← Eesti

4-23-4145/4

4-23-4145 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-23-4145 Kohtunik Sandra-Kristin Kärner Vaidlustatud kohtuvälise menetleja lahend V Ni kaebus PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi
  2. novembri 2023 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 231723007344 Kaebuse esitaja Menetlustoiming V N (isikukood xxx; e-post xxx) Kaebuse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON Jätta menetlusaluse isiku V Ni kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
  3. novembri 2023 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 231723007344 läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai teada vaidlustatavast kohtumäärusest või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Harju Maakohtusse saabus
  5. detsembril 2023 e-posti aadressilt xxx V Ni venekeelne kaebus, mille kohaselt V. N vaidlustab tema suhtes tehtud
  6. novembri 2023 üldmenetluse otsust väärteoasjas nr
  7. Otsusega mõisteti V. Nile liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel rahatrahv 80 trahviühikut ehk 320 eurot.
  8. Harju Maakohtu
  9. jaanuari 2024 määrusega jäeti kaebus käiguta ja määrati V. Nile puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg
  10. jaanuar 2024 (kaasa arvatud). Ühtlasi selgitas kohus määruses puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärgi, sh seda, et kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, kui puudusi ei kõrvaldata. Kohus edastas määruse
  11. jaanuaril 2024 menetlusaluse isiku e-posti aadressile xxx, millelt ta kohtule ka kaebuse saatis. V. N sai kohtumääruse kätte
  12. jaanuaril 2024 KÄPO (kättetoimetamisportaali) kaudu.
  14. jaanuaril 2024 edastas V. N kohtule sama venekeelse kaebuse koos lisadega, mille ta oli kohtule juba
  15. detsembril 2023 esitanud (dokument nimega „LISA 1“). KOHTU SEISUKOHT 1

(3)4-23-4145
  1. Väärteimenetluse seadustiku (VTMS) § 118 lg 2 p 3 järgi teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse, kui kaebuse esitanud isik ei ole VTMS § 118 lg-s 1 ettenähtud korras määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi.
  2. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest ning kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja ka õiguslikke asjaolusid. Selleks, et kohus saaks täita VTMS § 123 lg-st 2 tulenevat kohustust, peab kaebuse esitaja esitama kohtule nõuetele vastava kaebuse.
  3. Harju Maakohus tegi
  4. jaanuaril 2024 kaebuse käiguta jätmise määruse, mis saadeti isikule tema avaldatud e-posti aadressile xxx. V. N on Harju Maakohtu määruse saanud kätte samal kuupäeval süsteemi KÄPO kaudu. Seda kinnitab ka asjaolu, et V. N on kohtule
  5. jaanuaril 2024 edastanud uuesti sama
  6. detsembril 2023 edastatud kaebuse koos lisadega (dokument nimega „LISA 1“). V. Ni poolt samade materjalide esitamist ei saa arvestada kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamisena. Harju Maakohtu
  7. jaanuari 2024 määruses oli välja toodud, millistele nõuetele peab kaebus vastama, et kohtul oleks võimalik seda menetleda.
  8. Täpsemalt jättis kohus kaebuse käiguta, kuna kaebus ise ja selle juures olev lisa nr 5 olid esitatud vene keeles ja ei vastanud seega VTMS §-s 2 ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 10 lg-tes 1 ja 3 sätestatud nõuetele, mille järgi on kriminaalmenetluse keel eesti keel ning kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- ja kohtutoimikusse taotletakse, peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Seejuures on tulenevalt VTMS §-st 2 ja KrMS § 10 lg 3 esimesest lausest dokumentide tõlkimise kohustus isikul, kes nende asja materjalide juurde lisamist taotleb ehk praegusel juhul V. Nil kui menetlusalusel isikul (vt RKKKo 4-19-1809, p 35). Vaatamata kohtu
  9. jaanuari 2024 määruse selgitustele, millised on nõuded esitatavale kaebusele, menetlusalune isik vastavaid puudusi ei kõrvaldanud.
  10. Kohtule näib mõneti kummaline, et kohtule esitatud kaebus on väikses osas eesti keeles; seevastu vene keeles on millegipärast kaebuse resolutsiooni kahest punktist üks punkt (p 1), kaebuse sisuline osa ning pooled kaebuse lisade nimetused. Samuti on V. N esitanud kohtule lisaks kaebusele ka taotluse riigi õigusabi saamiseks koos majandusliku seisundi teatisega, milles kajastuv info on kirjutatud jällegi arusaadavas eesti keeles. Esitatud taotluses kajastuvad eestikeelsena ka
  11. juulil 2023 toimunud liiklusõnnetuse asjaolud. V. Ni esitatud materjalidest ei selgu, et riigi õigusabi taotluse oleks V. Ni asemel esitanud keegi teine, kes valdab eesti keelt. Nii kaebuse kui ka riigi õigusabi taotluse on allkirjastatud V. N digitaalselt ise.
  12. Lisaks toob kohus välja, et majandusliku seisundi teatise kohaselt õpib V. N xxx (täpsemalt aastatel 2022-2025). Kohus tutvus ülikooli kodulehel oleva õppekavaga, millest selgub, et viidatud õppekava õppekeel on eesti keel ning päevaõppesse sisseastumisel on muuhulgas kohustuslik ka eesti keele/eesti keel teise keelena riigieksami sooritamine ning sessioonõppe puhul erialaste teadmiste test, mis toimub samuti eesti keeles.1 Seega jääb kohtule selgusetuks, millistel asjaoludel ei olnud V. Nil puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul võimalik kaebust ning selle juures olevat lisa nr 5 eesti keeles esitada või eesti keelde tõlkida. Juhul kui V. N enda hinnangul siiski piisaval määral eesti keelt ei oska (mis aga näib olevat selgelt vastuolus kaebuse väikses eestikeelses osas ja riigi õigusabi taotluses väljendatuga), oleks ta saanud paluda mõnel eesti keelt valdaval tuttaval kaebus ja selle juures olev lisa ära tõlkida või kasutada hoopis internetist kõigile ligipääsetavat tasuta tõlkeprogrammi. Selle asemel esitas V. 1 Info on kättesaadav siit lingilt:xx 2
(3)4-23-4145 N kohtule uuesti varem
  1. detsembril 2023 esitatud venekeelse kaebuse ilma ühegi täiendava selgituseta.
  2. V. N on käiguta jätmise määruse kätte saanud
  3. jaanuaril 2024 ning pidi kõrvaldama puudused hiljemalt
  4. jaanuaril
  5. Ühtlasi oli ta teadlik kaebuses esinenud puudustest ja nende kõrvaldamata jätmise tagajärgedest.
  6. jaanuari 2024 seisuga ei ole puuduseid kõrvaldatud. Seetõttu tuleb V. Ni kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale jätta läbi vaatamata, kuna kaebuse esitanud isik ei ole ettenähtud korras määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi.
  7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 118 lg 2 p-st 3 jätab maakohus kaebuse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.