3-24-2887/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2025, Tartu Haldusasja number 3-24-2887 Haldusasi X.X. kaebus Tartu Vangla keelamiseks piirata liikumisvabadust Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
2. oktoobri
3. a määrus X.X. määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja/kaebaja – X.X. RESOLUTSIOON
4. Rahuldada X.X. määruskaebus.
5. Tühistada Tartu Halduskohtu
6. oktoobri
7. a määrus ja saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Viru Vangla kinnipeetav X.X. esitas
9. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt paigutati ta alates
10. oktoobrist 2024 Viru Vangla avavanglaosakonnast Tartu Vangla lukustatud kambrisse ja piirati suhtlemis- ja liikumisvabadust. Kaebaja palus jätta tema suhtes kohaldamata ja tunnistada põhiseadusvastaseks justiitsministri
11. novembri
12. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSKE) § 8 lg-s 4 sätestatud keeld, mille kohaselt ei ole VSKE § 8 lg-s 1 sätestatud liikumisõigust kinnipeetaval, kes viibib kartseris, eraldatud lukustatud kambris, raske distsiplinaarrikkumise korral enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist eraldi kambris, vangla meditsiini- või tervishoiuosakonna statsionaaris või seoses kohtuistungi või menetlustoiminguga ajutiselt teises vanglas. Kaebaja palus tuvastada ja tunnistada tema lukustatud kambrisse paigutamine, liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine õigusvastaseks. Kaebaja palus keelata vanglal kaebaja liikumisvabadust.
13. Tartu Halduskohus tagastas
14. oktoobri
15. a määrusega kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse ning muud taotlused läbi vaatamata järgmistel põhjendustel. 2.
16. Kaebaja taotleb Tartu Vanglas tema liikumispiirangu keelamist, mis tuleneb VSKE § 8 lg-st 4, aga samuti menetlusliku taotluse raames VSKE § 8 lg 4 liikumispiirangu kehtestamise osas põhiseadusliku järelevalve menetluse alustamist. Seega on tegemist keelamiskaebusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p-s 3 sätestatud tähenduses. Keelamiskaebus on kohutamiskaebuse eriliik. Sellisel juhul oleks kaebaja pidanud esitama vanglale kohustamisvaide. Vastuses kohtunõudele teatas Tartu Vangla, et kaebaja ei ole vaiet liikumispiirangute osas esitanud. Järelikult on hetkel kaebajal läbimata vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5 nimetatud kohustuslik kohtueelne menetlus ja tema kaebus keelamisnõude osas ei ole lubatud ja kaebus tuleb tagastada (HKMS § 121 lg 1 p-st 4). 2.
17. Seoses kaebuse tagastamisega jäävad taotlused VSKE § 8 lg 4 osas põhiseadusliku järelevalve menetluse alustamiseks ja kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. 2.
18. Puudub põhjust vaadata esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi peale kaebuse tagastamist. Hetkel ei käi vaidemenetlust ega kohtumenetlust, mis oleks esialgse õiguskaitse lubatavuse eelduseks. Ei ole põhjust arvata, et määruskaebuse menetlus oleks edukas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
19. Kaebaja esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, milles on seisukohal, et kohtueelse menetluse nõue keelamiskaebuse puhul on kaheldav. Kaebaja juhib tähelepanu, et vangistusseaduses pole kehtestatud sellist korda, kus avavangla või avavanglaosakonna kinnipeetav paigutatakse meelevaldselt avavangla osakonnast kinnise vangla territooriumile. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Määruskaebus tuleb rahuldada.
