2-22-11008/104

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Vallo Kariler, Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-22-11008 Kohtuasi SigmaGroup OÜ hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 4. juuni 2024 otsus Kaebuse esitaja, liik ja hind SigmaGroup OÜ apellatsioonkaebus 25 000 eurot Asula OÜ vastuapellatsioonkaebus 0 eurot hagi Asula OÜ vastu kahju Menetlusosalised ja nende Hageja:

SigmaGroup OÜ (registrikood 11517189), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek esindajad ringkonnakohtus Kukk Kostja: Asula OÜ (registrikood 11177055), lepinguline esindaja vandeadvokaat Henri Torop Istungi toimumise aeg RESOLUTSIOON 30. oktoober 2024 1. Tühistada Harju Maakohtu 4. juuni 2024 otsus osas, millega maakohus jättis SigmaGroup OÜ-lt Asula OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja mõistmata 1181,25 eurot ja sellelt arvestatud viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning teha selles osas uus otsus, millega mõista nimetatud summa SigmaGroup OÜ-lt Asula OÜ kasuks välja. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2.Harju Maakohtu 4. juuni 2024 otsus kehtib järgmises sõnastuses:

2.1. Jätta hagi rahuldamata.

2.2. Jätta menetluskulud SigmaGroup OÜ kanda.

2.3. Mõista SigmaGroup OÜ-lt Asula OÜ kasuks menetluskuludena välja kulud õigusabile 15 365 eurot.

2-22-11008 2.4. Mõista SigmaGroup OÜ-lt Asula OÜ kasuks menetluskulult 15 365 eurot välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulu tasumiseni.

Jätta SigmaGroup OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

Rahuldada Asula OÜ vastuapellatsioonkaebus osaliselt.

Jätta apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud SigmaGroup OÜ kanda.

Jätta vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Rahuldada Asula OÜ taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõista SigmaGroup OÜ-lt Asula OÜ kasuks tema apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks välja 3225,42 eurot.

Mõista SigmaGroup OÜ-lt resolutsiooni punktis 7 välja mõistetud apellatsioonimenetluse kuludelt Asula OÜ kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Tagastada Asula OÜ-le enamtasutud riigilõiv 385 eurot ja kanda see Asula OÜ arvelduskontole EE392200221029572806.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1. SigmaGroup OÜ (hageja) esitas 28.07.2022 Harju Maakohtule hagi Asula OÜ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt kahjuhüvitisena välja 25 000 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2.Hagiavalduse, selle 25.08.2022 tervikteksti, 10.02.2023 täienduse ja 27.02.2024 täpsustuse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 09.07.2018 tarnelepingu, mille esemeks oli Inbank Liising AS ja hageja vahel sõlmitud lepinguga omandatud PVC-hall, mõõtudega 16×30m ja räästa kõrgusega 5m. Lepingu p 1.2 kohaselt oli lepingu aluseks 09.07.2018 hageja poolt aktsepteeritud hinnapakkumine nr 18243. Hinnapakkumise järgi koosneb hall kahest osast – armeeritud PVC kate 900 g/rm ja kuumtsingitud metallkarkass, koos PVC katte kinnitus- ja pingutussüsteemidega. Metallkarkass pidi olema valmistatud ehitusterasest S355. Karkass pidi moodustuma 4285 mm sammuga 8 raamfermist, mida ühendavad katuse- ja küljeroovid. Kasutada tuli külmvaltsitud neliktoru. Ette olid nähtud ventilatsiooniavad külgedel ja otstes ning tõstukse valmidus, samuti paigaldus ja transport.

Hall pidi olema ventileeritav ja mõeldud aastaringseks kasutamiseks. Lepingu hind oli 35 000 eurot. Kostja kinnitas tarnelepingu punktis 4.2.1, et varal ei ole puudusi, mis ei ole märgitud kostja pakkumises, sh varjatud puudusi.

2 2-22-11008 3. Kostja andis vara üle alles 2018. a lõpus ja 19.03.2019 teostas garantiitöid, mille käigus kontrolliti ja pingutati PVC katet, lihviti maha metallkarkassi teravad nurgad ja pandi tugevdused kohtadele, kus karkass hõõrus vastu katet. Probleemid ilmnesid 2019. a lõpus, kuigi hall peaks vastu pidama 20 aastat. Kostja müüs hagejale lepingutingimustele mittevastava toote ja hagejal on õigus nõuda selle tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist.

3.1. Halli metallosa roostetab ja värv koorub metallilt maha, kuna selgus, et ehitusteras S355 on tsinkimata. Ehitis pidi aga olema kuumtsingitud terasest. Tegemist on varjatud puudusega.

3.2. Lepingu kohaselt pidi PVC hall olema ventileeritav, kuid halli ventilatsiooniavad on selgelt ebapiisavad. Hall muutus kiiresti kasutuskõlbmatuks.

Hiljem paigaldatud elektriline lisaventilatsioon on liiga nõrk ega hoia ära kondentsvee tekkimist. Hallis on liigniiske. Lakke tekkiv kondents tilgub sisustusele ja kaubale, mis tekitab hagejale kahju. See põhjustab karkassilt ka värvi mahakoorumist ja soodustab rooste tekkimist.

4.Hageja edastas 02.02.2021 kostjale garantiinõude. Kostjaga ei olnud pärast garantiiaja algust võimalik kontakteeruda ja ta jättis garantiiperioodil tekkinud puudused kõrvaldamata. Ei ole selge, millisest eskiisist kostja halli paigaldamisel lähtus. Kostja ei ole edastanud hagejale halli projekti. Kostja väitis, et ventilatsiooniavad on standardtingimustes piisavad, selgitamata, millised on standardtingimused ja miks oli siis vaja paigaldada hageja halli lisaks ventilaatorid. Kostja väitis, et probleem on halli aluspinnas, milleks on vana purunenud asfalt, kust satub halli liiga palju niiskust, kuid kostja ise paigaldas halli sellele pinnasele, juhtimata tähelepanu aluspinnase ebasobivusele. Tegelikult on asfalt terve.

5.Hageja esitas 24.03.2022 kostjale nõude karkassi tsinkimata jätmise ja ebaõigesti ehitatud ventilatsiooniga tekitatud kahju 25 000 euro hüvitamiseks. Samuti juhtis hageja tähelepanu sellele, et pingutuspoldid ei ole õige markeeringuga ja raamide omavahelisel ühendamisel ei ole kasutatud toruhülsse. Hageja kordas oma nõuet 06.05.2022.

