Obsah (10)

§ 652§ 654§ 5§ 363§ 303§ 175§ 162§ 150§ 178§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Vallo Kariler, Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-22-11008

) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis hagejalt kostja menetluskulude hüvitisena 1181,25 eurot ja sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivise välja mõistmata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue otsuse, millega mõistab nimetatud summa hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus käsitab esmalt (I) hageja apellatsioonkaebuse väiteid hagi rahuldamata jätmise kohta , seejärel (II) kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisega seoses esitatud vastuapellatsioonkaebuse väiteid ning (III) lahendab kostja enamtasutud riigilõivu tagastamise taotluse ja jaotab apellatsioonimenetluse kulud. I 41. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga ja kuulanud pooled ära kohtuistungil, leiab, et hageja apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust jõuda maakohtust erinevale seisukohale. Apellatsioonkaebus jääb seetõttu rahuldamata ja maakohtu otsus hageja poolt vaidlustatud osas muutmata. 42. Ringkonnakohus lähtub

§ 652

lg 1 p 1 alusel asja lahendamisel maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest (vt käesoleva otsuse p 17Maakohus tuvastas). Maakohus ei ole nende asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks.

1. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist, mis seondub viimaselt ostetud PVC halli väidetavate puudustega. Maakohus leidis õigesti, et tegemist on müügilepingust (VÕS § 208 lg 1) tuleneva hüvitisnõudega. Ringkonnakohus selgitab aga täiendavalt, et asjas esile toodud asjaoludel ei ole hageja ise halli ostja, vaid on liisinguvõtja. Nimelt tõi kostja esile, et pooled sõlmisid 29.08.2018 PVC halli ostmiseks liisingulepingu (kostja 13.10.2023 menetlusdokument). Selle üle ei ole poolte vahel vaidlust ka olnud. Ringkonnakohus selgitas 30.10.2024 kohtuistungil, et tulenevalt sellest on hagejal kostja vastu nõudeõigus liisinguvõtjana VÕS § 365 lg 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib liisinguvõtja esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude, mis tekib sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut. Sellist nõuet esitades on liisinguvõtjal kõik ostja õigused ja kohustused, välja arvatud eseme eest maksmise kohustus ja õigus nõuda eseme 8 2-22-11008 omandi üleandmist. Seega on hagejal õigus esitada kostja vastu müügilepingust tulenevaid nõudeid liisinguandja asemel.
2. Ringkonnakohus selgitas 30.10.2024 istungil ka seda, et hageja nõude rahuldamiseks peab 1) esinema lepingutingimusele mittevastavus vastavalt VÕS § 217 lg-le 1 või lg 2; 2) hageja olema teatanud lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt (VÕS § 220, ka § 219); 3) hageja olema koos teatega lepingutingimuste mittevastavusest nõudnud kostjalt asja parandamist või asendamist (VÕS § 222 lg 1 ja lg 6) ning 4) kui kostja asja ei paranda on hagejal õigus asi ise parandada ja nõuda müüjalt tehtud kulutuste hüvitamist (VÕS § 222 lg 5). Hageja nõuabki kostjalt nende kulude hüvitamist, mis on väidetavalt vajalikud asja parandamiseks. Maakohus on oma otsuses nimetatud eelduste täidetust ka õigesti kontrollinud. Apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus oleks pidanud hagi eseme ja aluse esiletoomise vajadust hagejale üheselt selgitama, on alusetu, kuna maakohus selgitas seda hagejale ja tema lepingulistele esindajatele nii enne hagi menetlusse võtmist (maakohtu 11.08.2022 kiri) kui ka 11.01.2023 ja 05.02.2024 kohtuistungitel. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid PVC halli puuduste kohta ega seda, millal ta neist teada sai ja et ta oleks teavitanud kostjat puudustest mõistliku aja jooksul. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6).

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kohus järgmist.

