← Eesti

4-24-88/11

Obsah (6)§ 150§ 115§ 114§ 70§ 118§ 38

4-24-88 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. veebruar 2024, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-24-88 Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud kohtulahend Harju

§ 150lõike 2 kohaselt väärteomenetlusõigust.

Selline rikkumine toob kaasa kaebuse lahendamisel tehtud kohtuotsuse tühistamise. Kaebaja peab oluliseks rõhutada, et ta esitas kaebuse

  1. jaanuaril 2024, mitte
  2. jaanuaril
  3. See kuupäev vastab Finantsinspektsiooni poolt määratud kaebetähtajale, millest kaebaja on lähtunud. Kaebuse esitamist
  4. jaanuaril 2024 kinnitab kohtu automaatvastuse teade dokumendi edukast esitamisest, mille kohaselt salvestati kaebus e-toimiku süsteemi ja edastati Harju Maakohtule
  5. jaanuaril 2024 kell 23:46 (Lisa 2). 4.2 Juhul kui kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et
  6. jaanuaril 2024 esitatud kaebuse põhjendusi pidanuks Harju Maakohtu poolt käsitlema tähtaja ennistamise taotlusena, taotleb kaebaja kohtuvälise menetleja lahendi peale kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kaebaja on seisukohal, et 2

(4)4-24-88 tähtaeg tuleb ennistada, sest esines kaebeõiguse realiseerimise takistus. Nimelt on kohtuväline menetleja tahtlikult või raske hooletuse tõttu teavitanud kaebajale valest tähtajast, millest kaebaja heauskselt lähtus, pidades antud vastust ajakohaseks informatsiooniks. Kaebaja leiab, et Finantsinspektsiooni kui järelevalveasutuse poolt edastatud informatsiooni kahtluse alla seadmine looks olukorra, kus kogu Finantsinspektsiooni poolt edastatava informatsiooni ja dokumentide usaldusväärsust tuleks üle kontrollida, mis on aga praktiliselt võimatu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Ringkonnakohus märgib esmalt, et määruskaebemenetluses on ringkonnakohtu pädevuses kontrollida maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust, seega anda hinnang sellele, kas maakohus jättis õigesti ja põhjendatult kaebuse läbi vaatamata. Kuna maakohus ei ole käesolevas väärteoasjas sisulist hinnangut väärteoasjale andnud ega seda lahendanud, ei ole ringkonnakohtul käesoleval juhul pädevast väärteoasja sisuliselt lahendada. Seetõttu ei hinda ringkonnakohus väärteo asjaolusid ega anna hinnangut rikkumisele.
  2. Seonduvalt esindaja määruskaebuses esitatud tähtaja ennistamise taotlusega märgib ringkonnakohus järgmist. Tulenevalt KrMS § 387 lg 1 ja KrMS § 389 lg 4 loogikast saab ringkonnakohus vaadata läbi määruskaebusi, mis on esitatud maakohtu määruse peale ja milles vaidlustatakse maakohtu määruses toodud põhjendusi ning seisukohti. Kuivõrd maakohus ei ole tähtaja ennistamise taotluse osas seisukohta võtnud, ei ole tegelikult ringkonnakohtul võimalik hakata määruskaebemenetluses tähtaja ennistamise küsimust lahendama (RKKKm nr 1-17-7210, p 9). Riigikohtu seisukohaga on kooskõlas ka see, et kui maakohtule on esitatud tähtaja ennistamise taotlus, peab maakohus selle taotluse lahendama määrusega. Kui maakohus jätab tähtaja määrusega ennistamata, saab seda määrust omakorda vaidlustada. Edastades tähtaja ennistamise taotluse koos määruskaebusega ringkonnakohtule ja jättes ennistamise taotluse lahendamata, rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust

§ 150lg 2 tähenduses.

