb ehk praegusel juhul J.O-l kui menetlusalusel isikul (vt RKKKo 4-19-1809, p 35). Vaatamata kohtu 09.01.2024 määruse selgitustele, millised on nõuded esitatavale kaebusele, menetlusalune isik vastavaid puudusi ei kõrvaldanud. J.O on käiguta jätmise määruse kätte saanud 09.01.2024 ning pidi kõrvaldama puudused hiljemalt 16.

1. Ühtlasi oli ta teadlik kaebuses esinenud puudustest ja nende kõrvaldamata jätmise tagajärgedest. 17.01.2024 seisuga ei ole puuduseid kõrvaldatud. Määruskaebus
2. 06.02.
3. a laekus Tallinna Ringkonnakohtule J.O kaebus, milles ta palub maakohtu määrus tühistada ja määrata talle riigi õigusabi korras kaitsja. Kaebaja leiab, et riigi õigusabi taotlus, mis oli esitatud 14.12.2023 koos kaebusega, jäi kohtuniku poolt lahendamata. Kuna kohtunik väidab, et väärteomenetlus ei nõua erilisi õigusalaseid teadmisi ja kohtul on aktiivne roll, oleks kohtunik pidanud selle otsustama või märkima, mida J.O peab tegema, et kohtunik saaks taotlust käsitleda. Kohtunik ei maininud seda oma määruses mitte kuidagi. J.O soovis saada riigi õigusabi osutaja, et ta saaks korralikult ja nõuetekohaselt koostada kaebuse PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna otsusele, põhjusel, et J.O-l puuduvad vajalikud erialased oskused ja teadmised õigusvaldkonnas. J.O on seisukohal, et vajab kvalifitseeritud spetsialisti abi tõhusa kaebuse esitamiseks ning selleks, et esindada oma huve seaduslikul ja efektiivsel viisil. See ongi riigi õigusabi eesmärk, mille kohaselt isik, kes ei oma vajalikke teadmisi ja oskusi, saab abi, mh kaebuse kirjutamiseks. Kuna J.O on lootnud saada taotluse kohta otsuse koos võimaliku kaebuse rahuldamata jätmisega ja lisaaega puuduste kõrvaldamiseks, siis negatiivse vastuse korral oleks tal olnud aega kaebuse koostamiseks ka iseseisvalt. Kohtuniku otsus jätta riigi õigusabi taotlus lahendamata ja taotluse ignoreerimine takistas J.O-d oma kaebuse parandamisel ja rikkus tema õigust tõhusale õiguskaitsele. Kuna kohtunik ei teinud otsust taotluse kohta, mis oli selgelt ja üheselt mõistetavalt eesti keeles kirjutatud, pidi J.O selle uuesti dubleerima. Taotluse mitterahuldamine tuli alles koos kaebuse tagasilükkamisega 17.01.
4. Esimese taotluse (11.12.2023) ignoreerimine võttis J.O-lt võimaluse kirjutada kaebus iseseisvalt. See on täiesti vastuolus riigi õigusabi olemusega, sest õigusabi eesmärk on tagada, et õiguslikult nõrgem pool saaks piisavat tuge ja suudaks osaleda menetluses võrdsetel tingimustel. Taotluse ignoreerimise tagajärjel jäi 3 4-23-4145 J.O ilma võimalusest mõjutada oma õiguste kaitset tõhusalt ja iseseisvalt, mis on vastuolus õiglase kohtupidamise põhimõtetega. J.O ei ole nõus, et tal puudub kaitsja vajadus, sest väärteomenetlus ei nõua erilisi juriidilisi teadmisi. Seadus selgesõnaliselt annab väärteomenetluse raames õiguse kaitsjale kohtus, samuti kui kohus otsustab, et riigi õigusabi saanud isik on süüdi, peab isik hüvitama õigusabi kulud. Selleks, et kaitsja saaks esindada isikut kohtus, ei pea tal olema mingeid füüsilisi ega vaimseid puudeid. J.O on seisukohal, et iga inimene ei ole võimeline edukalt kohtus oma huve esindama ja õigusi kaitsma. Tõhusaks õiguste kaitsmiseks oleks pidanud J.O valdama seadusi nagu

