Obsah (4)

§ 184§ 182§ 116§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-99 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla poolt

) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184

). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav X esitas 15.10.2023 Tallinna Vanglale avalduse 5000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Avalduse kohaselt olid 02.10.2023 ja 03.10.2023 X ravimipinalisse pandud hommikuks ja õhtuks lisaks kolm tundmatut tabletti, mis põhjustasid meeleolumuutuse.
2. Tallinna Vangla jättis 05.01.2024 X kahjunõude rahuldamata. Vangla vastas, et tervishoiutöötajal pole mingit põhjust lisada patsiendi pinalisse ravimeid, mida pole talle ordineeritud, kuid möönis, et eksimusi võib siiski esineda ja palus juhtunu pärast Xlt vabandust.
3. X esitas 10.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot. Kohus võttis kaebuse 12.02.2024 menetlusse ja märas vastustajaks Tallinna Vangla. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4. Kaebuse põhjendus. 02.10.2023 andis valvur kaebajale lisaks hommikustele ravimitele veel 3 kaebajale tundmatut tabletti, mis kaebaja eksikombel alla neelas. Sama päeva õhtul tõi valvur kaebajale veel 3 tabletti, millest kaebaja keeldus. 03.10.2023 andis valvur kaebajale lisaks hommikustele ravimitele 3 tundmatut tabletti, millest kaebaja keeldus. Valvur näitas, et kaebaja ravimipinalisse on pandud igaks päevaks 6 tundmatut tabletti: 3 hommikuks ja 3 õhtuks. Samal päeval palus kaebaja meedikul asja uurida ja vestles telefoni teel oma emaga. Ema ütles kaebajale, et ta ajab juba teist päeva segast juttu ja naerab imelikult. Seejärel helistas ema inspektor-kontaktisikule ja tundmatud ravimid eemaldati pinalist. 04.10.2023 küsis kaebaja meedikult, et mis tabletid need olid, kuid meedik ei teadnud ega pole käesoleva ajani vastanud. Kuna juhtunu eest lasub vastutus vanglal, siis pidanuks vangla välja selgitama, kuidas ravimid kaebajale mõjusid ja tagajärjed kõrvaldama. Selle asemel vangla ignoreerib kaebaja olukorda. Kaebaja leiab, et vangla üritades kaebajale korduvalt manustada tundmatuid ravimeid on rikkunud põhiseaduse § 18, mille järgi ei tohi kedagi allutada vaba tahte vastaselt meditsiini- ja teadusuuringutele. Vangla on kahjustanud kaebaja tervist ja kaebaja koges ebainimlikku alandust.
5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Tervishoiuteenusest tõusetunud vaidluse puhul lasub esmane tõendamiskoormis patsiendil. Tõendiks ei saa olla patsiendi subjektiivne arvamus. Kuigi kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte, siis olulise info selle kohta, kas patsiendile on kahju tekkinud, saab tervishoiuteenuse vigade puhul patsiendi terviseandmetest. Vangla kontrollis kahjunõude lahendamise käigus kaebaja terviseandmetes kajastatud terviseseisundi dünaamikat ning nentis, et terviseseisundis ei ole võimalik sedastada ei tervisekahju tekkimist, aga mitte ka muid üleelamisi, mis võinuks ühekordse vale ravimi manustamisega tekkida. Nagu nähtub meditsiiniosakonna juhataja selgitusest, ei jagata ka pinalites tugevatoimelisi narkootilisi ja psühhotroopseid ravimeid, mille ühekordne manustamine oleks tervist ohustav. Seega on vangla seisukohal, et kahju tekkimine ei ole tõendatud. Juhtunu oli aga kahetsusväärne ja vangla vabandab veelkord. Põhjendatud ei ole aga kaebaja etteheide, et vangla suhtus juhtunusse ükskõikselt. Nagu nähtub vangla 09.02.2024 kirjaga nr 1- 11/24/2912-2 esitatud dokumentidest - vangla püüdis selgeks teha, mis ja miks juhtus. Arvestades aga juhtumi lühikest perioodi, ei olnud võimalik enam tuvastada, mis ravimid võisid kaebaja pinalisse sattuda. 2 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. 6.1 Kaebaja nõuab mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt on kannatanul võimalik nõuda mittevaralise kahju rahas hüvitamist järgmiste õigushüvede rikkumise korral: väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumine, au või hea nime teotamine. Mittevaralise kahju nõude esitamisel tuleb kannatanul tõendada, millist eelloetletud õigushüve on rikutud ja milles seisneb selle tagajärjel tekitatud mittevaraline kahju. 6.2 Puudub vaidlus, et 02.-03.10.2023 sisaldas kaebaja ravipinal eksituse tõttu tema raviskeemi mittekuuluvaid ja talle tundmatuid tablette, milledest kolm neelas kaebaja 02.10.2023 alla, ülejäänud aga eemaldati 03.10.2023 pinalist. Asjas puuduvad objektiivsed andmed, et kaebaja poolt allaneelatud tabletid oleksid toonud kaasa tervisekahjustuse. Kaebuse vastavasisuline väide on paljasõnaline. Asja juurde võetud kaebaja tervisekaardilt ei nähtu, et vale ravimi ühekordne manustamine oleks kaasa toonud muutuse kaebaja terviseseisundis (dtl 37-53). Tõele ei saa vastata ka kaebuse väide tundmatust ravimist põhjustatud meeleolumuutuse kohta, kuna vangla meditsiiniosakonna juhataja kirjaliku seletuse kohaselt meeleolumuutust tekitavaid ravimeid pinalitesse ei panda, vaid neid jagab meedik koos valvuriga (dtl 56). Ka kaebaja emaga vestelnud ametniku ettekandest ei nähtu, et kaebaja ema oleks kaevanud oma tütre meeleolumuutuse üle (dtl 19). Seega pole kaebaja tervist kahjustatud. 6.3 Kaebuses väidetud kaebaja ebainimliku kohtlemise ning meditsiini- ja teaduskatsetele allutamise kohta puuduvad asjas andmed. 6.4 Seega pole käesoleval juhul tuvastatud ühegi RVastS § 9 lg 1 loetletud õigushüve rikkumist, mistõttu kaebaja nõue on alusetu.
7. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (vt

§ 108lg 1).

Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. /allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys 3