6.EXAGOR OÜ 19.08.2022 pakkumise nr 22081901 kohaselt tuleb ventilatsiooni tagamiseks teha ümber õhuvõtuavad ja paigaldada katuseventilaator. Samuti tuleb eemaldada PVC kate, puhastada metalldetailid liivapritsiga, kanda peale krunt ja värv ning taaspaigaldada kate. Ühendussõlmedesse tuleb paigaldada toruhülsid. PVC katte pingutid ja kinnitid vahetada kuumtsingitud pinnakattega kinnituste vastu. Kostja tekitatud kahju hüvitamise tööd maksavad 26 760 eurot (lisandub käibemaks), mille hageja ümmardas 25 000 eurole.

7.Kostja saatis hagejale 09.05.2022 halli 2021.a eskiisprojekti. Lepingu p 2.7 kohaselt tuli kõik vara päraldised, sh dokumentatsioon üle anda koos halliga. Eskiisi pidi hageja saama 2018.a lõpus. Muud dokumentatsiooni hagejale üle ei antud.

8.Hageja täpsustas 10.02.2023 menetlusdokumendis, et 2020.a eskiisprojekti kohaselt ei ole vara komplektne. Metallkarkass pidi olema toodetud Kane Metall AS poolt, kes seda eitab. Toestusena tuli kasutada Certex Eesti OÜ tarnitud terastrossist diagonaalriste, kuid kasutatud on tundmatu tootja diagonaale, mis on kinnitatud sertifitseerimata keermelatiga.

PVC katte sertifikaat on 10 aastat vana. Ventilatsiooniavade suuruse ega asukoha kohta ei ole lepingus ega eskiisjoonises juttu. Kostjat teavitati liigsest niiskusest juba 19.03.2019.

9.Hageja teatas 11.01.2023 kohtuistungil, et ei tugine karkassi tsinkimata jätmise väidetele.

3 2-22-11008 Kostja vastuväited 10. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda 11. Hageja pöördus 09.07.2018 kostja poole sooviga osta PVC hall ja kostja edastas samal päeval pakkumise nr 18243, mis sisaldas järgmist: PVC viilhall mõõdud 16x30, räästa kõrgus 5 m, metallkarkass koos katte kinnitussüsteemi ja paigaldusega, armeeritud PVC 900 g/m2 kate koos pingutussüsteemiga ja paigaldusega, ventilatsiooniavad külgedel ja otstes; tõstukse valmidus; paigaldus ja transport. Pakkumine sisaldas ka mõõtmistöid, värvitooni valikut, ventilatisooniavasid ja paigaldust, kuid ei sisaldanud aluspinna ettevalmistust. Tarneaeg oli 60 päeva. Hallil oli 36-kuuline garantii, mis ei hõlmanud loomulikku kulumist, mehhaanilisi vigastusi ja loodusjõudude poolt tekitatavat kahju.

Kostja ei viivitanud halli tarnega. Tarneleping sõlmiti 03.10.2018, mitte 09.07.2018, ja hall tarniti 15.11.2018.

12.Hageja nõuded on alusetud. Kahju tekkimine ja kahju ulatus on tõendamata. Kostja ei ole lepingut rikkunud, kuna hall vastas lepingutingimustele. Hageja tugineb puuduste kirjeldamisel 2020. a vigase eskiisprojekti kirjeldusele, mis ei olnud pooltevahelise kokkuleppe sisuks.

12.1. Hageja ei küsinud kostjalt kuumtsingitud metallkarkassiga PVC halli ega tellinud sellist. Metallkarkass on vastavalt tellimusele ja pakkumisele värvitud roostevastaseid pigmente sisaldava värviga.

Hageja ise tegeleb ehituspaigaldustöödega, sh kuumtsingitud väravatega ja pidi aru saama, et karkass ei ole tsingitud. Kui hall roostetab, siis hageja enda tekitatud liigniiske sisekliima tõttu.

12.2. Väited liigniiskuse ja sellega seonduva kahju kohta on tõendamata. PVC halli tüüpprojekt tagab halli ventileeritusse tavatingimustes. Hageja hall vastab pakkumisele – ventilatsiooniavad on külgedel ja otstes. Halli niiskustaset mõjutab selle aluspind. Hallides, kus ventilatsiooniavadest ei piisa, paigaldatakse lisatasu eest ventilaatorid. Need paigaldati ka hageja halli. Lisaks tehti täiendavad ventilatsiooniavad. Kostja soovitas hagejal paigaldada ka katuseventilaatori, mida ta ei teinud. Hageja on ise süüdi liigniiskuse kõrvaldamata jätmises.

12.3. Väited pingutite ja kinnitite roostetamise ning vale markeerimise kohta on tõendamata. Pooled ei leppinud kokku kuumtsingitud pingutuspoltides ja tavapärases keskkonnas ei olegi see vajalik. Kui poldid roostetavad, on see ilmselt liigniiskusest, mille põhjustas hageja ise. Tõendamata on väide vajadusest kasutada toruhülsse.

Pooled ei leppinud kokku hülsside paigaldamises ja tavapäraselt ei olegi see vajalik.

13.Hageja ei teavitanud kostjat väidetavatest puudustest õigeaegselt. Hageja väitel ilmnesid puudused juba 2019. a lõpus. Tõendamata on väide, nagu ei oleks hageja ühendust saanud.

Hagejal oli kohustus hall viivitamata pärast selle saamist üle vaadata ja veenduda, et see vastab lepingutingimustele. Puudustest tuli teavitada hiljemalt kahe kuu jooksul.

Pingutuspoltide ja toruhülssidega seotud puudustest teavitas hageja 24.03.2022.

14.Kahju tekkimine ja selle suurus on tõendamata. Hagiavaldusest ei ole võimalik mõista, mida hageja kahju all silmas peab ja mille eest hüvitist nõuab. Hageja sisustab temale tekkinud kahju erinevate väidetega. EXACOR OÜ hinnapakkumine ei tõenda hagejale kahju tekkimist ega selle suurust. Tõendamata on, et pakkumises kirjeldatud tööd on vajalikud ja sobilikud puuduste kõrvaldamiseks.