1. VÕS § 218 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest siis, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Seega pidi hageja tõendama, et hall oli talle üleandmise ajal puudustega.
2. Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja isiklikult, et tugineb hagi alusena ventilatsiooni puudusele, mis on tekitanud liigniiskuse ja see omakorda tekitab probleemid seoses konstruktsiooni roostetamise ja värvi koorumisega (30.10.2024 kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:03:57). Selliselt mõistis hageja nõudeid kohtuotsuses ka maakohus. Hageja kordab oma apellatsioonkaebuses küll ka etteheiteid, mis puudutavad PVC halli dokumentatsiooni temale esitamata jätmist, kuid ringkonnakohtu istungil hageja nõude alusena sellele ei viidanud. Samuti ei viidanud hageja kohtuistungil väidetele, mis puudutavad halli kandekonstruktsioone. Maakohus pööras õigesti tähelepanu ka sellele, et hageja ei ole sidunud dokumentatsiooni esitamata jätmise väiteid kostja vastu esitatud hüvitisnõudega. Eraldi dokumente puudutavaid nõudeid hageja ei esitanud. Samuti ei ole hageja esitanud kandekonstruktsioonidega seotud nõudeid. Hageja kahju hüvitamise nõue tugineb liigniiskusest tingitud kahjustuste kõrvaldamisele. Seega ei oma need väited ja etteheited käesolevas asjas esitatud hüvitisnõude lahendamise seisukohast tähtsust ja neid ei ole vaja pikemalt käsitleda. Vastuseks hagejale selgitab ringkonnakohus, et kohtumenetluses ei oma tähtsust kõik võimalikud etteheited, mis hagejal võivad ostetud toote suhtes olla, vaid üksnes sellised, mis on põhjuslikus seoses hageja poolt esitatud nõudega.
3. Hageja jäi ka apellatsioonimenetluses selle juurde, et PVC halli puudusi, kahju tekkimist ja kahju suurust, s.o vajalikke töid, tõendab EXACOR OÜ hinnapakkumine (kd I tl 76a). Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Puudulik ventilatsioon võib iseenesest olla käsitatav eseme lepingutingimustele mittevastavusena VÕS § 217 lg 1 ja lg 2 p 2 tähenduses. Õige ei ole aga seisukoht, et EXACOR OÜ hinnapakkumine tõendab halli puudulikkust. Hinnapakkumine PVC hallis väidetavalt tegemist vajavate tööde tegemiseks ei anna asjakohast teavet selle kohta, millised puudused asjal on ja mis on nende tekkimise põhjus. Hinnapakkumine võiks olla pärast puuduse olemasolu tuvastamist asjakohane tõend selle kohta, et kindlaks teha tekkinud kahju suurus, kuid siinsel juhul ei ole nõude muude eelduste 9 2-22-11008 täitmata jätmise tõttu (vt p 44 alapunktid 1)–3)) kahju suuruse määramine võimalik. Seetõttu on alusetu ka apellatsioonkaebuse etteheide EXACOR OÜ hinnapakkumise analüüsimata jätmise kohta.
4. Hageja esitatud tõendite kohaselt tekib hallis kastevesi, mis tilgub laest alla (hageja 01.11.2022 menetlusdokumendile lisatud videod). Ekslik on aga hageja arusaam, nagu järelduks sellest iseenesest, et hall ei vasta lepingutingimustele ja kostja vastutab selle eest. Hageja apellatsioonkaebusest ja ringkonnakohtu istungil avaldatust nähtub pigem see, et liigniiskuse hallist lähtuvat põhjust tuleks alles asuda välja selgitama. Maakohus tuvastas, et pooltevahelise tarnelepingu aluseks olnud hinnapakkumise kohaselt pidid hallil olema ventilatsiooniavad külgedel ja otstes ning nendele tingimustele hall ka vastab. Muid kokkuleppeid ventilatsiooni või õhuniiskuse kohta maakohus ei tuvastanud. Kuigi nõustuda võib hageja seisukohaga, et ta ei pea eeldama, et talle müüakse ebakvaliteetne toode, ei järeldu sellest ka kokkulepet, et hageja ostetud hall pidi sellisel kujul tagama konkreetse niiskustaseme. Maakohus tuvastas, et analoogilisi halle müüakse ka üldse ilma ventilatsioonilahendusteta, kuid kliendid tellivad vajadusel juurde mh õhuavasid, ventilaatoreid ja kuivateid. Neid kostja hagejale ka pakkus (vt nt kd I tl 76 pöördel, kd I tl 135). Samas tuvastas maakohus, et hageja on ise takistanud ventilatsiooni toimimist, kuna on jätnud lume ventilatsiooniavade eest koristamata ja on osad ventilatsiooniavad kinni katnud. Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et ventilatsiooniavad tamponeeris kostja ise. Kostja kinnitas seda ringkonnakohtu istungil ja selgitas, et ülemistest avadest üks tamponeeriti teise avasse ventilaatori paigaldamisel õhu liikumise tagamiseks. Alumiste ventilatsiooniavade vineeriga kinni katmise kohta esitas kostja kuvatõmmise hageja esitatud videost (kd I tl 126 pöördel), samas möönis kostja ringkonnakohtu istungil, et avade vineeriga katmises ei saa ta olla kindel, kuna ekspertarvamusele lisatud fotode kohaselt on ventilatsiooniavade ette lõigatud augud (kd I tl 191 pöördel). See ei mõjuta aga maakohtu järeldust, et hageja ei koristanud ventilatsiooniavade eest lund ja ei reageerinud kostja pakkumisele paigaldada täiendavaid ventilaatoreid ja õhku kuivatada. Seega ei lükka need apellatsioonkaebuse väited ümber maakohtu järeldust, et hageja väited selle kohta, et liigniiskus on tekkinud halli puuduste tõttu, on tõendamata.
5. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja väidet, et liigniiskus on hallis tekkinud halli puuduse tõttu, ei kinnita ka ekspertarvamus (kd II tl 171jj). Ekspertiis kinnitab üksnes seda, et hallis on liigniiskus. Selle üle, et hallis on liigniiske, pooled aga iseenesest ei vaidlegi. Vaidlus on selle üle, kas liigniiskus on tingitud halli puudustest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega eksperdiarvamuse kohta ja ei pea vajalikuks neid korrata. Seejuures ei ole õige apellatsioonkaebuse etteheide, nagu oleksid maakohtu järeldused üllatuslikud. Maakohus selgitas juba 05.02.2024 kohtuistungil, et eksperdi arvamus hageja väiteid ei kinnita (kohtuistungi protokoll lk 3). Eksperdiarvamusest nähtub siiski see, et ventilatsiooni mõõdistuse tulemused kinnitasid hageja halli paigaldatud ventilaatorite tootja andmete õigust ja olid isegi paremad, kui tehase antud tootlikkus (ekspertarvamuse lk 184–185). Samuti näitavad mõõdistused, et aastase perioodi jooksul, s.o 8760 tunni jooksul, tekib kastepunkt 288 tunnil. Kostja märkis pärast eksperdiarvamusega tutvumist, et eksperdi arvutustest tuleneb, et ventilaatorid tagavad PVC hallis õhuvahetuse 142% tunnis ja kastepunkt tekib üksnes 3% kogu aastast (13.10.2023 menetlusdokument). Seega on hallis arvutuslikult õhuvahetus tagatud ja eksperdi arvamus ei tõenda, et liigniiskus on tekkinud halli puuduse tõttu.
6. Hageja ei esitanud pärast eksperdiarvamuse, kostja seisukoha ja kohtu arvamuse saamist täiendavaid tõendeid või taotlusi, et tõendada oma väidet, et selliste omadustele vastava ventilatsiooniga hall ei vasta keskmisele kvaliteedile. Hageja märgib küll apellatsioonkaebuses, et on algusest peale rõhutanud, et hall ei ole õigesti ehitanud, kuid ei 10 2-22-11008 ole esile toonud, milles õige või vale ehitamine seisneb. Maakohus märkis õigesti, et kohus ei saa hageja eest asjaolusid ka tõenditest ise otsida ega asuda välja selgitama hageja PVC hallil tekkinud probleemide põhjuseid.

