4-24-88/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril 2024.a, Tallinn Väärteoasja number 4-24-88 Kohtukoosseis kohtunik Karin Olentšenko Kaebuse sisu xxx OÜ kaebus xxx xxx.a otsusele väärteoasjas nr xxx (xxx) Kaebuse esitaja Kohtuväline menetleja xxx OÜ (registrikood xxx), aadress: xxx, äriregistri kohaselt epost xxx xxx (registrikood xxx), aadress xxx Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta xxx (registrikood xxx) kaebus xxx xxx.a otsusele väärteoasjas nr xxx (xxx) läbi vaatamata ning tagastada kaebus selle esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtus registreeriti 05.01.2024.a xxx kaebus xxx xxx otsusele. xxx juhatuse liikme M T poolt on kaebus digiallkirjastatud 04.01.2024 kell 23.
2. 09.01.2024 edastas kohtuväline menetleja kohtule väärteotoimiku, millest nähtuvad kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks vajalikud olulised asjaolud. Kohus, läbi vaadanud väärteotoimiku materjalid, sh väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja otsuse leiab, et kaebus tuleb VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt jätta läbi vaatamata. VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. VTMS § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Väärteotoimikust nähtub alljärgnev: 17.11.2023 koostatud väärteoprotokollis on selgelt kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on menetlusalusele isikule tutvumiseks kättesaadav hiljemalt 18.12.2023, väärteoprotokoll on samal päeval 17.11.2023 kell 11.22 menetlusalusele isikule edastatud. Väärteoprotokollis selgitati, et sellest kuupäevast, kui kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures menetlusalusele isikule tutvumiseks kättesaadav, algab kohtuvälise menetleja lahendi kaebetähtaeg. Hiljem, 20.11.2023 vastuseks kohtuvälise menetleja küsimise peale kinnitas menetlusalune isik, et oli väärteoprotokolli kätte saanud (tl 60). 18.12.2023 koostas kohtuväline menetleja otsuse, millega karistati xxx KAVS § 96 lg 2 järgi rahatrahviga 16 000 eurot. Otsuses on märgitud edasikaebamise kord: otsuse edasikaebamine toimub VTMS § 114 sätestatud korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisetele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (tl 71). Vastuseks kohtuvälise menetleja küsimise peale kinnitas menetlusalune isik 20.12.2023, et sai 19.12.2023 välja saadetud otsuse kätte. Kohtuvälise menetleja otsuses on selgelt kirjas, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. Riigikohus on märkinud, et VTMS § 114 lg 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kätte saadav, mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel. /…/ (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-11-99-10, p 16). Arvestades, et väärteoprotokolli kohaselt oli lahend kättesaadav alates 18.12.2023, millist kuupäeva kannab ka vaidlustatav otsus, oli kaebuse esitamise viimane tähtaeg järelikult 02.01.2024.a. Harju Maakohtus registreeriti kaebus xxx otsusele 05.01.2024 ehk tähtaega ületades. Kuigi kaebusele lisatud dokumentidest selgub, et kaebus digiallkirjastati 04.01.2024 ja kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel saaks kohus lähtuda digiallkirjastamise kuupäevast, siis ka 04.jaanuaril 2024 oli edasikaebamise tähtaeg ületatud. Olukorras, kus menetlusalune isik oli teadlik nii läbi viidud menetlusest, väärteoprotokolli sisust, enda õigustest ja kohustusest ning kuupäevast, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, puudub kohtul alus eeldada, et menetluse käigus oleks rikutud isikute õigusi, mis võiksid kaasa tuua tähtaja ennistamise ning olla aluseks kaebuse läbivaatamisel. Kohtule esitatud materjalides puuduvad igasugused viited sellele, et menetlusalune isik ei oleks enda õigustest teadlikud olnud või oleks neid kohtuvälise menetleja lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäeva osas eksitusse viidud. Antud juhul ei ole kaebuse esitamise tähtaja ennistamist (mõjuval põhjusel) taotletud. Riigikohtu lahendis 3-1-1-99-10 on märgitud, et tulenevalt VTMS § 118 lg 2 p-st 1, § 38 lg 1 ja KrMS §-st 172 võib maakohus aga kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud. Kuna kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ning tähtaja ennistamist ei ole taotletud, tuleb xxx kaebus xxx xxx otsusele väärteoasjas nr xxx jätta läbi vaatamata. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)