4 2-22-11008 15. Hagejal ei ole nõuet ka müügigarantii alusel. Garantii alusel oleks saanud nõuda asja parandamist, asendamist või selle hooldamist, kuid hageja nõudis 02.02.2021, et kostja vahetaks kogu karakassi välja kuumtsingitud metallkarkassi vastu ja vahetaks armeeritud PVC katte välja või teeks olemasolevasse PVC kattesse täiendavad ventilatsiooniavad.

Maakohtu otsus ja põhjendused 16. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks tema menetluskulude hüvitamiseks välja 14 183,75 eurot ja sellelt arvestatud viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

17.Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid tarnelepingu, mille alusel hageja ostis kostjalt PVC halli. Tarnelepingu aluseks oli kostja hinnapakkumine nr 18243.

Hinnapakkumises pakkus kostja viilkatusega PVC halli koos katte ja karkassiga aastaringseks kasutamiseks Eestis. Hall oli uus ja toodetud vastavalt tellimisele. PVC materjal oli pakkumise järgi 900 g/m2, toodetud Saksamaal. Pakkumises olid toodud ka halli mõõdud. Hallil pidi olema armeeritud PVC 900 g/m 2 kate koos pingutussüsteemiga ja paigaldusega. Hinnapakkumise järgi pidid hallil olema ventilatsiooniavad külgedel ja otstes, muid tingimusi ventilatsiooni osas pakkumine ei sisaldanud. Pakkumise hind oli 35 000 eurot, mis pidi sisaldama mõõtmistöid, värvitooni valikut, ventilatsiooniavasid ja paigaldust. Hind ei sisaldanud aluspinna ettevalmistust. Pakkumise järgi oli PVC materjal EU tingimustele vastav ja meie kliimas vastupidav vähemalt 20 aastat. Pakkumisele olid lisatud näidisfotod PVC hallidest. Kostja andis hallile 36 kuud kestva garantii.

Tarnelepingu punktis 4.2.1 kinnitas müüja, et varal ei ole puudusi, mis ei ole märgitud pakkumises, sh varjatud puudusi. Kostja tarnis halli hageja asukohta 15.11.2018 ja tegi 19.03.2019 garantiitöid, mille käigus kontrollis ja pingutas PVC katet, lihvis maha metallkarkassi teravad nurgad ja pani tugevdused PVCkattele.

18.Hageja väited selle kohta, millised puudused hallil esinesid ja milliste puuduste tõttu oli tal õigus kostjalt kahju nõuda, on menetluse käigus muutunud. Lõppastmes leidis hageja, et talle tarnitud hall ei vastanud keskmisele kvaliteedile puuduliku ventilatsiooni ja niiskusprobleemide tõttu. Hageja ei esitanud vaatamata korduvatele selgitustele selget nõuet.

19.Maakohus viitas VÕS § 115 lg-le 1 ja §-le 217, § 77 lg-le 1 ja §-le 217 ning leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks oma lepingulist kohustust rikkunud ja vastutaks selle eest. Hageja ei tõendanud, et talle tekkinud kahju oli põhjuslikus seoses kostjale ette heidetud rikkumisega ning rikutud kohustus pidi hagejat selle kahju eest kaitsma. Hageja heitis abstraktselt ette lepingus märgitud dokumentide esitamata jätmist, toomata välja, millised dokumendid on talle esitamata ja kuidas see on põhjuslikus seoses kahju nõudega. Hageja ei tõendanud, et kostjal oli kohustus koostada projektdokumentatsioon, sh ventilatsiooniprojekt. Hageja ei toonud selgelt välja, millised olid need kokku lepitud omadused, millele talle müüdud hall ei vastanud. Väited, et hall ei vastanud keskmisele kvaliteedile, jäid üldsõnalisteks. Hageja heidab kostjale ette PVC halli ebapiisavat ventilatsiooni, kuid ventilatsioonisüsteem vastas lepingus märgitule. Tõenditest ei järeldu, et PVC halli liigniiskus ja ebapiisav ventilatsioon oleksid tingitud mõnest lepingu rikkumisest.

20.Maakohus viitas VÕS §-le 220 ja § 222 lg-le 5 ning selgitas, et hageja ei toonud välja, kas või millisel viisil ta halli selle tarnimisel üle vaatas. Hageja ei toonud välja ega tõendanud, millal ta puudustest teadlikuks sai, millal kostjat teavitas ja millal nõudis puuduste kõrvaldamist. Kohus ei saa asjaolusid tõenditest ise otsida. Ventilatsiooniga seotud 5 2-22-11008 puudustest teavitas hageja kostjat 02.02.2021. Samuti märkis 30.12.2020 kirjas, et halli tilkumine on jätkuv, kuid ei märkinud, millise lepingulise puudusega tegemist oli.

Ventilatsiooniga seotud väidetavast puudusest oli hageja kostjat teavitanud, kuid ei selgu, millal hageja ise probleemist teadlikuks sai. Kostja hageja nõudeid ei tunnustanud, kuid avaldas valmisolekut teha täiendavaid ventilatsiooniavasid, pakkus katuseventilaatorit ja soovitas kasutada diiselpuhurit.

21.Ekspertarvamus ei tõenda usaldusväärselt halli ehituslikke puudusi ega põhjuseid, miks ventilatsiooniavad ja ventilaatorid halli piisavalt ei ventileeri. Ekspert heitis ette ehituskvaliteeti, sh ventilatsiooniavade kõrgust maast, kuid ei põhistanud, milliseid konkreetseid nõudeid oli rikutud. Ekspert konsulteeris teiste ekspertidega sellest kohut teavitamata ja võimaldas ülevaatusel viibida hageja esindajal. Õhuhulkade mõõdistus kinnitas ventilaatorite tootja andmete õigsust. Vee kondenseerumist ekspert ei näinud.

Arvutuste alusel pidas ekspert ventilatsiooni ebapiisavaks ja leidis, et kondenseerumine toimub, kui välisõhu temperatuur on öösel alla nulli, kuid päeval kuumutab päike halli temperatuuri üles. Ekspert ei vastanud küsimusele, mida tuleks teha liigniiskuse kõrvaldamiseks. Samuti ei arvestanud ekspert hageja tegevuse mõju liigniiskusele.

22.Menetluskulud jäid hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Kostja põhjendatud õigusabikulu on 14 183,75 eurot. Arvestada ei saa kostja esindajaks mitte olnud kolme lepingulise esindaja kulu 1448,75 eurot, sest nende poolt abi osutamist ei saa toimiku alusel hinnata. Kolmeks kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu 10 tundi on põhjendatud 3 tunni ulatuses. Kulu määruskaebuse koostamiseks oli ebavajalik, sest kaebus jäi rahuldamata.

