Obsah (5)

§ 30§ 29§ 120§ 132§ 123

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2025, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-24-3925 Kohtunik Sandra Kallas Väärteoasi Timo Nõmmeotsa kaebu

) § 132 p-st 3, kohus otsustas:

1. Rahuldada Timo Nõmmeotsa kaebus osaliselt.
2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti
3. novembri
4. a kiirmenetluse otsus ning lõpetada

§ 30

lg 1 p 1 alusel menetlus Timo Nõmmeotsa väärteoasjas nr 2780,24,018407 LS § 242 lg 2 järgi, kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik Kaimar Kalm koostas
2. novembril 2024 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2780,24,018407 (kiirmenetluse otsus nr 10220192443015) selle kohta, et
3. novembril 2024 kella 17:45 ajal Timo Nõmmeots juhtis Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Lossi tn 2 juures mootorsõidukit BMW 335D registreerimisnumbriga XXX XXX viisil, millega tekitas sõiduki ülejuhitavuse, mis seisnes sõiduki tagarataste teega sidestuse olulises vähenemises ning tagarataste läbilibisemises. Oma tegevusega tekitas juht liiklusohtliku olukorra, millega ohustas vahetus läheduses asunud teisi sõidukeid. T. Nõmmeotsale heidetakse ette liiklusseaduse (LS) § 16 lg-s 1 sätestatud nõuete rikkumist.
4. T. Nõmmeotsa karistati
5. novembri
6. a kiirmenetluse otsusega LS § 242 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.
7. T. Nõmmeots esitas
8. novembril 2024 kaebuse kiirmenetluse otsusele. Kokkuvõtvalt tunnistab T. Nõmmeots, et väärteokirjelduses etteheidetud ajal ja kohas läks tema auto ühe korra külglibisemisse ning korra tekkis õrn sõiduki tagaosa võbelus. Teeolud olid kehvad ning sõiduk läks libisema sõiduki võimsuse, tagarattaveo ja teeolude tõttu. Tema soov ei olnud nn driftida, autos oli ka kaasreisija. Kiirmenetluse otsuse märgitud „teadlik“ tähendas seda, et ta oli teadlik teeoludest, tegemist ei olnud tahtlusega. Ütlused pani kirja šokiseisundis ja ametniku dikteerimisel. Enne juhtunut ei olnud teeoludest teadlik ning samuti ei teadnud, kuidas sõiduk käitub libedaga. T. Nõmmeotsa sõnul andis ta endast kõik, et saada sõiduk kiirelt ja ohutult kontrolli alla. Seetõttu palub T. Nõmmeots, et kohus tühistaks väärteootsuse.
9. Politsei- ja Piirivalveamet esitas
10. detsembril 2024 seisukoha, milles palus jätta T. Nõmmeotsa kaebus rahuldamata ning kiirmenetluse otsus muutmata.

§ 29järgseid väärtomenetlust välistavaid asjaolusid ei esine.

Menetlusalune isik on oma ütlustega tunnistanud külglibisemist kahel korral. Rikkumine on toime pandud tahtlikult, s.o kavatsetult. Politseisõiduki pardakaamera vidosalvestiselt on näha, et peale menetlusaluse isiku juhitavat sõidukit teised autod manöövril ei libise. BMW juht üritas tagaveolisel sõidukil suurendada mootori veojõudu tagumistele ratastele ehk tekitada ülejuhitavuse (tagumiste rataste alt viskab eemale lumepilve). Peale ülejuhitavust süttivad põlema pidurituled, et vältida otsasõitu ees liikunud sõidukile. Sanktsioon on määratud keskmises määras, kergendavad asjaolud puuduvad. Kohtu seisukoht 5.

