KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Valga kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 04. veebruar 2025. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-20-10893 Menetlustoiming võlgnik

§ 173

toodud kohustust (otsida tulutoov tegevus) on jäänud täitmata täna võlgniku enda teadlikule ja tahtlikule süülisele tegevusele. Vanglas viibimine ei saa olla mitte kuidagi vabandav asjaolu, miks oma

tulenevad kohustused on jäänud täitmata. Juhul kui võlgnik oleks käitunud õiguskuulekalt, oleks tal võimalus tegeleda tööga ja/ või tulutoovama töö otsimisega. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma

§ 173tulenevaid kohustusi, mistõttu tuleb võlgnik jätta kohustustest vabastamata.

Võlgnik on tasunud võlgnevuse katteks 40,34 eurot.

1. Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 24.01.2025, kuid võlgnik istungile ei ilmunud ehkki on kohtukutse kättesaamist e-posti teel kinnitanud. Samuti ei teatanud kohtule mitteilmumise põhjust. Usaldusisikule antud selgituste kohaselt mängib internetikasiinos võlgniku Revoluti kontoga tema ema. KOHTU SEISUKOHT
2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
3. aasta
4. juunini.
5. Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 3.

§ 175

lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 4.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 5. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on

§ 175

lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse 4 teostamiseks kontrollida, kas esinevad

§ 175

lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14). 6.

§ 175

lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. N.S.-i ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. 7.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.

§ 173

lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 30.12.2021 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule ja usaldusisikule kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud viis aruannet, kuid kuna võlgnik pärast vangistusest vabanemist kohtule aruandeid ei esitanud ning usaldusisikul puudus võlgnikuga kontakt, siis määras kohus võlgniku ärakuulamiseks istungi 20.03.2024. Kohus selgitas võlgnikule tema kohustusi. Usaldusisiku poolt esitatud aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekuteks olnud töövõimetushüvitis ning hasartmängutulu. Usaldusisiku poolt 09.01.2025 esitatud aruande kohaselt oli võlgnik saanud hasartmängutulu, kuid jätnud võlausaldajatele eraldised tegemata. Kohus kutsus võlgniku 24.01.2025 ärakuulamisele, kuid võlgnik ärakuulamisele ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise põhjust. Võlgnik on oma käitumisega näidanud selgelt üles huvi puudumist antud menetluse suhtes. Kohustustest vabastamise menetluse näol on tegemist vabatahtliku menetlusega, kus initsiatiiv ja huvi peab tulema võlgniku poolt. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud

§ 173

lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul. 9.

§ 173lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku eest on usaldusisik teinud taotluse menetluse kestel ühe väljamakse tegemiseks võlausaldajatele kogusummas 1705,60 eurot. Vabaduses viibides ei ole võlgnik oma sissetulekutelt eraldisi teinud, ehkki oleks pidanud saadud hasartmängutulust eraldama võlausaldajatele kokku vähemalt 5469,06 eurot. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud

§ 173lg 3-5 toodud eraldamiskohustust.

10. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). 5 Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning teadlikult rikkunud

§ 173

lg 2-5 sätestatud kohustusi, mida kohus on võlgnikule selgitanud 20.03.2024 toimunud kohtuistungil. Võlgnik on kohustuste rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku menetlus on kestnud tänaseks kolm aastat. Usaldusisiku hinnangul ei ole võlgnik täitnud kohustustest vabastamise menetluses seatud tingimusi. Võlgnik ei ilmunud ka kohtu poolt määratud ärakuulamisele ega teavitanud enda mitteilmumise põhjust. Usaldusisik on konto väljavõttelt tuvastanud, et võlgnikule on laekunud hasartmängutulu kokku 10 310 eurot, kuid ta ei ole teinud eraldisi ja väljamakseid võlausaldajatele, vaid on saadud tulu kasutanud enda tarbeks. Konto väljavõttelt nähtuvad regulaarsed kulutused hasartmängudele. Võlgnik on sellise tegevusega kahjustanud võlausaldajate huve. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel ning antud juhul nähtub kohtule võlgniku käitumisest, et puudub huvi menetlust läbida. Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine. 11.

§ 175

lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata. 12. Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt

§ 175

lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud

§ 173

lõikes 2-5 toodud kohustusi olles vähemalt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huve. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 13.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda N.S.-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka N.S.-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 14.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab N.S.-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Annika Rau vabastada ka usaldusisiku kohustustest.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 7 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud N.S.-i kanda. Usaldusisiku tasu määramine
2. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu 6 suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (
3. aastal 88,60 eurot).
4. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele kokku 3 tundi (suhtlemine võlgnikuga, kohustustest vabastamise menetluses kohtule aruande koostamine ja esitamine, usaldusisiku tasu aruande koostamine ja esitamine) tunnitasuga 85 eurot.
5. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku Annika Rau tasuks määrata 255 eurot.
6. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Kohus leiab, et usaldusisikule tasu hüvitamiseks 255 eurot, tuleb N.S.-ile anda hüvitamiskohustusega riigi menetlusabi.
7. FIMS § 8 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik kohustustest vabastamise korral riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. Kuna kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, tuleb võlgnikult menetlusabikulud riigi kasuks välja mõista. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 2 kohaselt võib TsMS § 179 lg-s 1 nimetatud kulud pärast asjas tehtud lahendi jõustumist välja mõista määrusega nii kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 5 1 kohaselt samas paragrahvis nimetatud menetluskulud tasutakse ja tasaarvestatakse maksukorralduse seaduses (MKS) sätestatud korras. TsMS § 179 lg 9 näeb ette, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.
8. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus N.S.-ilt TsMS § 179 lg 1 alusel välja menetlusabikulud (usaldusisiku tasu) summas 255 eurot riigituludesse. TsMS § 179 lg-te 5 ja 9 järgi on N.S. kohustatud käesoleva määruse täitma selle jõustumisest alates 15 päeva jooksul ning maksmisega viivitamise korral tasuma viivist seadusjärgses määras kuni kohustuse täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 7