§ 5

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi üksnes poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohus ei selgita hagimenetluses välja asjaolusid, vaid kontrollib asjas esitatud tõendite pinnalt, kas poole esile toodud asjaolu või väide vastab tõele või mitte (

§ 363lg 1 p 2, § 232 lg 1 ja 2, § 236 lg 1).

51. Samuti on asjakohatud hageja etteheited maakohtu poolt eksperdile täiendavate küsimuste esitamata jätmise kohta. Kuigi

§ 303

lg 1 annab kohtule õiguse kutsuda ekspert küsitlemiseks kohtusse ja § 304 annab kohtule õiguse määrata kordusekspertiis või täiendav ekspertiis, on tegemist kohtu õiguse, mitte kohustusega. Olukorras, kus maakohus oli pööranud tähelepanu sellele, et eksperdiarvamus tema väiteid ei tõenda, kuid hageja ühtegi täiendavat selgitust, tõendit või taotlust ei esitanud, samuti vaidles vastu kostja esitatud eksperdi küsitlemise taotlusele, ei pidanud maakohus asuma ise eksperdi arvamuse täpsustamise toiminguid tegema.

1. Maakohus leidis õigesti ka seda, et hageja ei toonud selgelt esile ega tõendanud, millal ta puudustest teadlikuks sai. Ringkonnakohtu istungil ei osanud hageja kohtu vastavatele küsimustele selgelt vastata ja märkis, et tal selliseid tõendeid ei ole (30.10.2024 kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:04:48). Hageja väited on konkretiseerimata, vastuolulised ja tõendamata. Ringkonnakohtu istungil kinnitasid pooled, et vaidlust ei ole selles, et PVC hall püstitati
2. a detsembri keskel (ajamärk 00:42:36). Hagiavalduse kohaselt hakkasid tegelikud probleemid ilmnema
3. a lõpus (vt hagiavalduse p 3). Apellatsioonkaebuse täienduses märgib hageja aga vastuoluliselt, et teavitas kostjat ventilatsiooniga seotud probleemidest juba kevadel 2019, s.o enne nende väidetavat ilmnemist. Ka ringkonnakohtu istungil väitis hageja, et teavitas kostjat niiskuse probleemist kolm kuud pärast halli püstitamist. Nende väidete kinnituseks ei ole aga hageja tõendeid esitanud. Hageja viitas hagiavalduses küll 19.03.2019 kostja teostatud garantiitöödele, mille käigus kontrolliti ja pingutati PVC katet, lihviti maha metallkarkassi teravad nurgad ja pandi tugevdused PVCkattele (kd I tl 10 pöördel), kuid ventilatsiooni või niiskusega seotud probleemide olemasolu ega nendest teavitamist ei saa siit järeldada. Hageja väitis üksnes üldsõnaliselt, et teavitas kostjat telefoni teel, täpsustamata samas teavitamise aega. Hageja viitas ka oma 30.12.2020 ekirjale, millest nähtub, et hageja hallis on niiskusega probleem („meie halli tilkumine on jätkuv“), kuid see on kaks aastat pärast halli püstitamist ja üks aasta pärast hagiavalduses väidetud puuduste ilmnemist. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta see VÕS § 220 lg-st 1 tulenevale kohustusele teavitada müüjat lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast selle ilmnemist. Isegi kui lähtuda hagiavalduses väidetust, et liigniiskuse probleem ilmnes