Hageja apellatsioonkaebus 23. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Alternatiivselt palub hageja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

24.Kaebuse kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi, selgitas pooltele valesti tõendamiskoormist ja jättis eelmenetluse ülesanded täitmata. Maakohus eksitas pooli ja jättis kogumata tõendid, mis olid asja õigeks lahendamiseks vajalikud. Samuti jättis kohus tõenditega arvestamata ega selgitanud, miks ta nendega ei arvesta. Hageja nõue on selge ja seda on võimalik rahuldada.

25.Maakohus tuvastas õigesti, et kostja tarnis halli 15.12.2018, kuid paigaldas selle oluliselt hiljem. Hall püstitati 20.12.2018.

26.Halli puuduseid puudutavad hageja väited ei ole menetluse käigus muutunud. Hageja on läbivalt rõhutanud, et puudused on halli konstruktsioonides ja ventilatsioonis, mistõttu on hall ebastabiilne, roostetab ja on varisemisohtlik. Seega ei vasta hall keskmisele kvaliteedile. Puudusi, kahju tekkimist ja kahju suurust, s.o vajalikke töid, tõendab EXACOR OÜ hinnapakkumine. Puuduste olemasolu kinnitab ka kohtulik ekspertiis.

27.Õige ei ole etteheide, et hageja ei toonud välja, kas või millisel viisil ta halli üle vaatas, millal kostjat puudustest teavitas ja et ta pöördus kostja poole esmakordselt 02.02.2021.

Maakohus jättis tähelepanuta, et poolte suhtlus toimus valdavalt telefoni teel ja hageja teavitas kostjat puudustest jooksvalt. 19.03.2019 teostas kostja garantiitöid, hiljem paigaldas ventilaatorid. 30.12.2020 saatis hageja kostjale e-kirja, milles viitas ventilatsiooniga seonduvatele probleemidele ja küsis lahendusi. Ostja ei pea eeldama, et temale tarnitud asi ei vasta lepingutingimustele ega rakendama selle ülevaatamiseks 6 2-22-11008 erakorralisi meetmeid. Hagejale ei saa ette heita, et ta ei osanud probleemi täpsemalt kirjeldada.

28.Maakohtu järeldus, et kostjal ei olnud kohustust koostada projektdokumentatsiooni, sh ventilatsiooniprojekti, ei ole õige ja eirab eksperdi selgitusi. Tegemist on ehitisega ja ehitada tuleb projekti kohaselt. Kostja pidi üle andma kogu dokumentatsiooni, mis on vajalik halli kasutamiseks, hooldamiseks ja ehitusregistrisse kandmiseks koos kõigi vajalike lubadega.

29.Õige ei ole väide, nagu ei oleks hageja esile toonud, millised olid need omadused, millele hall ei vastanud. Kostja teadis, et hoone on planeeritud aastaringselt kasutamiseks külmlaona. Hageja võis mõistlikult oodata, et see ei tilgu vett, ei hallita seest, ei tekita korrosiooni hallis ladustatud esemetele ja halli enda konstruktsioonile, et konstruktsioon vastab ehitusnormidele ja et see ei ole varisemisohtlik. Halli ventilatsiooni ebapiisavuse põhjused nähtuvad ekspertarvamusest. Ekspert pakkus lahendusena välja ventilatsiooniprojekti koostamise. Kuna hallil pidid olema ventilatsiooniavad, oli hageja ootus, et ventilatsioonilahendus on piisav.

30.Kui maakohus leidis, et hagi ese ja alus ei ole piisavalt esile toodud, oleks tulnud seda hagejale üheselt selgitada juba enne hagi menetlusse võtmist.

31.Hageja ei ole loobunud kandekonstruktsioone puudutavatest nõuetest. Hageja loobus 11.01.2023 vaid karkassi tsinkimise nõudest, kuid mitte muudele puudustele tuginemisest.

32.Hageja ei muutnud hagi 27.02.2024 avalduses, kui tõi esile, et halli konstruktsioon ei vastanud pakkumisele. Hageja selgitas hagiavalduses toodud elulisi asjaolusid. Hageja väitis läbivalt, et hall ei ole õigesti ehitatud. Maakohus hindas kasutatud värvi omadusi, kuid jättis tähelepanuta, et metallosad roostetavad. Seega see värv ei sobi, kanti peale ebakvaliteetselt või kasutati muud värvi.

33.Maakohus tõi välja, et üks ventilatsiooniava oli tamponeeritud ja avad kaetud võrguga.

Seda tegi kostja ise.

34.Arusaamatu on maakohtu etteheide, et ekspert ei põhistanud, milliseid konkreetseid ehituskvaliteedi nõudeid on rikutud. Ehitis peab olema ohutu. Maakohus oleks pidanud esitama eksperdile täiendavaid küsimusi. Eksperdi poolt teiste isikute kaasamine ei olnud lubamatu. Maakohtu seisukohad on üllatuslikud ja ebaõiglased. Väide, et ekspert lahendusi ei pakkunud, ei ole õige. Ekspert pakkus välja ventilatsiooniprojekti koostamise. Maakohus arvestab arusaamatult kostja väidet, et ventilatsiooniavad on kaetud vineeriga, kui ekspert tuvastas, et need on kaetud võrguga. Ventilatsiooniavade kõrgus peab olema selline, et see tagab ventilatsiooni toimimise. Selle väljaselgitamiseks tuleb teha eraldi projekt. Hageja ei pidanud kostja pakutud standardlahendusele ise projekti tellima.

Kostja vastuapellatsioonkaebus 35. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis hagejalt kostja kasuks välja mõistmata kostja maakohtus kantud menetluskulud ja teha uue otsuse millega mõista hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja 3461,25 eurot ja sellelt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

36.Maakohus jättis ebaõigesti hagejalt välja mõistmata kohtumenetluses esindajaks mitteolnud sama advokaadibüroo advokaatide toimingutega seonduvad menetluskulud.

7 2-22-11008 37. Maakohus vähendas ebaõigesti kolme kohtuistungi ettevalmistamiseks kulunud aja kolmele tunnile. Kohtuistungiks valmistumine hõlmab tööd toimikuga, peamiste seisukohtade väljatöötamist, vastuste ettevalmistamist võimalikele kohtu küsimustele, viidete kaardistamist ja nõupidamisi esindaja ja kliendi vahel. Seda ei ole võimalik teha ühe tunniga.

