Obsah (4)

§ 135§ 127§ 126§ 141

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-339 Määruse kuupäev 14.02.2025 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Andres Nirgi kaebus Vinni Vallavolikogu 26.09.2024. a otsuse nr 20 „Detailplaneerin

) § 9 lg 1, § 137 lg 1). Igal isikul on õigus avaldada detailplaneeringu kohta arvamust (

§ 135

lg 2) ning detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud (

§ 127

lg 2).

§ 126

lg-s 1 on sätestatud ülesanded, mis tuleb lahendada planeeringu menetlemise käigus. Muu hulgas tuleb planeeringus seada nõuded müra, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimuste ning muude keskkonnatingimuste tagamiseks (

§ 126lg 1 p 12).

Seega ei ole praegusel hetkel selge, milliseks lõplik planeeringulahendus kujuneb ning kas ja mil määral see kaebaja subjektiivseid õigusi või avalikku huvi riivaks. Detailplaneering võidakse jätta ka kehtestamata. Tallinna Ringkonnakohus on 24.01.2022. a määruses asjas nr 3-21-2681 samuti märkinud, et isik peab taluma, et pädev haldusorgan menetleb planeeringut, mis tema olukorda võib mõjutada ning ta saab oma huve kaitsta selles menetluses osaledes, mitte seda menetlust ära keelates. Seega, üldreegel on, et kui kaebaja soovib tegelikult õiguskaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, siis tuleb see lõpptulemus ära oodata. Detailplaneeringu kehtestamise otsust on õigus igaühel vaidlustada, pöördudes kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi (

§ 141). 12.

Kaebeõiguse aluseks ei saa olla kaebaja subjektiivne hinnang riiklikult kehtestatud piirnormide ebapiisavuse osas või see, et kaebaja arvates on planeeringumenetluses läbiviidava keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused tõenäoliselt ebaõiged, sh RMK poolse väidetavalt metsamajandamise standardite ja strateegiatega vastuolus oleva tegevuse tõttu. Kaebeõiguse jaatamiseks ei anna kohtu hinnangul alust ka kaebaja viited Vinni valla üldplaneeringu kehtestamise menetluses toimunud väidetavatele minetustele. Kaebaja saanuks nendele viidata üldplaneeringut vaidlustades. Samuti ei tingi kaebeõiguse olemasolu väidetav vastuolu Vinni valla arengukavaga. Antud juhul saab kaebaja võimalikele rikkumistele ja vastuoludele viidata lõplikku haldusakti, s.o detailplaneeringu kehtestamise otsust vaidlustades. 4 3-25-339

1. Eelnevat arvestades ei nähtu kohtule, et detailplaneeringu menetluse algatamise otsus riivaks kaebaja subjektiivseid õigusi. Samuti ei ole vaideotsuse eraldiseisev vaidlustamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 45 lg 4).
2. Eelnevast tulenevalt kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal puudub praeguses asjas kaebeõigus detailplaneeringu algatamise otsuse vaidlustamiseks. Kaebajal on oma õiguseid võimalik ennekõike kaitsta planeerimismenetluses osaledes.
3. Kaebuselt tasutud riigilõiv ei kuulu vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 tagastamisele. (allkirjastatud digitaalselt) 5