4. a lõpus, oleks mõistlik aeg kostja teavitamiseks jäänud kõige hiljem kevadesse
5. Kui puudus ilmnes aga juba
6. a kevadel, oli teavitamise ajaks selle ilmnemisest möödunud juba enam kui 2,5 aastat. Seega ei ole puuduse ilmnemise aeg hageja väidetest selge, kuid igal juhul on tõendamata, et hageja oleks kostjat puudustest mõistliku aja jooksul teavitanud. VÕS § 220 lg 3 kohaselt kaotab ostja õigus lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kui ta ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt.
7. Õige ei ole ka hageja väide, nagu oleks maakohus jätnud tähelepanuta tema metallkonstruktsioone ja poltühendusi puudutavad väited. Hageja kinnitas ringkonnakohtule, et tema etteheited puudutavad PVC halli liigniiskust ja sellest tingitud probleeme. Kuna tõendamata on hageja väide, nagu oleks liigniiskus tingitud halli puudustest, ei oma kostja vastutuse seisukohast tähtsust ka liigniiskusest tingitud muud probleemid. Metallkonstruktsioonide ja poltühenduste eraldiseisvate puudustega seonduvaid asjaolusid ja nõudeid hageja kostja vastu ei esitanud. 11 2-22-11008
8. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus hagi õigesti rahuldamata, kuna asjas esitatud ja kogutud tõendid ei kinnita hageja väidet, et kostja müüdud PVC hall ei vasta lepingutingimustele ega seda, et ta oleks sellest kostjat teavitanud mõistliku aja jooksul alates puuduse ilmnemisest. Seejuures ei ole maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaal- ega menetlusõiguse norme, sh jaotanud ebaõigesti tõendamiskoormist, ega hinnanud ebaõigesti tõendeid. II
9. Ringkonnakohus leiab, et kostja vastuapellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagejalt kostja menetluskulude hüvitamiseks välja mõistmata 1181,25 eurot ja sellelt arvestatud viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.
10. Kostja palub vastuapellatsioonkaebuse tühistada osas, millega maakohus jättis kostja maakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotluse 3461,25 euro ulatuses rahuldamata. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel lai otsustusruum, mis tagab võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire osaliselt ületanud.
11. Kostja palub, et hagejalt mõistetakse välja õigusabikulu 1448,75 eurot, mis tekkis seoses kohtumenetluses lepinguliste esindajatena mitte osalenud Tarmo Petersoni, Viviana Vilteri ja Marina Lapiduse toimingutega õigusabi osutamisel. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt osutas T. Peterson õigusabi kostja vastuse koostamisel ühe tunni ulatuses hinnaga 205 eurot, Viviana Vilter menetlusdokumentide projektide koostamisel kokku 8,5 tundi hinnaga 100 eurot tund ja Marina Lapidus eksperthinnangu analüüsimisel ja kostja seisukoha täiendamisel 2,25 tundi hinnaga 175 eurot tund. 58.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulu, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 175

lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused siis, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Viidatud sätted võimaldavad lugeda hüvitatavaks ka lepinguliseks esindajaks olnud advokaati aidanud vandeadvokaadi või juristi, kes ei ole kohtus lepingulise esindajana osalenud, tehtud toimingute kulu, kui need toimingud on menetluses olnud vajalikud ja mõistlikud, ei ole tekitanud lisakulusid võrreldes olukorraga, kui toimingud oleks teinud esindajaks olnud advokaat, vaid on kulusid kokkuvõtlikult vähendanud (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 16).

1. Kostja selgitas ringkonnakohtu istungil, et büroo teised töötajaid kaasati kulude optimeerimiseks. T. Peterson, kes oli varem kostja lepingulise esindaja patroon, on büroo menetlusõiguse valdkonna juht, kellega arutati läbi peamised strateegiad; V. Vilter koostas projekti, mille vandeadvokaat vaatas üle ja ei pidanud ise kirjutama; M. Lapidus on büroo ehitusõiguse regulatiivse valdkonna juht, kes teostas analüüsi ja andis sisendi projektdokumentatsiooni puudutavas osas.
2. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole veenvalt põhjendanud, et T. Petersoni abi kasutamine oli vajalik ja aitas kulusid kokkuvõttes vähendada. T. Peterson osutas õigusabi 12 2-22-11008 hagile vastuse koostamise staadiumis väidetavalt efektiivsema menetlustaktika valimiseks. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hagile vastamisega seonduv õigusabikulu kokku 13,35 tundi, sh 1 tund T. Petersoni kulunud aega. Maakohus luges põhjendatuks kogu lepingulise esindaja õigusabikulu, s.o 12,25 tundi, mis on juba iseenesest kooskõlas hagiavalduse ja kostja vastuse sisu ja mahuga. Seega oli T. Peteroni kulu selle toimingu lisakulu. Lisaks on T. Petersoni tunnihind kõrgem kui kostja lepingulise esindaja tunnihind (vastavalt 205 ja 175 eurot) ja T. Petersoni abi kasutamine muutis õigusabi kostja jaoks kallimaks. Asja materjali ega kostja antud selgituste alusel ei ole võimalik veenduda, et vandeadvokaat T. Petersoniga konsulteerimise tulemusel valitud menetlusstrateegia andis menetluses tervikuna tegelikult kokkuhoiu. Eeltoodud põhjustel puudub alus leida, et T. Petersoni kulu oleks põhjendatud mõista välja teiselt menetlusosaliselt.
3. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal hageja 10.02.2023 täiendatud hagiavalduse analüüsile ja märkmete tegemisele ning põhiseisukohtade väljatöötamisele 1,25 tundi. V. Vilteril kulus seejärel 15.02 ja 16.02.2023 kostja vastuse projekti koostamisele kokku 5 tundi. Eksitav on kostja selgitus, et V. Vilteri kui madalama tasuga büroo töötaja abi kasutamine aitas hoida kokku kulusid, kuna tema koostas menetlusdokumentide projekte ja vandeadvokaat pidi need üksnes üle vaatama, kuid ei pidanud neid enam ise koostama. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepinguline esindaja osutas pärast V. Vilteri tehtud tööd ajavahemikus 21.02.2023–10.03.2023 õigusabi veel 12,25 tundi, sh kohtupraktika ja õiguskirjanduse analüüs, kostja seisukoha koostamise jätkamine, täiendavate küsimuste esitamine kliendile ja materjalide läbitöötamine, seisukohtade täiendamine, täpsustamine, lisade komplekteerimine, dokumendi vormistamine ja esitamine. Kokku kulus kostjal hageja täiendatud hagile vastamisele seega 18,5 tundi, sh 5 tundi V. Vilteri tööd. Ringkonnakohus leiab, et nendest asjaoludest ei nähtu, et V. Vilteri teenuste kasutamine oleks andnud kokkuvõttes kulude kokkuhoiu, s.t et madalama tunnihinnaga töötaja oleks teinud abistavaid või ettevalmistavaid toiminguid, mida advokaat seejärel ise tegema ei pidanud. Arvestades ka hageja hagiavalduse täiendust ja kostja vastust, mis mõlemad kordavad suures osas juba varem esitatut, oli lepingulise esindaja osutatud õigusabi mahus 13,5 tundi kliendi õiguste kaitsmise seisukohalt vajalik, kuid seda ületava kulu väljamõistmine hagejalt ei ole põhjendatud. Mitme lepingulise esindaja kasutamist ja sellega kaasnenud õigusabi arvestamist ei õigusta ainuüksi see, et tegemist on madalama kvalifikatsiooni ja tunnihinnaga sama büroo töötajaga. Kohus hindab menetlustoimingu tegemisega seonduvat kulu, selle vajalikkust ja põhjendatust tervikuna.
4. Kostja on aga piisavalt põhjendanud M. Lapiduse osutatud abi vajalikkust. Kuna hageja esitas PVC halli dokumentatsiooni puudutavaid väiteid ja sellele pööras tähelepanu ka määratud ekspert, oli konsultatsioon büroo ehitusõiguse regulatiivse valdkonna juhiga ilmselt vajalik. Tegemist oli eriteadmistega büroo töötajaga, kelle abi kasutamine seda valdkonda puudutavas küsimuses aitas ilmselt kaasa kostja õiguste kaitsmisele võimalikult mõistlikul viisil. M. Lapiduse abi kasutamine aitas ilmselt kokku hoida ka aega, mille esindaja oleks pidanud kulutama valdkonnaga ise tutvumisele. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus jättis arvestamata ja hagejalt kostja kasuks välja mõistmata M. Lapiduse õigusabi osutamisega seotud kulu 2,25 tunni eest kokku 393,75 eurot.
5. Kostja etteheited, mis puudutavad kohtuistungite ettevalmistamiseks kulutatud aja vähendamist kokku kolmele tunnile, ei anna aga ringkonnakohtule alust maakohtu diskretsiooni muutmiseks. Ainuüksi see, et kostja ei nõustu maakohtu hinnanguga kulutatud aja põhjendatud ulatusele, selleks alust ei anna.
6. Maakohus jättis tsiviilasja menetlusega kaasnenud kulud hagi rahuldamata jätmise tõttu

