Obsah (8)

§ 657§ 654§ 652§ 232§ 164§ 442§ 173§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 04.11.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-11464 Ts

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

9.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 10. Esmalt märgib ringkonnakohus, et hageja on kaebuses korranud maakohtu menetluses esitatud seisukohti, antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust hageja apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid maakohtule ei tõendite hindamise ega otsuse seaduslikkuse osas. Kõiki hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud ning kõiki tõendeid kooskõlas

§ 232lg-tega 1 ja 2 hinnanud.

Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus kaebust lahendades maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks.

1. Puudub vaidlus, et poolte abielu sõlmiti 22.05.1980 ja lahutati 11.09.2013 kohtuotsusega, milline jõustus 26.02.
2. Poolte vahel kehtis varaühisuse varasuhe. Poolte vahel on varasemalt toimunud kohtuvaidlusi ühisvara jagamiseks. Hageja väitel on osa ühisvarast jäänud varasemates vaidlustes jagamata ja ta esitas 31.07.2019 maakohtule hagi kostja vastu täiendava ühisvara jagamiseks ja kasutuseelise nõudes. Kostja vaidles hagile vastu. Maakohus jättis hagi rahuldamata.
3. Apellatsioonimenetluses on pooltel jätkuvalt vaidlus selles, kas ühisvarasse kuulub Tallinnas, XXX asuv korteriomand, kas hagejal on kasutuseelise ja vallasvara nõue kostja vastu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja leiab, et eelnimetatud korteriomand, mille kostja omandas abielu ajal 20.02.2013 kinkelepingu alusel ja mis on kinnistusraamatusse kantud kostja nimele, on kostja lahusvara. Maakohus ei rikkunud menetlusõigust kinkelepingu poolte tahte tuvastamisel. Kuna hageja tugines 20.02.2013 lepingu näilikkusele, siis pidi ta esile tooma ja tõendama, millist tehingud soovisid kinkelepingu pooled varjata. Hageja väitel sooviti varjata tasulise võõrandamise lepingut ehk müügilepingut. Ringkonnakohus leiab, et asjas puuduvad tõendid, et 20.02.2013 lepingu pooltel oli ühine tahe luua kostjale kui kingisaajale kohustus teha kinnisasja eest teatav selle väärtusega võrreldav vastusooritus. Hageja väited kinkelepingu näilikkusest tõendamist ei leidnud. Ringkonnakohus leiab, et notariaalne tehing kajastab kinkelepingu poolte tegelikku tahet ja nõustudes maakohtuga puudus alus lugeda kinnisasi poolte ühisvaraks ja seda jagada.
4. Vallasvara nõude jättis maakohus rahuldamata tõendamatuse tõttu ja ringkonnakohus ühineb maakohtu põhjendustega (maakohtu otsuse p 9 jj), neid tulenevalt

§ 654lg-st 6 kordamata.

7

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejal puudub kostja vastu kasutuseelise hüvitamise nõue. Hageja tugines esmalt asjaolule, et ta on Tallinnas, YYY asuva kinnisasja ühisomanik. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuivõrd 25.11.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-3761 (II kd, lk 9-14) jäeti hageja nõue kostja vastu YYY kinnisasja ühisvaraks lugemise ja ühisvarana jagamise nõudes rahuldamata, puudub hagejal väidetav nõudeõigus ühisomanikuna. Järgnevalt leidis hageja, et nõudeõiguse andis talle asjaolu, et hageja kasuks oli 01.07.2016- 31.07.2019 seatud isiklik kasutusõigus elamule. Nõustuda saab maakohtuga, et hagejale kuulunud isiklik kasutusõigus elamule ei andnud talle õigust anda kinnisasi tasu eest kolmanda isiku kasutusse ja sellest tulenevalt puudub õigus väidetavale üüritulule.
2. Kostja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub samuti alus.

§ 164lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praeguses vaidluses puudus menetluskulude teistsuguseks jaotuseks alus. Kostja apellatsioonkaebuse väited maakohtu otsustuse muutmiseks alust ei anna. 16. Kokkuvõtteks leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuste väited ei anna alust kummagi poole kaebuse rahuldamiseks. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Maakohus on otsuses oma seisukohti piisavalt põhjendanud, lahenduskäik on jälgitav ja kooskõlas

§ 442lg-ga 8.

Apellatsioonkaebuste väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ja kohtuotsus tuleb jätta muutmata ja kaebused rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 17.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmisel jäävad

§ 171lg 1 alusel kummagi poole apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) 8