2-24-7448 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 05. veebruar 2025 Tsiviilasja number 2-24-7448 Tsiviilasi Viru-Nigula vald, Aseri alevik, K

) § 475 lg 1 p 14 kohaselt hagita asjad on muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad.

§ 613

lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandija korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt on A A (Venemaa Föderatsiooni kodanik, sündinud xxxx, isikukood xxxx) korteriomandi xxxx korteriomanik.
2. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg 1 järgi korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Äriregistri elektroonilise andmebaasi väljavõtte kohaselt on elumajas Lääne-Viru maakond, Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Kesktänav 17 moodustatud ViruNigula vald, Aseri alevik, Kesktänav 17 korteriühistu, registrikood 80530485

§ 316

lg 2 kohaselt menetlusdokumendi võib välisriigis kätte toimetada ka tsiviilja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsiooni või muu välislepingu sätete kohaselt. Kuna Venemaa kohtu selgituste kohaselt on menetlusdokumendid puudutatud isikule nõuetekohaselt kätte toimetatud, kuid puudutatud isik enda seisukohta avaldusele esitanud ega kohtuistungile ilmunud ei ole, tuleb avaldus rahuldada ja puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista võlgnevus kokku summas 3 434.55 senti. 10. Olukorras, kus Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades on denonsseeritud ja menetlusdokumente puudutatud isikule ilmselt enam ei ole võimalik Venemaal kätte toimetada, siis kohus edastab puudutatud isikule käesoleva kohtumääruse üksnes e-postile saatmisega. Menetluskulud 11.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 12.

§ 172

lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Käesoleval juhul on avalduse esitamine tingitud puudutatud isikust, kes ei täida nõuetekohaselt korteriomaniku kohustusi. Seega peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

1. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista menetluskulud 420 eurot, sh riigilõiv. Avaldaja on tasunud riigilõivu 11.05.2024 summas 420 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Õiguskirjanduses on öeldud, et „menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa mõista teiselt poolelt välja riigilõivu, mida on tasutud seaduses ettenähtust rohkem“. (vt S. Johanson. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. §
2. 3.
3. b)) Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja tasutud riigilõivu summas 50 eurot. 14.

§ 150

lg 1 p 1 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kuna avaldaja on tasunud riigilõivu ettenähtust 370 eurot enam (420 – 50), siis viidatud sättest tulenevalt on avaldajal õigus taotleda enammakstud riigilõivu tagastamist. Kohus selgitab avaldajale, et riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (

§ 150lg 6).

15. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§-de 433, 463, 465, 660 lg 1, 661 lg 2 sätete kohaselt. 3