KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunikud Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Veiko Vaske Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-66 Haldusasi AS-i Termina

) § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Terminal (Terminal) taotles Keskkonnaametilt (KeA) ning Maksu- ja Tolliametilt (MTA) aktsiaseltsi Olerex (Olerex) suhtes järelevalvemenetluse raames meetmete kohaldamist: 1) tunnistada kehtetuks
2. juunil 2011 kütuse müügiks väljastatud tegevusluba VKM000719 ja
3. oktoobril 2003 kütuse impordiks väljastatud tegevusluba KI00031; 2) keelata Olerexi majandustegevus kütuse müügi ja kütuse impordi tegevusaladel; 3-25-66 3) algatada järelevalvemenetlus Olerexi tegevuse kontrollimiseks ja järelevalvemeetme kohaldamiseks; 4) peatada Olerexile väljastatud tegevuslubade kehtivus; 5) peatada Olerexi kütuse müügi ja kütuse impordi tegevusaladel majandustegevus.
4. MTA ja KeA jätsid taotlused läbi vaatamata ja rahuldamata.
5. Terminal esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis KeA ja MTA tegevuste tühistamist ja nende organite kohustamist läbi viima järelevalvemenetluse Olerexi suhtes ja kohaldama kaebaja viidatud meetmeid. Kaebaja nõudis esialgse õiguskaitse kohaldamist: 1) kohustada MTA-t või KeA-d peatama Olerexi tegevusload kuni käesoleva kaebuse lahendamiseni; 2) alternatiivselt kohustada MTA-t või KeA-d peatama Olerexi majandustegevus kütuse müügi ja kütuse impordi tegevusaladel kuni käesoleva kaebuse lahendamiseni; 3) alternatiivselt peatada Olerexi majandustegevus kütuse müügi ja kütuse impordi tegevusaladel kuni käesoleva kaebuse lahendamiseni.
6. Tallinna Halduskohus võttis
7. jaanuari
8. a määruse resolutsiooni punktiga 1 menetlusse kaebaja nõude tuvastada MTA ja KeA tegevuste õigusvastasus, millega viimased jätsid kaebaja taotlused läbi vaatamata ja rahuldamata ning kohustada MTA-t ja KeA-d kaebaja
9. novembri
10. a taotlusi uuesti läbi vaatama. Halduskohus jättis määruse resolutsiooni p-ga 8 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vastustaja tegevus tuleb liigitada toiminguteks, mitte haldusaktideks. Kohus ei saa vastustajate asemel kolmanda isiku majandustegevust peatada, vaid ta saab kohustada vastustajat uuesti otsustama kaebaja taotluse menetlusse võtmise üle. Kaebusest ei nähtu see, et kaebajatele tekiks selline kahjulik tagajärg, mida ei saaks hiljem kõrvaldada. Kaebajal on võimalik esitada kahju hüvitamise nõue Olerexi vastu. Kaebaja ja Olerexi vahel on lahendamisel tsiviilasi nr 2-23-16755, milles on kaebaja esitanud Olerexi vastu nõude väidetavast ebaausa konkurentsi osutamisest tuleneva kahju hüvitamiseks. Kaebaja nõue põhineb
11. a ja
12. a väidetavatel Olerexi rikkumistel. Tegemist on samade alustega, millel põhineb käesolev kaebus. Kaebaja esitas Konkurentsiametile taotluse Olerexi suhtes turgu valitseva seisundi kuritarvitamise rikkumise tuvastamiseks. Konkurentsiamet menetleb kaebaja taotlust. See taotlus puudutab samuti
13. a ja
14. a väidetavaid rikkumisi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine tähendaks, et kaebaja saavutaks oma eesmärgi enne kohtuotsuse tegemist. Praeguses menetlusstaadiumis ei saa asuda seisukohale, et kaebuse edukus on ilmselge. Kaebaja huvid ei kaalu üles kolmandale isikule tekitatavat kahju, kui viimase majandustegevus seiskub. Kaebaja ei ole näidanud esialgse õiguskaitse kohaldamise ülekaalukat vajadust võrreldes kolmanda isiku huviga majandustegevuse jätkamiseks. Kaebaja on oma õiguste kaitseks pöördunud Konkurentsiameti poole ning esitaud maakohtusse hagi Olerexi tekitatud kahju hüvitamiseks. Esialgset õiguskaitset ei ole võimalik kohaldada ka seetõttu, et taotletavad abinõud väljuvad kaebuse nõuete piiridest. Kohus ei saa asuda järelevalveorgani asemele kaebaja soovitud konkurendi tegevuslube ja majandustegevust peatada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
15. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu
16. jaanuari
17. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 8 tühistamist. Kaebaja märkis kokkuvõtlikult, et halduskohus jättis 2

§ 235lg 1).

Halduskohus pole määrusega tagastanud kaebaja tühistamis- ega kohustamisnõuet, mille peale oleks kaebajal õigus esitada määruskaebust (vt

§ 121lg 4). 6.1. Kas kaebusega vaidlustatud MTA ja Ke

A tegevused on käsitatavad haldusaktide või toimingutena, see ei oma kaebaja õiguste kaitsmise seisukohalt tähendust. Kaebaja eesmärgiks on saavutada olukord, kus MTA ja KeA asuksid kaebaja taotlust sisuliselt menetlema ja tooksid kaasa kaebaja taotletud õiguslikud tagajärjed. Selle eesmärgi saavutamiseks on kõige tõhusam õiguskaitsevahend kohustamisnõue (riigivastutuse seadus (RVastS) § 6 lg 1). Kaebuses esitatu pinnalt on kohtul vajadusel võimalik ka hilisemas etapis vastustaja tegevus ümber klassifitseerida ja haldusorgani tegevusele vastavaid volitusi kohaldada, s.t algselt toiminguna käsitatud haldusorgani tegevuse õigusvastasuse tuvastamise asemel tühistada haldusorgani haldusakt. 6.2. Asjaolust, et halduskohus on määrusega võtnud menetlusse nõude kohustada MTA-t ja KeA-d kaebaja 15. novembri 2024. a taotlusi uuesti läbi vaatama, ei järeldu, et kui menetluse hilisemas etapis peaks selguma, et esineb RVastS § 6 lg-s 5 sätestatud olukord, siis ei saaks kohus kohustada vastustajaid konkreetseid tegevusi sooritama.

§ 5

lg 1 p 2 ja § 41 lõige 3 sätestab, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii toimingut tegema kui ka toimingu tegemist uuesti otsustama. RVastS § 6 lõige 4 näeb ette, et kui õigusvastaselt on jäetud tegemata toiming, mille sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse (diskretsiooni) alusel, teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku võimu kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab, et eelmises lõikes sätestatud juhul võib kohus teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse toimingu sooritamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda (vt RKHKm 3-18-2420 p 18 ja seal viidatud kohtupraktika). Asja sisulise arutamise käigus kohus analüüsib, kas tegemist on RVastS § 6 lg 4 või lg 5 olukorraga ja vastavalt sellele kohaldab

§ 5lg 1 p-s 2 sätestatud volitust.

1. Ringkonnakohtu hinnangul jättis halduskohus õiguspäraselt kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 7.
2. Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (

§ 249lg 1).

Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lg 3).

Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (

§ 250lg 2). 7.2. Kaebaja tahteks on, et MTA ja Ke

A järelevalvemenetluse raames keelaks kaebaja konkurendi tegevuse põhjusel, et viimane väidetavalt rikub oma majandustegevuses kehtivat õigust. 3