Obsah (7)

§ 120§ 2§ 49§ 41§ 37§ 46§ 71

KOHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnako

) § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmisel, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Pärast puuduste kõrvaldamist vastab praeguses asjas esitatud määruskaebus seaduses sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab selle läbivaatamist. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.

1. Määruskaebus tuleb rahuldada.
2. Halduskohus eksis kaebuse tõlgendamisel Elva Vallavalitsuse 07.03.
3. a vastuskirja puudutavas osas ning andis seetõttu kaebajale ekslikult juhise täiendada kaebust nimetatud kirja tühistamise nõudega. Kohtu selgitusele tuginedes kaebust täiendades ei saavutanud kaebaja nõude menetlusse võtmist, sest kohus muutis enda seisukohta ja jättis 07.03.
4. a kirja osas kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks otstarbekuse kaalutlusel rahuldamata (31.10.
5. a määruse resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebajatel on võimalik saavutada kaebuse eesmärk Elva Vallavalitsuse 5 01.07.
6. a kirja tühistamise ja valla kohustamise nõuetega. Halduskohus jättis ettevalmistavas menetluses välja selgitamata, kas kaebajate eesmärk oli lisaks detailplaneeringu algatamisest ja projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumisele vaidlustada ka Elva Vallavalitsuse 12.02.
7. a ettekirjutust. Halduskohtu 31.10.
8. a määruse resolutsiooni p 2 tuleb seetõttu tühistada.
9. Määruskaebuse esitaja rõhutab, et Xxx kinnistul asuv septik paigaldati kaebajatele
10. a väljastatud projekteerimistingimusi järgides ning
11. a väljastatud elamu kasutusloa kohaselt on Xxx kinnistul kanalisatsiooni liigiks „lokaalne, puhastiˮ. Kaebajad soovivad jätkata septiku kasutamist kuni uue lahenduse valmimiseni. Kaebajad soovivad selle eesmärgi saavutamiseks vaidlustada Elva valla 07.03.
12. a vastuskirja nr 4-17/44 osas, milles vallavalitsus märkis, et neil tuleb täita 12.02.
13. a ettekirjutust. Ringkonnakohus selgitab, et vallavalitsuse seisukoht, et ettekirjutus jääb kehtima ja selle adressaatidel tuleb seda täitma asuda, ei muuda vallavalitsuse 07.03.
14. a vastust haldusaktiks. Kaebajate õigusi piiravaks haldusaktiks on siiski 12.02.
15. a ettekirjutus. 24.

§ 120

lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta.

§ 2

lg 4 ls 2 näeb ette, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

§ 2

lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu.

§ 49

lg 1 järgi võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks

kohaselt lubatav.

1. Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt on halduskohtul uurimisprintsiibist tulenev kohustus selgitada välja kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel ning kohtu selgitamiskohustus hõlmab ka kohustust juhtida kaebaja tähelepanu kaebuse eesmärgi saavutamiseks tõhusama taotluse esitamise võimalusele. Kuigi ainuüksi kaebajal on õigus määrata vaidluse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui valiku tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse, on oluline, et kohus selgitaks kaebajale tema valiku tagajärgi ning annaks võimaluse kaebuse eseme täpsustamiseks (vt RKHKm 19.03.2012, 3-3-1-87-11, p 14; RKHKo 14.12.2009, 3-3-1-77-09, p 12). Selgitamiskohustuse täitmine on eriti oluline juhul, kui kaebaja ei kasuta kvalifitseeritud õigusabi (RKHKm 19.03.2012, 3-3-1-87-11, p 14).
2. Halduskohtu 26.09.
3. a (kaebuse käiguta jätmine) määruse p-st 9 nähtub, et halduskohus tõlgendas kaebust ja leidis, et kaebaja taotleb Elva Vallavalitsusele kohustava ettekirjutuse tegemist Xxx kinnistu detailplaneeringut muutva detailplaneeringu menetluse algatamiseks, ja et kaebajatel lubataks kasutada biopuhastit koos reovee imbväljakuga. Määruse p-s 11 märkis halduskohus järgmist: „Haldusaja materjalide kohaselt on kaebajate kinnistul juba olemas biopuhasti ja nemad taotlevad selle kasutamiseks (sh ka reovee juhtimiseks kinnistul rajatud väljak) luba. Kohus rõhutab, et Elva Vallavalitsus sisuliselt keeldus 07.03.
4. a kirjaga nr 4-17/44 kaebajatele kinnistul olemasolevale biopuhastile (koos reovee imbväljakuga) kasutusloa andmisest. Tegemist on samuti haldusaktiga, mille õiguslik jõud takistab kaebuses esitatud kohustamisnõude rahuldamist. Seega tuleb kaebajatel taotleda selle tühistamistˮ.
5. Halduskohus leidis kaebuse käiguta jätmise määruses ekslikult, et 07.03.
6. a kirja nr 4-17/44 näol on tegemist haldusaktiga, mille sisuks on olemasolevale biopuhastile kasutusloa 6 andmisest keeldumine. Nimetatud kirjast sellist järeldust teha ei saa. Samuti ei nähtu halduskohtule selleks ajaks esitatud muudest dokumentidest, et kaebajate kinnistul asuks biopuhasti, ega ka seda, et kaebajad oleks taotlenud sellele kasutusloa andmist ja et vastustaja oleks kasutusloa andmisest keeldunud. Halduskohtule esitatud dokumentidest nähtub selgelt, et reovee käitlemist puudutav probleem on tekkinud seoses kaebajate kinnistul asuva septikuga (vt nt 12.03.
7. a vaie ja septiku toimivusdeklaratsioon, 22.01.2016 (kaebuse lisad 7 ja 8)). Vallavalitsuse ettekirjutusega kohustati vaide esitajaid sulgema läbiviik septiku ja imbväljaku vahel hiljemalt 15.08.
8. Ettekirjutuse kohaselt võib pärast seda olemasolevat septikut kasutada vaid lekkekindla reoveemahutina. Septiku asendamine suurema reoveemahutiga on lubatud/soovituslik. Asendamise tõendamiseks tuleb esitada koos kaetud tööde aktiga ka mahuti dokumentatsioon.
9. Biopuhastite rajamine on kaebajate (ja teiste vallale
10. a mais ühise pöördumise esitanud kinnisasjaomanike arvates) üks võimalus Xxx kinnistu detailplaneeringuga hõlmatud kinnisasjadel reovee käitlemise probleemi lahendamiseks. Ka kaebuses sisalduvas esialgse õiguskaitse taotluses märkisid kaebajad, et soovivad biopuhastit paigaldada. X.X. lisas, et ta on seoses kanalisatsiooni ümberehitamisega esitanud täpsustavad küsimused Elva vallale, kuid ei ole kaebuse esitamise seisuga vastust saanud. Samuti palus ta pikendada ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaega, kuid vald ei ole talle vastanud.
11. Biopuhasti paigaldamiseks astutud sammudest teavitas X.X. halduskohut 15.10.2024 kaebuse täiendusena pealkirjastatud avalduses, mille halduskohus jättis sisuliselt tähelepanuta. Halduskohus märkis 31.10.
12. a määruse p-s 13 järgmist: „Kaebajad esitasid kohtule 15.10.2024 uue pöördumise „kaebuse täiendusˮ, milles kirjeldasid valdavas osas kohtueelses menetluses toimunud arutelu (dtl 140)ˮ. Eeltoodud kokkuvõtet arvestades võib arvata, et halduskohus ei ole kaebaja avalduse sisu ja lisatud dokumentidega tutvunud. Seejuures jättis halduskohus tähelepanuta nii avalduse tekstis kui ka avaldusele lisatud dokumentides märgitud kuupäevad (nt ehitusteatise nr 2411201/17149 (reoveepuhasti rajamiseks) esitasid kaebajad 11.07.2024). Kaebaja avaldusest ja lisatud dokumentidest nähtub selgelt, et edastatud info puudutab pärast kohtusse pöördumist (04.07.2024) tehtud toiminguid.
13. Halduskohtu 31.10.
14. a määrusest ei nähtu, miks jättis kohus Elva Vallavalitsuse 12.02.
15. a ettekirjutuse tühistamise nõude alusena tähelepanuta. Kaebuses sisaldunud esialgse õiguskaitse taotlusest ja kaebusele lisatud dokumentidest nähtub selgelt, et kaebajad pöördusid kohtusse lisaks üleujutuste probleemile ka seoses Elva Vallavalitsuse 12.02.
16. a ettekirjutusega. Kaebajad esitasid koos kaebusega kohtule muude dokumentide hulgas ka Elva Vallavalitsuse 12.02.
17. a ettekirjutuse ja selle peale esitatud vaide (kaebuse lisad 6 ja 7). Selles osas aitab kaebuses sisalduv esialgse õiguskaitse taotlus välja selgitada kaebuse esitamise üht eesmärki – vaidlustada ettekirjutus, millega keelati kaebajate kinnistul asuva imbväljaku kasutamine (heitvee pinnasesse immutamine) ja lubati pärast ettekirjutuse täitmise tähtaega (15.08.2024) septikut kasutada üksnes kogumismahutina. Praeguses asjas ei ole kaebajad kasutanud kvalifitseeritud õigusabi. Halduskohtul tuli arvestada, et olukorras, kus kaebajad ei ole osanud enda nõudeid selgelt eristada ja sõnastada, tuleb halduskohtul olla kaebuse eesmärgi ja sobivate nõuete väljaselgitamisel hoolsam ja aktiivsem.
18. Vaidluse eseme määravad halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt

§-le 37 ja kaebuse alus (

§ 41lg 1 ls 1).

Kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse (

§ 41

lg 2).

§ 37

lg 3 järgi võib kaebuses soovi korral esitada mitu omavahel seotud nõuet (liitkaebus). Halduskohus kontrollib liitkaebuse lubatavust iga nõude osas eraldi. 7

1. Kaebuse esitamise ajal ei olnud Elva Vallavalitsuse 12.02.
2. a ettekirjutuse täitmise tähtaeg saabunud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 järgi kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Riigikohtu praktika kohaselt võib haldusakti mõju ja praktiline tähendus säilida ka pärast kehtivusaja möödumist ning sellisel juhul saab kohus haldusakti tühistada. Tühistamine kõrvaldab haldusakti kehtivuse ka tagasiulatuvalt, nõnda et selle varasemale kehtivusele ei ole võimalik hiljem enam tugineda. Haldusakti kehtivusaja lõppemine ei välista seega tingimata tühistamiskaebuse esitamist ja läbivaatamist. Kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude sisuline lahendamine on välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti „ületühistamineˮ ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (RKHKo 13.11.2014, 3-3-1-44-14, p 10).
3. Ettekirjutuse peale tühistamisnõude esitamiseks ette nähtud 30-päevase kaebetähtaja kulgemine algas vaideotsuse kaebajatele teatavakstegemisest (HMS § 87 lg 1,

§ 46lg 1).

Vastustaja esitatud andmete kohaselt toimetati vaideotsus kaebajatele kätte 23.04.2024 (11.07.2024. a vastus kohtunõudele). Kaebajad pöördusid kaebusega kohtusse 04.07.2024, so veidi enam kui kaks kuud pärast vaideotsuse kaebajale teatavakstegemist. Kuna halduskohus ei pööranud kaebuses sisaldunud esialgse õiguskaitse taotlust läbi vaatamata jättes ettekirjutust puudutavas osas kaebetähtaja ennistamise võimalusele vähimatki tähelepanu, siis peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada järgmist. 33.1.