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

§ 123

lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. Kohus leiab, et kaebust on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
2. Kohus leiab tõendeid (menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused, politseisõiduki pardakaamera videosalvestis) kogumis hinnates, et T. Nõmmeotsale ette heidetud tegu leidis aset. 7.
3. Politseiametnikust tunnistaja S.E kirjeldas ülekuulamise protokollis, et teostas
4. novembril 2024 kella 17:45 ajal koos paarilise K.Kga Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Lossi tn 4 juures liiklusjärelevalvet, kui Silla tänavalt Lossi tänav 2 suunas sõitva sõiduki BMW 335D (tunnistaja ülekuulamises ekslikult märgitud BMW 355D) registreerimisnumbriga XXX XXX juht läks sõidukiga külglibisemisse. Ka Lossi tänaval sõites läks sõiduk tahtlikult 2 külglibisemisse. Teo hetkel sõitis kontrollitava sõiduki ees auto ning ka vastu tulid sõidukid. Sõiduki kontrollimisel tuvastati juhina T. Nõmmeots. T. Nõmmeots tunnistas, et esimene kord juhtus kogemata, kuid teine kord tegi meelega. 7.
5. Menetlusalune isik T. Nõmmeots on kiirmenetluse otsuses väärteo kohta kirjalikult selgitanud, et „juhtisin autot ja esimene kord läks auto külglibisemisse, aga teine oli teadlikult“. Need ütlused on menetlusalune isik omakäeliselt allkirjastanud. Väide, et politseiametnik dikteeris ütluseid, on paljasõnaline, liiati, et kiirmenetluse otsuses on veel arvestataval määral ruumi teistegi selgituste andmiseks. Igasugused viited sellele, et politseiametnik oleks takistanud menetlusalusel isikul kirjalikke selgitusi andmast, puuduvad. Kohtu hinnangul on T. Nõmmeots oma ütlused andnud vabatahtlikult ja selliselt, nagu ta ise sel hetkel soovis. Lisaks on T. Nõmmeots allkirjastanud õiguste ja kohustuste osa kiirmenetluse otsusest, milles samuti on selgitatud õigust anda ütlusi. Seega on kohtu hinnangul kiirmenetluse otsuses antud ütlustega T. Nõmmeots tunnistanud, et kahel korral läks tema juhitud sõiduk libisemisse. 7.
6. Politseisõiduki pardakaamera videosalvestiselt on tuvastatav, et
7. novembril 2024 kella 18:45 paiku (videos kellaaeg 1 tund ees, tegelik aeg 17:45) sattus T. Nõmmeotsa juhitav sõiduk BMW parempööret sooritades külglibisemisse ning edasi kurvist vasakule poole liikudes sattus sõiduk samuti libisemisse. Nii on videolt näha, et paremalt liigub politseisõiduki pardakaamera vaatevälja valget värvi mootorsõiduk, mis teeb parempöörde (videos vahemik 00:37 – 00:40). Seejärel ei ole hetkeks sõidukit näha. Kui mootorsõiduk taas kaamerapildile jõuab, on näha, kuidas sõiduk satub külglibisemisse (video vahemik 00:41 – 00:43). Edasi on näha, kuidas politseiauto sõidab BMW-le järele ning video vahemikus 00:55 – 00:56 libiseb mootorsõiduk taas ning näha on tagumiste rataste alt lund lendamas. Seejärel sõiduk pidurdab. 7.
8. Videolt on näha, et ükski teine liikluses sel ajal osalenud sõiduk ei satu libisemisse ning ühelgi sõidukul ei ole probleeme ei tee- ega ka ilmastikuoludega. T. Nõmmeotsa juhitud auto puhul on näha, kuidas vahetult enne esimest libisemist sõidukit paremale pöörates kiirendatakse (seda on näha võrreldes teiste sõidukite liikumisega), mis tingiski külglibisemise, kuivõrd lumised teeolud andsid selleks head eeldused. Kurvis vasakule pöörates on aga näha, kuidas rataste alt viskab lund õhku. Seegi näitab, et T. Nõmmeots juhtis sõidukit viisil, mis tingis libisemise. 7.
9. Kuigi kiirmenetluse otsuses märgitud väärteokirjelduses ei ole toodud välja eraldi kahte osategu (libisemist), ei ole vaidlust selles, et T. Nõmmeots ei oleks aru saanud, mida temale ette heidetakse. Nii on ta kiirmenetluse otsuses antud selgituses kirjeldanud kahte libisemist. Ka väärteokaebuses on ta eristanud kahte erinevat libisemist, millised on kooskõlas ja on nähtavad ka politseisõiduki pardakaamera videosalvestiselt. Seetõttu ei leia kohus, et väärteokirjelduse alusel ei ole võimalik T. Nõmmeotsa süüdi tunnistada või karistada. 7.
10. Kohtuväline menetleja on T. Nõmmeotsale ette heitnud, et ta ohustas oma käitumisega teisi läheduses olevaid sõidukeid (LS § 16 lg 1), seega tekitas liiklusohtliku olukorra. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, sest politseisõiduki pardakaamera videosalvestiselt on selgelt nähtav, et külglibisemisse sattudes T. Nõmmeotsa juhitava sõiduki ees sõitis auto ning ka vastassuunast tuli vastu auto. Eessõitva auto tõttu oli menetlusalune isik sunnitud pidurdama. Külglibisemine juba oma olemuselt on selline manööver, mida üldjuhul on väga raske kontrollida, mistõttu selle vältel on ohustatud tegelikult kõik läheduses viibivad liiklejad. Ka teisel korral libisemisse sattumisel on näha, et mootorsõiduk peab pidurdama eessõitva auto tõttu. 7.
11. T. Nõmmeots tunnistas, et tema juhitav sõiduk kiirmenetluse otsuses kirjeldatud ajal ja 3 kohas sattus külglibisemisse ning seda kinnitavad ka politseiametnikust tunnistaja ütlused ja politseisõiduki pardakaamera videosalvestis. Sellega tekitas T. Nõmmeots liiklusohtliku olukorrad. Seetõttu leiab kohus, et tuvastamist on leidnud LS § 242 lg 2 objektiivne koosseis. 7.
12. Kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusalune isik sooritas rikkumise tahtlikult, s.o kavatsetult. Menetlusalune isik on aga selgitanud, et tema tahtlikult külglibisemisse ei sattunud. T. Nõmmeots on seda põhjendanud teadmatusega tee libedusest ja alles hiljuti soetatud auto tehnilistest eripäradest. Kohus leiab, et menetlusalune isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega karistusseadustiku (KarS) § 16 lg 4 mõttes. KarS § 16 lg 4 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohtu jaoks ei ole veenvad menetlusaluse isiku väited, nagu ta ei osanud ilmastikuolude ja tee libedusega arvastada ning ei teadnud, kuidas tema juhitav sõiduk sellistele ilmaoludele reageerib või et millised on sõiduki omadused. T. Nõmmeots on omandanud juhtimisõiguse ning ta peab olema kursis liiklusseaduse nõuetega ja oma auto eripäradega. Autokoolis läbitakse ka libedasõit ning lumiseid teeolusid on samuti varem esinenud. Samas ei saa nentida, et menetlusalusele isikule ette heidetud rikkumine oleks sooritatud kavatsetult. Kohtu hinnangul ei seadnud T. Nõmmeots eesmärgiks liiklusohtliku olukorra tekitamist, s.o ei seadnud eesmärgiks, et asetab teised kaasliiklevad sõidukid ohtu. 7.
13. Oleks T. Nõmmeots järginud liiklusseaduses sätestatud nõudeid, oleks ta enda juhitava sõiduki külglibisemisse sattumise riski viinud miinimumini. Paraku aga politseisõiduki pardakaameera videosalvestiselt on nähtav menetlusaluse isiku tahtlik tegevus külglibisemisse sattumisel – ta valis parempöörde sooritamisel sellise sõidukiiruse, mille raames ta pidas võimalikuks, et satub külglibisemisse ja ka möönis seda. Ka kurvis vasakule pööramisel on videolt näha, et T. Nõmmeots möönis, et võib sattuda libisemisse ning kasutas sõidumanöövrit, mille osas pidas võimalikuks, et auto satub libisemisse. Liiklusseaduse rikkumine oli T. Nõmmeotsa jaoks välditav. 7.
14. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Juhi võimalik kogenematus liikluses ei välista tema karistamist rikkumise eest. T. Nõmmeots on süüdi temale ette heidetud väärteo toimepanemises. Kohtuväline menetleja on kvalifitseerinud T. Nõmmeotsa väärteo õigesti – menetlusaluse isik vastutab LS § 242 lg 2 järgi. 8.