, KrMS, liiklusseadus jne, teadma kohtupraktikat antud valdkonnas. Need teadmised ja oskused J.O-l puuduvad ja täielikult omandada neid menetluse käigus on J.O hinnangul võimatu. Kuna vastaspool, kes süüdistab J.O-d väärteo toimepanemises, on PPA ametnikud, kes omavad juriidilist haridust ja kogemust kohtuvaidlustes, siis ka oleks ebaõiglane, et tavaliste teadmistega isik, kui õiguslikult nõrgem pool, oleks jäänud ilma õigusliku abita. Samuti on küsitav, kuidas kohtunik jõudis järeldusele, et J.O on võimeline kaitsma oma õigusi iseseisvalt. Tuleb märkida, et ka kohtuniku hinnang J.O eesti keele oskuse kohta on hüpoteetiline ja ei ole seotud tema tegeliku eesti keele oskuse tasemega. Kui kohtunik leidis, et esitatud riigi õigusabi taotlus ei sisalda vajalikke andmeid selle taotluse lahendamiseks või rahuldamiseks, pidi kohtunik pakkuma täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kuid seda ei tehtud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruste, esitatud kaebuse ja asja materjalidega on seisukohal, et maakohtu määrused on seaduslikud ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.
2. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et kuivõrd maakohus jättis J.O taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, saab ringkonnakohus anda hinnangu vaid sellele, kas maakohtu poolt tehtud sellekohane otsustus on põhjendatud ja seaduslik. Kuigi kaebaja märgib, et vaidlustab maakohtu 17.01.
3. a määruseid nii riigi õigusabi andmata jätmises kui ka kaebuse läbi vaatamata jätmises, ei ole kaebuses esitatud sisulisi vastuväiteid maakohtu seisukohtadele kaebuse läbi vaatamata jätmise osas. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis J.O poolt kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse põhjendatult läbi vaatamata, kuivõrd isik ei kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebuses esitatud puuduseid. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei ole seda sisuliselt vaidlustatud ega toodud välja objektiivseid asjaolusid, mis oleksid võinud takistada isikul maakohtu nõuet tähtaegselt täita. Sellest tulenevalt jääb tagajärjetuks ringkonnakohtule esitatud taotlus maakohtu kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse tühistamiseks. Ühtlasi puudub alus anda J.O-le täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kuivõrd seda oleks saanud isik taotleda maakohtult, mida nähtuvalt materjalidest tehtud ei ole. Ringkonnakohtul puudub pädevus puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmiseks ning kohus saab hinnata üksnes kaebuse läbivaatamata jätmise seaduslikkust.
4. Kaebaja väide justkui oleks jäänud 14.12.
5. a esitatud riigi õigusabi taotlus kohtu poolt lahendamata ja seda on ignoreeritud, on ekslik. Nimelt on J.O esitanud Harju Maakohtule kaebuse ja sellega koos riigi õigusabi taotluse 11.12.
6. Täiendavat taotlust 14.12.
7. a ei ole kohtule esitatud. Selle sama 11.12.
8. a allkirjastatud ja edastatud taotluse on isik esitanud maakohtule uuesti 15.01.
9. a. Maakohus on riigi õigusabi taotluse lahendanud oma 17.01.
10. a määrusega. Seega on esitatud taotlus maakohtu poolt lahendatud. Asjaolu, et J.O on esitanud sama taotluse maakohtule korduvalt, ei anna alust väita, justkui oleks maakohus jätnud varasemalt esitatud taotluse lahendamata või seda ignoreerinud. 4 4-23-4145 Kui üht ja sama taotlust on kohtule esitatud korduvalt, ei tähenda see, et kohus peaks lahendama taotlust korduvalt. Kaebaja toob ka välja, et kuna kohtunik väitis, et väärteomenetlus ei nõua erilisi õigusalaseid teadmisi ja kohtul on aktiivne roll, siis oleks kohtunik pidanud selle otsustama või märkima, mida J.O peab tegema, et kohtunik saaks taotlust käsitleda. Sellekohane seisukoht on eelnevast lähtuvalt samuti ekslik, kuivõrd maakohus lahendas isiku poolt esitatud riigi õigusabi taotluse ja jättis selle rahuldamata, st isikule riigi õigusabi määramata mh põhjendusel, et kohtu hinnangul on J.O väärteomenetluses võimeline ise kaebust esitama (mida ta oli ka teinud). Sellest tulenevalt on arusaamatu kaebuses märgitu, et kohtunik oleks pidanud märkima, mida isik peab tegema, et kohus saaks taotlust käsitleda.