§ 71

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul saab mõjuvaks põhjuseks pidada objektiivse takistuse esinemist, kuid Riigikohtu praktikas on tähtaja ennistamise alusena esile toodud ka muid asjaolusid (vt nt RKHKm 01.10.2002, nr 3-3-1-57-02, p 19 ja 11.05.

1. a määrus nr 3-3-1-18-16, p 13). 33.
2. Kuigi kaebajad taotlesid kaebetähtaja ennistamist kohtu juhisest lähtudes 07.03.
3. a kirjaga seoses, moodustab aeg, mille osas tuleks 12.02.
4. a ettekirjutuse peale tühistamiskaebuse lubatavuse hindamisel välja selgitada, kas kaebetähtaja ületamiseks oli mõjuv põhjus, osa samast ajavahemikust.
5. Kõike eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et halduskohus rikkus uurimispõhimõtet ja selgitamiskohustust, jättes kaebuses ja ka 15.10.
6. a täienduses nimetatud 12.02.
7. a ettekirjutuse osas välja selgitamata kaebaja tegeliku tahte ja kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobiva nõude. Ringkonnakohus leiab, et neid rikkumisi ei ole võimalik määruskaebemenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus ei saa asuda halduskohtu asemel esimesena kaebuse nõudeid ja nende lubatavust kontrollima. See piiraks menetlusosaliste võimalust kaitsta oma õigusi edasikaebe korras ja ei oleks seetõttu kooskõlas kohtusüsteemi kolmeastmelisuse põhimõttega.
8. Eeltoodud põhjustel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse resolutsiooni p 2 ja saadab asja tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Halduskohus peab tühistatud osas selgitama välja nii kaebuse esitaja eesmärgi kohtusse pöördumisel kui ka eesmärgile vastava taotluse (tühistamisnõue, tuvastamisnõue) ning tühistamisnõude sobivuse korral lahendama kaebetähtaja ennistamise küsimuse. Tühistamiskaebuse esitamisega seotud tähtaja ennistamise osas tuleb halduskohtul esitatud materjalide põhjal hinnata, kas kaebajatel oli põhjust arvata, et XXX loobus 8 12.02.
9. a ettekirjutuse täitmise nõudest ja et reoveeprobleem laheneb kaebajate jt omanike ühises ettepanekus soovitud viisil.
10. X.X. esitas koos määruskaebusega ringkonnakohtule järgmised dokumendid:
11. a väljastatud projekteerimistingimused (lisa 1), ehitisregistri andmete väljavõtte (lisa 2) ja
12. a väljastatud kasutusloa (lisa 3). Määruskaebusele lisatud dokumendid esitas kaebaja samal päeval (05.11.2024) esialgse õiguskaitse taotluse lisadena ka halduskohtule. Määruskaebuse esitaja lisas määruskaebuse puuduste kõrvaldamisel 22.11.
13. a avaldusele Elva Vallavalitsusele 12.03.2024 esitatud vaide (lisa 1) ja õiguskantsleri 23.07.
14. a vastuse X.X. pöördumisele (lisa 2). Kaebajad on juba esitanud halduskohtule 12.03.
15. a vaide kaebuse lisana ja õiguskantsleri vastuse 30.09.
16. a kaebuse täienduse lisana. Kuna kõik nimetatud dokumendid on kohtuasja toimikus juba olemas, siis puudub vajadus nende täiendavaks lisamiseks asja materjalide juurde. Ringkonnakohus tagastab need kaebajale ja selgitab, et lahendi edasikaebamisel on kõrgemal kohtuastmel juurdepääs kogu toimikule, mistõttu ei ole vaja halduskohtule esitatud dokumente edaspidi uuesti esitada. (allkirjastatud digitaalselt) 9