38.Maakohus leidis ebaõigesti, et määruskaebuse koostamise kulu ei olnud vajalik, kuna kaebus jäi rahuldamata. Maakohus küll määruskaebust ei rahuldanud, kuid asus otsuses ikkagi kostjaga samadele seisukohtadele. Eksperdi tasu ei olnud põhjendatud ja kuna see oleks võinud jääda ka kostja kanda, ei ole kostjale tema õiguste kaitsmine etteheidetav.

Seisukohad kaebustele 39. Pooled vaidlevad teineteise kaebustele vastu, paluvad jätta need rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 40. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis hagejalt kostja menetluskulude hüvitisena 1181,25 eurot ja sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivise välja mõistmata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue otsuse, millega mõistab nimetatud summa hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus käsitab esmalt (I) hageja apellatsioonkaebuse väiteid hagi rahuldamata jätmise kohta , seejärel (II) kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisega seoses esitatud vastuapellatsioonkaebuse väiteid ning (III) lahendab kostja enamtasutud riigilõivu tagastamise taotluse ja jaotab apellatsioonimenetluse kulud.

I 41. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga ja kuulanud pooled ära kohtuistungil, leiab, et hageja apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust jõuda maakohtust erinevale seisukohale. Apellatsioonkaebus jääb seetõttu rahuldamata ja maakohtu otsus hageja poolt vaidlustatud osas muutmata.

42.Ringkonnakohus lähtub TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel asja lahendamisel maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest (vt käesoleva otsuse p 17Maakohus tuvastas). Maakohus ei ole nende asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks.

43.Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist, mis seondub viimaselt ostetud PVC halli väidetavate puudustega. Maakohus leidis õigesti, et tegemist on müügilepingust (VÕS § 208 lg 1) tuleneva hüvitisnõudega. Ringkonnakohus selgitab aga täiendavalt, et asjas esile toodud asjaoludel ei ole hageja ise halli ostja, vaid on liisinguvõtja. Nimelt tõi kostja esile, et pooled sõlmisid 29.08.2018 PVC halli ostmiseks liisingulepingu (kostja 13.10.2023 menetlusdokument). Selle üle ei ole poolte vahel vaidlust ka olnud. Ringkonnakohus selgitas 30.10.2024 kohtuistungil, et tulenevalt sellest on hagejal kostja vastu nõudeõigus liisinguvõtjana VÕS § 365 lg 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib liisinguvõtja esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude, mis tekib sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut. Sellist nõuet esitades on liisinguvõtjal kõik ostja õigused ja kohustused, välja arvatud eseme eest maksmise kohustus ja õigus nõuda eseme 8 2-22-11008 omandi üleandmist. Seega on hagejal õigus esitada kostja vastu müügilepingust tulenevaid nõudeid liisinguandja asemel.

44.Ringkonnakohus selgitas 30.10.2024 istungil ka seda, et hageja nõude rahuldamiseks peab

1)esinema lepingutingimusele mittevastavus vastavalt VÕS § 217 lg-le 1 või lg 2;

2)hageja olema teatanud lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt (VÕS § 220, ka §

219);

3)hageja olema koos teatega lepingutingimuste mittevastavusest nõudnud kostjalt asja parandamist või asendamist (VÕS § 222 lg 1 ja lg 6) ning

4)kui kostja asja ei paranda on hagejal õigus asi ise parandada ja nõuda müüjalt tehtud kulutuste hüvitamist (VÕS § 222 lg 5).

Hageja nõuabki kostjalt nende kulude hüvitamist, mis on väidetavalt vajalikud asja parandamiseks. Maakohus on oma otsuses nimetatud eelduste täidetust ka õigesti kontrollinud. Apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus oleks pidanud hagi eseme ja aluse esiletoomise vajadust hagejale üheselt selgitama, on alusetu, kuna maakohus selgitas seda hagejale ja tema lepingulistele esindajatele nii enne hagi menetlusse võtmist (maakohtu 11.08.2022 kiri) kui ka 11.01.2023 ja 05.02.2024 kohtuistungitel. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid PVC halli puuduste kohta ega seda, millal ta neist teada sai ja et ta oleks teavitanud kostjat puudustest mõistliku aja jooksul. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kohus järgmist.

45.

VÕS § 218 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest siis, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Seega pidi hageja tõendama, et hall oli talle üleandmise ajal puudustega.

46.

Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja isiklikult, et tugineb hagi alusena ventilatsiooni puudusele, mis on tekitanud liigniiskuse ja see omakorda tekitab probleemid seoses konstruktsiooni roostetamise ja värvi koorumisega (30.10.2024 kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:03:57). Selliselt mõistis hageja nõudeid kohtuotsuses ka maakohus. Hageja kordab oma apellatsioonkaebuses küll ka etteheiteid, mis puudutavad PVC halli dokumentatsiooni temale esitamata jätmist, kuid ringkonnakohtu istungil hageja nõude alusena sellele ei viidanud. Samuti ei viidanud hageja kohtuistungil väidetele, mis puudutavad halli kandekonstruktsioone. Maakohus pööras õigesti tähelepanu ka sellele, et hageja ei ole sidunud dokumentatsiooni esitamata jätmise väiteid kostja vastu esitatud hüvitisnõudega.

Eraldi dokumente puudutavaid nõudeid hageja ei esitanud. Samuti ei ole hageja esitanud kandekonstruktsioonidega seotud nõudeid. Hageja kahju hüvitamise nõue tugineb liigniiskusest tingitud kahjustuste kõrvaldamisele. Seega ei oma need väited ja etteheited käesolevas asjas esitatud hüvitisnõude lahendamise seisukohast tähtsust ja neid ei ole vaja pikemalt käsitleda. Vastuseks hagejale selgitab ringkonnakohus, et kohtumenetluses ei oma tähtsust kõik võimalikud etteheited, mis hagejal võivad ostetud toote suhtes olla, vaid üksnes sellised, mis on põhjuslikus seoses hageja poolt esitatud nõudega.

47.

Hageja jäi ka apellatsioonimenetluses selle juurde, et PVC halli puudusi, kahju tekkimist ja kahju suurust, s.o vajalikke töid, tõendab EXACOR OÜ hinnapakkumine (kd I tl

76a). Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Puudulik ventilatsioon võib iseenesest olla käsitatav eseme lepingutingimustele mittevastavusena VÕS § 217 lg 1 ja lg 2 p 2 tähenduses. Õige ei ole aga seisukoht, et EXACOR OÜ hinnapakkumine tõendab halli puudulikkust.