11. Kaebaja selgitab, et J.O soovis saada riigi õigusabi osutaja, et ta saaks nõutekohaselt koostada kaebuse PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna otsusele, põhjusel, et J.O-l puuduvad vajalikud erialased oskused ja teadmised õigusvaldkonnas. Kaebaja märgib küll, et isikul puuduvad vajalikud erialased oskused ja teadmised, kuid võttes arvesse, et J.O on kohtuasja materjalidest nähtuvalt esitanud maakohtule kaebuse viidatud kohtuvälise menetleja otsusele, jääb arusaamatuks, milleks täiendavalt peab ta kaitsja abi vajalikuks. Nähtuvalt maakohtu määrusest, millega jäeti J.O esitatud kaebus käiguta, oli kaebuse puuduseks see, et see oli esitatud venekeelsena. Kaebuse tõlkimine ei ole aga riigi õigusabi korras määratava kaitsja töö sisu. Muid asjaolusid, mis oleksid takistanud kaebuse koostamist ja kohtule esitamist, praegusel juhul ei nähtu. Kaebaja ei ole sisustanud konkreetselt, mida täiendavat juba esitatud kaebusele ta kaitsja vahendusel esitada sooviks.
12. Kaebuses märgitakse ka, et kuna J.O on lootnud saada taotluse kohta otsuse koos võimaliku kaebuse rahuldamata jätmisega ja lisaaega puuduste kõrvaldamiseks, siis negatiivse vastuse korral oleks tal olnud aega kaebuse koostamiseks ka iseseisvalt. Sellekohane väide on arusaamatu. Esmalt ongi maakohus lahendanud kõik isiku esitatud taotlused ja kaebuse korraga. Küll aga ei ole kuidagi võimalik kaebaja poolt väljatoodu sellest, et ta soovinuks saada kaebuse rahuldamata jätmise ja lisaaja puuduste kõrvaldamiseks korraga. Kui maakohus jätnuks kaebuse rahuldamata, oleks kohus võtnud selle osas sisulise seisukoha ja siis ei ole enam võimalik puuduseid kõrvaldada. Puuduste kõrvaldamiseks anti J.O-le tähtaeg, kuid selle jooksul ta neid ei kõrvaldanud ega esitanud ka mingeid andmeid või tõendeid, et tal poleks olnud võimalik objektiivsetest asjaoludest tulenevalt puuduseid kõrvaldada. Kaebuse on J.O maakohtule juba iseseisvalt koostanud ning seega ei anna kaebaja väide, et tal oleks olnud täiendavalt aega kaebuse koostamiseks, alust maakohtu määruste tühistamiseks.