21. Halduskohus selgitas, et kaebaja esitas halduskohtule keelamiskaebuse Tartu Vanglalt kaebaja suhtes VSKE § 8 lg-s 4 sätestatud liikumispiirangu keelamist. Tartu Vangla
22. oktoobri
23. a vastusest nähtuvalt viibis kaebaja kaebuse esitamise ajal ajutiselt Tartu Vanglas seoses kohtuistungi või menetlustoiminguga, vangla võimaldas kaebajale vanglavälise suhtluse, ning liikumispiirangute osas ei olnud kaebaja vaiet esitanud. VSKE § 8 lg 4 kohaselt ei ole VSKE § 8 lg-s 1 sätestatud liikumisõigust kinnipeetaval, kes viibib seoses kohtuistungi või menetlustoiminguga ajutiselt teises vanglas. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud kohustuslikust kohtueelsest menetlusest ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
24. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et keelamiskaebus eeldab enne kohtusse pöördumist kohustusliku vaidemenetluse läbimist. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga seisukohaga. VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud selle peale vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile. Sama paragrahvi lg 1 järgi kohaldatakse käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades VangS-i erisusi. Seega tuleb küsimuses, milliseid nõudeid saab kinnipeetav vaidemenetluses vanglale esitada, juhinduda HMS-i regulatsioonist. HMS § 72 lg 1 p-de 1-3 järgi saab vaidemenetluse korras nõuda haldusakti või selle osa kehtetuks tunnistamist või ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks ning lisaks on võimalik vaidlustada viivitust, tegevusetust, taandamisest keeldumist taotluse tagastamist või muud seaduses sätestatud toimingut (HMS § 72 lg 3). Seega ei näe HMS ette keelamisvaide esitamist. Seetõttu ei ole ka kinnipeetavatel kohustust esitada halduskohtusse keelamiskaebuse esitamise eeldusena 2 keelamisvaiet. Keelamiskaebuse võib kinnipeetav esitada halduskohtule ilma kohustuslikku kohtueelset menetlust läbimata sõltumata sellest, et keelamiskaebus võib olla käsitatav kohustamiskaebuse alaliigina. See asjaolu ei muuda seda, et HMS ei näe keelamisvaide esitamist ette. Sarnaselt on Riigikohus leidnud, et ka tuvastamiskaebuse lahendamiseks ei ole kinnipeetavatel vajalik läbida kohustuslikku kohtueelset menetlust, kuna HMS § 72 lg 1 järgi ei ole vaides võimalik taotleda toimingu õigusvastaseks tunnistamist (RKHKm 3-3-1-70-09, p 11; 3-3-1-39-13, p 12). Puudub mõistlik põhjendus, miks on see seisukoht kohaldatav tuvastamisvaidele, aga mitte keelamisvaidele, ehkki HMS ei näe kummagi esitamise võimalust ette. Lisaks on Riigikohus aktsepteerinud ka Tallinna Ringkonnakohtu samalaadseid põhjendusi, kes on samuti leidnud, et keelamiskaebust ei saa tagastada seetõttu, et kohustuslikku kohtueelset menetlust ei ole läbitud. Ehkki Riigikohus muutis selles asjas ringkonnakohtu määruse põhjendusi, on Riigikohtu põhjendustest võimalik järeldada, et selles osas ringkonnakohtu määruse põhjendustega Riigikohus nõustus (RKHKm 3-3-1-75-16, p 6.4 ning 8 jj). Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus halduskohtuga, et keelamiskaebus oli käesolevas asjas lubamatu kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kuna halduskohus tugines kaebust lubamatuks pidades üksnes sellele asjaolule, tuleb halduskohtu määrus tühistada ja kaebus menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule saata.
25. HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Riigivastutuse seaduse § 5 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Seega eeldab keelamisnõude esitamise lubatavus esmajoones seda, et kaebaja õigusi rikkuva toimingu tegemise järgselt rakendatav õiguskaitsevahend oleks ebaefektiivne. Kohtul tuleb selgitada, kas asjas esitatud keelamiskaebuse esitamise eeldused on täidetud, sealjuures võtta seisukoht, kas kaebajal on võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta muul viisil kui keelamiskaebusega.
26. Halduskohus leidis, et kaebaja on esitanud keelamiskaebuse, kuid ei ole võtnud seisukohta kaebuse selle osa suhtes, millest võib järeldada, et kaebaja on soovinud esitada ka tuvastamiskaebust. Samuti ei ole halduskohus selgitanud, millest lähtuvalt on halduskohus tõlgendanud, et kaebaja on esitanud lisaks kaebusele ka esialgse õiguskaitse taotluse. Üksnes kaebuse päises ka mõiste „esialgne õiguskaitse“ kasutamine ei pruugi tähendada seda, et esitatud on lisaks kaebusele ka esialgse õiguskaitse taotlus, kui sellesisulist taotlust tegelikult esitatud ei ole. Halduskohtule nähtuvalt on kaebaja tasunud riigilõivu 20 eurot (st tasutud on ainult riigilõiv kaebuse esitamiselt), millest samuti ei saa teha järeldust, et kaebaja on esitanud nii kaebuse kui ka esialgse õiguskaitse taotluse. (allkirjastatud digitaalselt) 3