  1. Eelmises punktis kirjeldatud rikkumine ei tingi aga kaebetähtaja ennistamise taotluse tagastamist maakohtule selle lahendamiseks, sest taotluse esitaja ei ole järginud seaduses ette nähtud ennistamise taotluse esitamise tähtaega. KrMS § 172 lg 3 järgi võib vastava taotluse esitada 14 päeva jooksul alates päevast, mil langes ära kaebetähtaja möödalaskmise tinginud takistus. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul peab isik esitama tähtaja ennistamise taotluse koos selle toimingu tegemisega, milleks tähtaja ennistamist taotletakse, ehk praegusel juhul koos Finantsinspektsiooni
  2. detsembri 2023 otsusele kaebuse esitamisega. Kuna kaebusele lisatud
  3. detsembri
  4. a Finantsinspektsiooni esindaja vastuses märgitud eksliku kaebetähtaja puhul ei ole tegemist takistuse kui faktilise asjaoluga, vaid ebaselgusega õiguslikus olukorras, on põhjendatud aktsepteerida võimalust, et tähtaja ennistamise taotlus esitatakse 14 päeva jooksul pärast seda, kui maakohus jättis kaebuse läbi vaatamata, võttes seisukoha selle tähtaegsuse kohta. Seda seisukohta toetab ka Riigikohtu
  5. oktoobri
  6. a määruses 1-19-5631 p-s 14 märgitu. Maakohus tegi määruse Finantsinspektsiooni otsusele kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta
  7. jaanuaril 2024 ja samal päeval sai selle kätte ka E.B.L . Järelikult tuleb samast päevast arvutada tähtaja ennistamise taotluse esitamise tähtaega ning selleks on
  8. jaanuar
  9. E.B.L esindaja Mihhail Tšistjakov esitas taotluse kaebetähtaja ennistamiseks aga
  10. jaanuaril
  11. Kuna kaebetähtaja ennistamise taotlus on esitatud hilinenult, ei edasta ringkonnakohus seda maakohtule, vaid jätab läbi vaatamata. Tähtaega rikkuvalt esitatud taotlus tuleb jätta läbi vaatamata, siis ei saa ringkonnakohus sisuliselt hinnata, kas taotluses toodud kaebetähtaja möödalaskmise põhjused olid mõjuvad või mitte.
  12. Harju Maakohtu
  13. jaanuari
  14. a määrusega jäeti E.B.L esindaja kaebus läbi vaatamata põhjusel, et see esitati hilinemisega. Kaebetähtaja ennistamise küsimuses maakohus seisukohta ei võtnud, sest ennistamise taotlust maakohtule ei esitatud. Seda märkis määruses ka maakohus. Üksnes määruskaebuse esitamist ja selle põhjendusi ei saa käsitleda kaebetähtaja ennistamise taotlusena nagu leiab kaebaja, viidates seejuures Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-55-10 märgitule. Eelmärgitud Riigikohtu lahendis käsitleti ennistamistaotlusena kaebusele lisatud 3

(4)4-24-88 kaaskirja, milles oli selgitatud kaebuse esitamise asjaolud erinevate kohtute vahel ning palutud lugeda sellest tulenevalt kaebuse esitamine tähtaegseks. Seega ei ole tegemist samalaadse olukorraga, sest maakohtule esitatud määruskaebuses ei ole vähimatki viidet selle kohta, et kaebaja soovib kaebetähtaja tähtaegseks lugemist või ennistamist. Määruskaebusele lisatud dokumentidest sellist taotlust samuti ei nähtu. Lisatud on Finantsinspektsiooni esindaja vastus Mihhali Tšistjakovile, millest nähtub kaebuse esitamise ekslik tähtaeg (04.01.2024), kuid maakohus ei saanud omaalgatuslikult tõlgendada seda kui kaebetähtaja ennistamise taotlust.

§ 115

lg 1 p 8 kohaselt peab kaebus sisaldama kaebuse esitanud isiku taotluse sisu ja taotluse põhjendust. Kohus ei saa lahendada taotlust, mida talle esitatud ei ole. 9.

§ 114

lg 4 kohaselt esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Väärteoasja materjalidest nähtub, et E.B.L esindaja Mihhail Tšistjakov soovis väärteoprotokolli edastamist e-maili teel aadressile XXX. Kohtuväline menetleja edastas väärteoprotokolli eelmärgitud aadressile 17. november 2023 ning Mihhail Tšistjakov kinnitas selle kättesaamist 20. novembril 2023.

§ 70

lg 6 kohaselt selgitatakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koopia kätteandmisel, et sellest kuupäevast, kui kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures menetlusalusele isikule tutvumiseks kättesaadav, algab kohtuvälise menetleja lahendi kaebetähtaeg. Väärteoprotokolli kohaselt oli selleks kuupäevaks

  1. detsember
  2. E.B.L esindaja Mihhail Tšistjakov kinnitas Finantsinspektsiooni otsuse kättesaamist küll
  3. detsembril 2023, kuid kaebetähtaja kulgemise seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, millal isik kinnitas otsuse kättesaamist. Nii nagu väärteoprotokollis asjas nr 4.5-3.14/6267-3 selgitatud, et kaebetähtaeg algab kuupäevast kui kohtuvälise menetleja lahend on menetlusalusele isikule tutvumiseks kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (s.o
  4. detsembril 2023), on ka
  5. detsembri 2023 väärteootsuses selgitatud, et

§ 114

sätestatust toimub edasikaebamine 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele menetleja juures kättesaadav. Maakohus on seega õigesti märkinud, et kaebetähtaeg Finantsinspektsiooni otsuse vaidlustamiseks algas

  1. detsembril 2023 ning kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli
  2. jaanuaril
  3. Kuna kaebus oli esitatud pärast kaebetähtaega, s.o
  4. jaanuaril 2024 ning kaebetähtaja ennistamist maakohtult ei taotletud, jättis maakohus õigesti kaebuse Finantsinspektsiooni
  5. detsembri
  6. a otsuse peale läbi vaatamata. 10.

§ 118

lg 2 p 1 sätestab üheselt, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast

§ 114

lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Seega jättis maakohus kaebetähtaja möödalaskmise tõttu kaebuse põhjendatult läbi vaatamata. 11. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes

§ 38

lg 1, § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194, § 196 lg-st 2 ja §-st 198 jätab ringkonnakohus kaebetähtaja ennistamise taotluse läbi vaatamata ja vaidlustatud Harju Maakohtu 10. jaanuari 2024. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.