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Üldjuhul kannab pool, kelle kahjuks lahend tehakse, ka nende menetluslike taotluste ja kaebustega seotud riski, mis jäävad rahuldamata. 13 2-22-11008 Siiski on maakohtul võimalik

§ 175

lg 1 alusel hinnata, kas konkreetne rahuldamata jäänud taotlus või kaebus oli menetlusosaliste õiguste kaitsmise seisukohast vajalik ja kas sellega kaasnenud kulu väljamõistmine teiselt menetlusosaliselt on põhjendatud. Siinsel juhul leidis maakohus, et eksperdi tasu määruse vaidlustamisega kaasnenud kulu 4,5 tundi ei ole põhjendatud välja mõista hagejalt, kuna määruskaebus jäi rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et ainuüksi sellest, et määruskaebus jäi rahuldamata, ei saa järeldada, et sellega seotud kulu ei oleks olnud vajalik

§ 175lg 1 tähenduses.

Tegemist ei olnud ilmselgelt põhjendamatu või menetluse venitamise vms taunitaval eesmärgil esitatud kaebusega. Arvestades, et hagi rahuldamise korral oleks ekspertiisi kulu jäänud kostja kanda, ei ole kostja õiguste kaitsmiseks määruskaebuse esitamine iseenesest etteheidetav. Maakohtu otsus tuleb seetõttu tühistada ka osas, millega maakohus jättis arvestamata ja hagejalt kostja kasuks välja mõistmata määruskaebuse esitamisega seotud kulu 4,5 tunni eest kokku 787,50 eurot. Arvestades ekspertiisi ja määruskaebuse mahtu ja sisu, on nimetatud ajakulu põhjendatud.

1. Muus osas kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud, samuti ei vaidlustanud maakohtu määratud menetluskulude jaotust ega rahalist suurust hageja. Ringkonnakohus rahuldab seega vastuapellatsioonkaebuse osaliselt ja mõistab hagejalt kostja maakohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks täiendavalt välja 1181,25 eurot (787,50 + 393,75) ja sellelt arvestatud viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. III
2. Kostja esitas ringkonnakohtule 16.07.2024 vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitisena 3461,25 eurot välja mõistmata. Kostja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 455 eurot (kd II tl 202).
3. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 16 kohaselt tasutakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot. Seega tasus kostja riigilõivu seaduses sätestatust enam. 68.

§ 150

lg 1 p 1 ja lg 4 kohaselt, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem, tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas menetlusosalise avalduse alusel. Kostja palus ringkonnakohtu istungil, et enamtasutud riigilõiv tagastatakse kontole, millelt see tasuti.

1. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjale tagastada vastuapellatsioonkaebuse esitamisel enamtasutud riigilõiv 385 eurot ja kanda see vastavalt taotlusele kostja arvelduskontole. Apellatsioonimenetluse kulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud hageja kanda. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178