13. Kaebaja leiab, et seadus annab selgesõnaliselt väärteomenetluse raames õiguse kaitsjale. Ringkonnakohus selgitab, et see ei tähenda, justkui tuleks isikule igal juhul määrata kaitsja riigi õigusabi korras, st kaitsja osalemine ei ole kohustuslik. Seda on maakohus oma määruses ka selgitanud. Selleks, et hinnata kas riigi õigusabi korras kaitsja määramine isikule on põhjendatud, tuleb kaaluda riigi õigusabi seaduses väljatoodud kriteeriume (millele maakohus on samuti asjakohaselt oma määruses viidanud). Käesolevalt on maakohus leidnud, et J.O puhul ei ole eeldused talle riigi õigusabi määramiseks täidetud. Kaebaja poolt väljatoodu sellest, et kui kohus otsustab, et riigi õigusabi saanud isik on süüdi, peab ta hüvitama õigusabi kulud, ei muuda kuidagi maakohtu otsustust. Siinkohal selgitab ringkonnakohus sedagi, et riigi õigusabi seadusest tulenevalt võib kohus määrata isikule riigi õigusabi korras kaitsja kohustusega hüvitada kaitsjakulud olenemata kohtumenetluse tulemusest (RÕS § 15 lg 5 ja § 16). Ekslikult on kaebaja mõistnud ka maakohtu poolt selgitatut psüühikahäirega isikule kaitsja määramise osas ning seega on asjakohatu kaebuse vastuväide, et selleks, et kaitsja saaks esindada isikut kohtus, ei pea tal olema mingeid füüsilisi ega vaimseid puudeid. Nimelt on maakohus toonud välja, et väärteomenetluses ei ole kohustust määrata isikule kaitsja, välja arvatud juhul, kui tegemist on psüühikahäirega isikuga, st psüühikahäirega isikule tuleb kaitsja määrata (on kohustuslik), teistel on õigus kaitsjale, kuid tuleb hinnata, kas riigi õigusabi andmise eeldused on täidetud. 5 4-23-4145
14. Kogu kaebaja käsitlus sellest, et oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks peaks ta valdama seaduseid, tundma kohtupraktikat ja et PPA ametnike vastu menetluses oleks tema nõrgem pool, on üldsõnaline ja ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Nagu maakohus selgitas, on väärteomenetlus lihtsam, kui näiteks kriminaalmenetlus ning kohtul endal on seal aktiivne roll, mis tähendab, et kohtul on võimalik juhul, kui menetluse käigus selgub, et isik ei ole võimeline oma õigusi piisaval määral kaitsma, ka menetluse kestel riigi õigusabi määramine otsustada. Eelkõige tähendab see aga seda, et isikult ei eeldata õiguslikke käsitlusi ja kohtupraktikaga süvitsi kursis olemist, vaid faktiliste asjaolude esitamist, milleks ei ole juriidiline haridus tingimata vajalik. Kaebuses esitatu sellest, et kohtuniku hinnang J.O eesti keele oskuse kohta on hüpoteetiline, ei oma riigi õigusabi määramise seisukohalt sisulist tähendust, kuivõrd kohtus on isikule vajadusel tõlgi abi tagatud, kuid riigi õigusabi korras kaitsja töö sisu ei seisne isikule tõlketeenuse osutamises. Veel tuleb märkida, et maakohus on J.O eesti keele oskuse küsimust käsitlenud tema poolt kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse läbivaatamata jätmise määruses ning leidnud, et ei saa üheselt väita justkui isik ei valdaks eesti keelt. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses väidetu, et maakohtu hinnang sellest on hüpoteetiline, ei muuda aga asjaolu, et menetluse dokumendid peavad olema eesti keeles ning nende tõlkimise kohustus on J.O-l , kui isikul, kes taotles dokumentide asja juurde võtmist. Isegi, kui J.O ise piisaval määral eesti keelt ei valda, puudub alus võõrkeelsete dokumentide asja juurde lisamiseks või kaebuse menetlemiseks.
15. Kaebaja hinnangul oleks kohtunik pidanud juhul, kui leidis, et esitatud riigi õigusabi taotlus ei sisalda vajalikke andmeid selle taotluse lahendamiseks või rahuldamiseks, pakkuma täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kuid seda ei tehtud. Maakohus on märkinud, et riigi õigusabi taotleja ei ole oma taotluses avaldatud väidete tõendamiseks esitanud tõendeid. Küll aga ei ole olnud see ainukeseks ja peamiseks põhjuseks, miks maakohus on jätnud J.O-le riigi õigusabi andmata, mistõttu puudus ka vajadus anda täiendav tähtaeg tõendite esitamiseks. Sellest tulenevalt jääb kaebuse vastav etteheide tagajärjetuks. Ringkonnakohus leiab seega, et maakohus on seaduslikult ja põhjendatult jätnud J.O taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei too J.O välja ühtegi asjaolu, mis maakohtu sellekohased põhjendused ümber lükkaks ning tingiks maakohtu määruse tühistamise ja talle riigi õigusabi määramise.
16. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes

§-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määrused muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6