Hinnapakkumine PVC hallis väidetavalt tegemist vajavate tööde tegemiseks ei anna asjakohast teavet selle kohta, millised puudused asjal on ja mis on nende tekkimise põhjus.

Hinnapakkumine võiks olla pärast puuduse olemasolu tuvastamist asjakohane tõend selle kohta, et kindlaks teha tekkinud kahju suurus, kuid siinsel juhul ei ole nõude muude eelduste 9 2-22-11008 täitmata jätmise tõttu (vt p 44 alapunktid 1)–3)) kahju suuruse määramine võimalik. Seetõttu on alusetu ka apellatsioonkaebuse etteheide EXACOR OÜ hinnapakkumise analüüsimata jätmise kohta.

48.

Hageja esitatud tõendite kohaselt tekib hallis kastevesi, mis tilgub laest alla (hageja 01.11.2022 menetlusdokumendile lisatud videod). Ekslik on aga hageja arusaam, nagu järelduks sellest iseenesest, et hall ei vasta lepingutingimustele ja kostja vastutab selle eest.

Hageja apellatsioonkaebusest ja ringkonnakohtu istungil avaldatust nähtub pigem see, et liigniiskuse hallist lähtuvat põhjust tuleks alles asuda välja selgitama. Maakohus tuvastas, et pooltevahelise tarnelepingu aluseks olnud hinnapakkumise kohaselt pidid hallil olema ventilatsiooniavad külgedel ja otstes ning nendele tingimustele hall ka vastab. Muid kokkuleppeid ventilatsiooni või õhuniiskuse kohta maakohus ei tuvastanud. Kuigi nõustuda võib hageja seisukohaga, et ta ei pea eeldama, et talle müüakse ebakvaliteetne toode, ei järeldu sellest ka kokkulepet, et hageja ostetud hall pidi sellisel kujul tagama konkreetse niiskustaseme. Maakohus tuvastas, et analoogilisi halle müüakse ka üldse ilma ventilatsioonilahendusteta, kuid kliendid tellivad vajadusel juurde mh õhuavasid, ventilaatoreid ja kuivateid. Neid kostja hagejale ka pakkus (vt nt kd I tl 76 pöördel, kd I tl

135). Samas tuvastas maakohus, et hageja on ise takistanud ventilatsiooni toimimist, kuna on jätnud lume ventilatsiooniavade eest koristamata ja on osad ventilatsiooniavad kinni katnud.

Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et ventilatsiooniavad tamponeeris kostja ise.

Kostja kinnitas seda ringkonnakohtu istungil ja selgitas, et ülemistest avadest üks tamponeeriti teise avasse ventilaatori paigaldamisel õhu liikumise tagamiseks. Alumiste ventilatsiooniavade vineeriga kinni katmise kohta esitas kostja kuvatõmmise hageja esitatud videost (kd I tl 126 pöördel), samas möönis kostja ringkonnakohtu istungil, et avade vineeriga katmises ei saa ta olla kindel, kuna ekspertarvamusele lisatud fotode kohaselt on ventilatsiooniavade ette lõigatud augud (kd I tl 191 pöördel). See ei mõjuta aga maakohtu järeldust, et hageja ei koristanud ventilatsiooniavade eest lund ja ei reageerinud kostja pakkumisele paigaldada täiendavaid ventilaatoreid ja õhku kuivatada. Seega ei lükka need apellatsioonkaebuse väited ümber maakohtu järeldust, et hageja väited selle kohta, et liigniiskus on tekkinud halli puuduste tõttu, on tõendamata.

49.

Maakohus tuvastas õigesti, et hageja väidet, et liigniiskus on hallis tekkinud halli puuduse tõttu, ei kinnita ka ekspertarvamus (kd II tl 171jj). Ekspertiis kinnitab üksnes seda, et hallis on liigniiskus. Selle üle, et hallis on liigniiske, pooled aga iseenesest ei vaidlegi. Vaidlus on selle üle, kas liigniiskus on tingitud halli puudustest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega eksperdiarvamuse kohta ja ei pea vajalikuks neid korrata. Seejuures ei ole õige apellatsioonkaebuse etteheide, nagu oleksid maakohtu järeldused üllatuslikud. Maakohus selgitas juba 05.02.2024 kohtuistungil, et eksperdi arvamus hageja väiteid ei kinnita (kohtuistungi protokoll lk 3). Eksperdiarvamusest nähtub siiski see, et ventilatsiooni mõõdistuse tulemused kinnitasid hageja halli paigaldatud ventilaatorite tootja andmete õigust ja olid isegi paremad, kui tehase antud tootlikkus (ekspertarvamuse lk 184–185). Samuti näitavad mõõdistused, et aastase perioodi jooksul, s.o 8760 tunni jooksul, tekib kastepunkt 288 tunnil. Kostja märkis pärast eksperdiarvamusega tutvumist, et eksperdi arvutustest tuleneb, et ventilaatorid tagavad PVC hallis õhuvahetuse 142% tunnis ja kastepunkt tekib üksnes 3% kogu aastast (13.10.2023 menetlusdokument). Seega on hallis arvutuslikult õhuvahetus tagatud ja eksperdi arvamus ei tõenda, et liigniiskus on tekkinud halli puuduse tõttu.

50.

Hageja ei esitanud pärast eksperdiarvamuse, kostja seisukoha ja kohtu arvamuse saamist täiendavaid tõendeid või taotlusi, et tõendada oma väidet, et selliste omadustele vastava ventilatsiooniga hall ei vasta keskmisele kvaliteedile. Hageja märgib küll apellatsioonkaebuses, et on algusest peale rõhutanud, et hall ei ole õigesti ehitanud, kuid ei 10 2-22-11008 ole esile toonud, milles õige või vale ehitamine seisneb. Maakohus märkis õigesti, et kohus ei saa hageja eest asjaolusid ka tõenditest ise otsida ega asuda välja selgitama hageja PVC hallil tekkinud probleemide põhjuseid. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi üksnes poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohus ei selgita hagimenetluses välja asjaolusid, vaid kontrollib asjas esitatud tõendite pinnalt, kas poole esile toodud asjaolu või väide vastab tõele või mitte (TsMS § 363 lg 1 p 2, § 232 lg 1 ja 2, § 236 lg 1).

51.