lg 4), jäävad vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

1. Kostja palub mõista hagejalt välja ringkonnakohtus kantud õigusabikulu 5180 eurot. Kostjale osutati apellatsioonimenetluses õigusabi 30 tundi 48 minutit tunnihinnaga 175 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks osutasid kostjale õigusabi tema lepingulise esindaja büroo töötajad Viviana Vilter tunnihinnaga 155 eurot ja Helge Lapõnin tunnihinnaga 35 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus on põhjendatud osaliselt. 14 2-22-11008
2. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale seoses apellatsioonkaebusele vastuse esitamisega ajavahemikus 04.06.2024–19.07.2024 õigusabi kokku 15 tundi 12 minutit järgmiste toimingutena: tutvumine kohtuotsusega; tutvumine apellatsioonkaebusega ja menetlusse võtmise määrusega, kliendile info edastamine ja nõupidamised; tutvumine apellatsiooni täienduse ja kohtu kirjaga; apellatsiooni analüüs ja vastuse koostamine. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ajakulu apellatsioonkaebusele vastuse esitamiseks on 9 tundi. Kohus arvestab seejuures nii maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse kui ka selle täienduse sisu ja mahtu, samuti apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, kuid ka asjaolu, et kostjat on esindanud algusest peale sama esindaja, kes on menetlusega hästi kursis. Apellatsioonkaebuse vastuses kordab kostja juba varem esitatud vastuväiteid.
3. Kostjale osutati õigusabi seoses hageja esitatud eksperdi ülekuulamise taotlusega kokku 6 tundi 12 minutit, sh V. Vilteri abi seisukoha koostamisel 4 tundi 15 minutit, järgmiste toimingutena: tutvumine hageja taotlusega, nõupidamine kliendiga, analüüs ja seisukoha koostamine, tutvumine kohtu kirjaga ja kohtumäärusega ning tagasiside kliendile. Nimetatud toimingud on vajalikud ja neile kulunud aeg kostja õiguste kaitsmise seisukohast põhjendatud, sh V. Vilteri osutatud õigusabi seisukoha koostamisel.
4. Kohtuistungi aja kooskõlastamine 6 minutit ja tutvumine kohtu kirjaga 17.09.2024 3 minutit on põhjendatud ajakulu. Toimikuga tutvumise ajakulu H. Lapõnini poolt (taotluse kohaselt 1 tund) on põhjendatud 45 minuti ulatuses, arvestades, et osa sellest kulust seondub vastuapellatsioonkaebusega.
5. Kohtuistungiks ettevalmistamise aja kulu, mis on taotluse kohaselt 3 tundi, vähendatakse ühele tunnile. Ringkonnakohus arvestab seejuures, et kostja esindaja oli asja materjaliga väga hästi kursis, samuti asjaolu, et osa istungiks ettevalmistamise aega seondus vastuapellatsiooniga, millega seotud kulu hüvitamisele ei kuulu.
6. Ringkonnakohtu istung kestis 2 tundi 15 minutit. Kostjale tuleb sellest hüvitada 2 tundi 5 minutit, s.o osa, mis seondub apellatsioonkaebuse arutamisega. Vastuapellatsioonkaebusega seotud ajakulu ei ole hüvitatav.
7. Kuna menetluskulude nimekiri seondub osaliselt ka vastuapellatsioonkaebusega, on põhjendatud hagejalt kostja kasuks välja mõista selle koostamisega seotud ajakulu 20 minuti eest (taotlusel 30 minutit).
8. Muud menetluskulude nimekirjas toodud, kuid käesolevas otsuses nimetamata õigusabikulud seonduvad vastuapellatsioonkaebuse koostamisega, millega seotud kulu jäi menetlusosaliste endi kanda. Samuti jääb kostja enda kanda vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot.
9. Kokku on kostja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 19 tundi 31 minutit, sh 4 tundi 15 minutit tunnihinnaga 155 eurot, 45 minutit tunnihinnaga 35 eurot ja 14 tundi 31 minutit tunnihinnaga 175 eurot. Kostjale osutatud õigusabi tunnihinnad on põhjendatud ja kooskõlas turuhindade ja senise kohtupraktikaga. Ringkonnakohus määrab kostja põhjendatud ja vajaliku õigusabikulu suuruseks 3225,42 eurot (14 tundi 31 minutit × 175 = 2540,42 + 4 tundi 15 minutit × 155 = 658,75 + 45 minutit × 35 = 26,25).
10. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb arvestades kostja taotlust ja

§ 177

lg-s 4 sätestatut tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. 15 2-22-11008 (allkirjastatud digitaalselt) 16