← Eesti

2-24-10321/25

Obsah (6)§ 405§ 637§ 442§ 638§ 168§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-24-10321 Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2025, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Maris Kuurberg, Iris Kangur-Gontšarov Kohtuasi

) § 637 lg 2¹ alusel menetlusse võtmata.

§ 405

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitist summas 399,95 eurot. Tegemist on lihtmenetluse asjaga. 9.

§ 637

lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

§ 442

lg 10 sätestab, et

§ 405

lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama. Maakohus on otsuses märkinud, et ta ei anna luba edasikaebamiseks. Maakohus on ka selgitanud edasikaebamise korda, kuid asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine

§ 637lg 2¹ tähenduses.

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud

§ 637lg-s 2¹ sätestatud alustel.

10. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus otsuse tegemisel selgelt rikkunud menetlusõigust ega selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Sealjuures ei rikkunud maakohus tõendite hindamise reegleid, kui asus seisukohale, et mänguauto puhul oli tegemist sünnipäevakingitusega lapsele. Küll aga leidis maakohus ebaõigesti, et kinkimise näol oli tegemist mittetäieliku kohustuse täitmisega, mitte kinkelepingu sõlmimisega. Õiguskirjanduses on selgitatud, et sünnipäevakingid võivad olla kõlbelise kohustuse täitmiseks sõlmitud kinkelepingud (Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2019, lk 207). Kuigi alla 7-aastane alaealine ei saa üldjuhul ise mitmepoolseid tehinguid teha (TsÜS § 12 lg 2), on tehingu tegemine võimalik ka seadusliku esindaja kaudu. Kostja selgitusest nähtuvalt arutati lapsele sünnipäevaks kingituse tegemist ja otsustati mänguauto kasuks (maakohtu 19.12.2024 istungi protokoll, tdl 81). Ringkonnakohtu arvates võib käesoleval juhul asuda seisukohale, et kingisaaja nimel sõlmisid lepingu lapse vanemad. Perekonnaseadusest ei tulnud vanematele takistusi lapse 3

(4)nimel sellise kinkelepingu sõlmimiseks. Asjaolu, et tegemist ei olnud mittetäieliku kohustuse täitmisega, vaid kinkelepinguga, ei muuda aga ebaõigeks maakohtu lõppjäreldust, et laps sai mänguauto omanikuks, mistõttu selle võõrandamine ei saanud tekitada hagejale kahju. Seega ei toonud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamine kaasa ebaõiget lahendit. 11. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (

§ 638lg 10).

Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis puudub vajadus selle tagastamiseks. 12. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda (

§ 168lg 1).

Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (

§ 177lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Maris Kuurberg, Iris Kangur-Gontšarov 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.