Samuti on asjakohatud hageja etteheited maakohtu poolt eksperdile täiendavate küsimuste esitamata jätmise kohta. Kuigi TsMS § 303 lg 1 annab kohtule õiguse kutsuda ekspert küsitlemiseks kohtusse ja § 304 annab kohtule õiguse määrata kordusekspertiis või täiendav ekspertiis, on tegemist kohtu õiguse, mitte kohustusega. Olukorras, kus maakohus oli pööranud tähelepanu sellele, et eksperdiarvamus tema väiteid ei tõenda, kuid hageja ühtegi täiendavat selgitust, tõendit või taotlust ei esitanud, samuti vaidles vastu kostja esitatud eksperdi küsitlemise taotlusele, ei pidanud maakohus asuma ise eksperdi arvamuse täpsustamise toiminguid tegema.

52.

Maakohus leidis õigesti ka seda, et hageja ei toonud selgelt esile ega tõendanud, millal ta puudustest teadlikuks sai. Ringkonnakohtu istungil ei osanud hageja kohtu vastavatele küsimustele selgelt vastata ja märkis, et tal selliseid tõendeid ei ole (30.10.2024 kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:04:48). Hageja väited on konkretiseerimata, vastuolulised ja tõendamata. Ringkonnakohtu istungil kinnitasid pooled, et vaidlust ei ole selles, et PVC hall püstitati 2018. a detsembri keskel (ajamärk 00:42:36). Hagiavalduse kohaselt hakkasid tegelikud probleemid ilmnema 2019. a lõpus (vt hagiavalduse p 3). Apellatsioonkaebuse täienduses märgib hageja aga vastuoluliselt, et teavitas kostjat ventilatsiooniga seotud probleemidest juba kevadel 2019, s.o enne nende väidetavat ilmnemist. Ka ringkonnakohtu istungil väitis hageja, et teavitas kostjat niiskuse probleemist kolm kuud pärast halli püstitamist. Nende väidete kinnituseks ei ole aga hageja tõendeid esitanud. Hageja viitas hagiavalduses küll 19.03.2019 kostja teostatud garantiitöödele, mille käigus kontrolliti ja pingutati PVC katet, lihviti maha metallkarkassi teravad nurgad ja pandi tugevdused PVCkattele (kd I tl 10 pöördel), kuid ventilatsiooni või niiskusega seotud probleemide olemasolu ega nendest teavitamist ei saa siit järeldada. Hageja väitis üksnes üldsõnaliselt, et teavitas kostjat telefoni teel, täpsustamata samas teavitamise aega. Hageja viitas ka oma 30.12.2020 ekirjale, millest nähtub, et hageja hallis on niiskusega probleem („meie halli tilkumine on jätkuv“), kuid see on kaks aastat pärast halli püstitamist ja üks aasta pärast hagiavalduses väidetud puuduste ilmnemist. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta see VÕS § 220 lg-st 1 tulenevale kohustusele teavitada müüjat lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast selle ilmnemist. Isegi kui lähtuda hagiavalduses väidetust, et liigniiskuse probleem ilmnes 2019. a lõpus, oleks mõistlik aeg kostja teavitamiseks jäänud kõige hiljem kevadesse 2020. Kui puudus ilmnes aga juba 2019. a kevadel, oli teavitamise ajaks selle ilmnemisest möödunud juba enam kui 2,5 aastat. Seega ei ole puuduse ilmnemise aeg hageja väidetest selge, kuid igal juhul on tõendamata, et hageja oleks kostjat puudustest mõistliku aja jooksul teavitanud. VÕS § 220 lg 3 kohaselt kaotab ostja õigus lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kui ta ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt.

53.

Õige ei ole ka hageja väide, nagu oleks maakohus jätnud tähelepanuta tema metallkonstruktsioone ja poltühendusi puudutavad väited. Hageja kinnitas ringkonnakohtule, et tema etteheited puudutavad PVC halli liigniiskust ja sellest tingitud probleeme. Kuna tõendamata on hageja väide, nagu oleks liigniiskus tingitud halli puudustest, ei oma kostja vastutuse seisukohast tähtsust ka liigniiskusest tingitud muud probleemid.

Metallkonstruktsioonide ja poltühenduste eraldiseisvate puudustega seonduvaid asjaolusid ja nõudeid hageja kostja vastu ei esitanud.

11 2-22-11008 54.

Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus hagi õigesti rahuldamata, kuna asjas esitatud ja kogutud tõendid ei kinnita hageja väidet, et kostja müüdud PVC hall ei vasta lepingutingimustele ega seda, et ta oleks sellest kostjat teavitanud mõistliku aja jooksul alates puuduse ilmnemisest. Seejuures ei ole maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaal- ega menetlusõiguse norme, sh jaotanud ebaõigesti tõendamiskoormist, ega hinnanud ebaõigesti tõendeid.

II 55.

Ringkonnakohus leiab, et kostja vastuapellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagejalt kostja menetluskulude hüvitamiseks välja mõistmata 1181,25 eurot ja sellelt arvestatud viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.

56.

Kostja palub vastuapellatsioonkaebuse tühistada osas, millega maakohus jättis kostja maakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotluse 3461,25 euro ulatuses rahuldamata. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel lai otsustusruum, mis tagab võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus.

Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire osaliselt ületanud.

57.

Kostja palub, et hagejalt mõistetakse välja õigusabikulu 1448,75 eurot, mis tekkis seoses kohtumenetluses lepinguliste esindajatena mitte osalenud Tarmo Petersoni, Viviana Vilteri ja Marina Lapiduse toimingutega õigusabi osutamisel. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt osutas T. Peterson õigusabi kostja vastuse koostamisel ühe tunni ulatuses hinnaga 205 eurot, Viviana Vilter menetlusdokumentide projektide koostamisel kokku 8,5 tundi hinnaga 100 eurot tund ja Marina Lapidus eksperthinnangu analüüsimisel ja kostja seisukoha täiendamisel 2,25 tundi hinnaga 175 eurot tund.

58.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulu, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused siis, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Viidatud sätted võimaldavad lugeda hüvitatavaks ka lepinguliseks esindajaks olnud advokaati aidanud vandeadvokaadi või juristi, kes ei ole kohtus lepingulise esindajana osalenud, tehtud toimingute kulu, kui need toimingud on menetluses olnud vajalikud ja mõistlikud, ei ole tekitanud lisakulusid võrreldes olukorraga, kui toimingud oleks teinud esindajaks olnud advokaat, vaid on kulusid kokkuvõtlikult vähendanud (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 16).