§ 30

lg 1 p 1 sätestab, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. 8.

1. Kohus leiab, tuginedes eelkõige politseisõiduki pardakaamera videosalvestisele, et menetlusaluse isiku T. Nõmmeotsa süü liiklusrikkumises ei ole suur. T. Nõmmeots vähendas sõiduki kiirust koheselt pärast külglibisemisse sattumist, vastassuunast tulnud sõiduk ei olnud külglibisemise asetleidmise ajal T. Nõmmeotsa sõidukiga kohakuti ning läheduses olnud ülekäigurajal ei olnud jalakäijaid. Samuti ei olnud kiirused suured ning T. Nõmmeots ei ole ka eitanud, et ta libisemisse kahel korral sattus. Kohus möönab, et kuigi menetlusalune isik leiab, et tegu ta tahtlikult toime ei pannud, ei suurenda see asjaolu tema teosüüd. 8.
2. Kuigi T. Nõmmeotsa on varem väärteokorras karistatud, on karistatus praeguseks hetkeks kustunud. Tegemist oli küll liiklusseaduse rikkumisega, täpsemalt LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritav tegu, kuid aset leidis see enam kui kolm aastat tagasi –
3. juuni
4. Rahatrahvi tasus menetlusalune isik samuti vahetult pärast teo toimepanemist. Kohtu hinnangul näitab see, et T. Nõmmeots on suuremalt jaolt olnud eeskujulik liikleja ning ühe varasema väärteokaristuse olemasolu ei peaks tingima olukorda, kus T. Nõmmeotsa suhtes ei saaks lõpetada väärteomenetlust

§ 30lg 1 p 1 alusel.

4 8.3. Kohus leiab, et asjas puudub ka avalik menetlushuvi. T. Nõmmeotsa õigusvastane käitumine päädis vaid abstraktselt ohtu asetamisena, ükski võimalikest tagajärgedest ei realiseerunud. Liikluskuriteod abstraktselt ohustavad kõiki teisi liiklejaid. Samas ei ole liiklussüütegude puhul välistatud menetluse lõpetamine oportuniteediga. Arvestades teo olemust ja toimepanemise asjaolusid, ei ole põhjendatud jaatada avalikku menetlushuvi. Seetõttu esinevad alused väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 30lg 1 p 1 alusel.

1. Kokkuvõtvalt tühistab Tartu Maakohus Politsei- ja Piirivalveameti
2. novembri
3. a kiirmenetluse otsuse ning lõpetab

§ 30lg 1 p 1 alusel menetluse T.

Nõmmeotsa väärteoasjas LS § 242 lg 2 järgi, kuna tema süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. 10.

§ 30

lg 13 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel väärteomenetluse lõpetamisel hüvitab menetluskulud menetlusalune isik. Kohtule teadaolevalt selles väärteoasjas menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Sandra Kallas kohtunik 5