59.

Kostja selgitas ringkonnakohtu istungil, et büroo teised töötajaid kaasati kulude optimeerimiseks. T. Peterson, kes oli varem kostja lepingulise esindaja patroon, on büroo menetlusõiguse valdkonna juht, kellega arutati läbi peamised strateegiad; V. Vilter koostas projekti, mille vandeadvokaat vaatas üle ja ei pidanud ise kirjutama; M. Lapidus on büroo ehitusõiguse regulatiivse valdkonna juht, kes teostas analüüsi ja andis sisendi projektdokumentatsiooni puudutavas osas.

60.

Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole veenvalt põhjendanud, et T. Petersoni abi kasutamine oli vajalik ja aitas kulusid kokkuvõttes vähendada. T. Peterson osutas õigusabi 12 2-22-11008 hagile vastuse koostamise staadiumis väidetavalt efektiivsema menetlustaktika valimiseks.

Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hagile vastamisega seonduv õigusabikulu kokku 13,35 tundi, sh 1 tund T. Petersoni kulunud aega. Maakohus luges põhjendatuks kogu lepingulise esindaja õigusabikulu, s.o 12,25 tundi, mis on juba iseenesest kooskõlas hagiavalduse ja kostja vastuse sisu ja mahuga. Seega oli T. Peteroni kulu selle toimingu lisakulu. Lisaks on T.

Petersoni tunnihind kõrgem kui kostja lepingulise esindaja tunnihind (vastavalt 205 ja 175 eurot) ja T. Petersoni abi kasutamine muutis õigusabi kostja jaoks kallimaks. Asja materjali ega kostja antud selgituste alusel ei ole võimalik veenduda, et vandeadvokaat T. Petersoniga konsulteerimise tulemusel valitud menetlusstrateegia andis menetluses tervikuna tegelikult kokkuhoiu. Eeltoodud põhjustel puudub alus leida, et T. Petersoni kulu oleks põhjendatud mõista välja teiselt menetlusosaliselt.

61.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal hageja 10.02.2023 täiendatud hagiavalduse analüüsile ja märkmete tegemisele ning põhiseisukohtade väljatöötamisele 1,25 tundi. V. Vilteril kulus seejärel 15.02 ja 16.02.2023 kostja vastuse projekti koostamisele kokku 5 tundi. Eksitav on kostja selgitus, et V. Vilteri kui madalama tasuga büroo töötaja abi kasutamine aitas hoida kokku kulusid, kuna tema koostas menetlusdokumentide projekte ja vandeadvokaat pidi need üksnes üle vaatama, kuid ei pidanud neid enam ise koostama. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepinguline esindaja osutas pärast V. Vilteri tehtud tööd ajavahemikus 21.02.2023–10.03.2023 õigusabi veel 12,25 tundi, sh kohtupraktika ja õiguskirjanduse analüüs, kostja seisukoha koostamise jätkamine, täiendavate küsimuste esitamine kliendile ja materjalide läbitöötamine, seisukohtade täiendamine, täpsustamine, lisade komplekteerimine, dokumendi vormistamine ja esitamine.

Kokku kulus kostjal hageja täiendatud hagile vastamisele seega 18,5 tundi, sh 5 tundi V.

Vilteri tööd. Ringkonnakohus leiab, et nendest asjaoludest ei nähtu, et V. Vilteri teenuste kasutamine oleks andnud kokkuvõttes kulude kokkuhoiu, s.t et madalama tunnihinnaga töötaja oleks teinud abistavaid või ettevalmistavaid toiminguid, mida advokaat seejärel ise tegema ei pidanud. Arvestades ka hageja hagiavalduse täiendust ja kostja vastust, mis mõlemad kordavad suures osas juba varem esitatut, oli lepingulise esindaja osutatud õigusabi mahus 13,5 tundi kliendi õiguste kaitsmise seisukohalt vajalik, kuid seda ületava kulu väljamõistmine hagejalt ei ole põhjendatud. Mitme lepingulise esindaja kasutamist ja sellega kaasnenud õigusabi arvestamist ei õigusta ainuüksi see, et tegemist on madalama kvalifikatsiooni ja tunnihinnaga sama büroo töötajaga. Kohus hindab menetlustoimingu tegemisega seonduvat kulu, selle vajalikkust ja põhjendatust tervikuna.

62.

Kostja on aga piisavalt põhjendanud M. Lapiduse osutatud abi vajalikkust. Kuna hageja esitas PVC halli dokumentatsiooni puudutavaid väiteid ja sellele pööras tähelepanu ka määratud ekspert, oli konsultatsioon büroo ehitusõiguse regulatiivse valdkonna juhiga ilmselt vajalik. Tegemist oli eriteadmistega büroo töötajaga, kelle abi kasutamine seda valdkonda puudutavas küsimuses aitas ilmselt kaasa kostja õiguste kaitsmisele võimalikult mõistlikul viisil. M. Lapiduse abi kasutamine aitas ilmselt kokku hoida ka aega, mille esindaja oleks pidanud kulutama valdkonnaga ise tutvumisele. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus jättis arvestamata ja hagejalt kostja kasuks välja mõistmata M. Lapiduse õigusabi osutamisega seotud kulu 2,25 tunni eest kokku 393,75 eurot.

63.

Kostja etteheited, mis puudutavad kohtuistungite ettevalmistamiseks kulutatud aja vähendamist kokku kolmele tunnile, ei anna aga ringkonnakohtule alust maakohtu diskretsiooni muutmiseks. Ainuüksi see, et kostja ei nõustu maakohtu hinnanguga kulutatud aja põhjendatud ulatusele, selleks alust ei anna.

64.

Maakohus jättis tsiviilasja menetlusega kaasnenud kulud hagi rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Üldjuhul kannab pool, kelle kahjuks lahend tehakse, ka nende menetluslike taotluste ja kaebustega seotud riski, mis jäävad rahuldamata.

13 2-22-11008 Siiski on maakohtul võimalik TsMS § 175 lg 1 alusel hinnata, kas konkreetne rahuldamata jäänud taotlus või kaebus oli menetlusosaliste õiguste kaitsmise seisukohast vajalik ja kas sellega kaasnenud kulu väljamõistmine teiselt menetlusosaliselt on põhjendatud. Siinsel juhul leidis maakohus, et eksperdi tasu määruse vaidlustamisega kaasnenud kulu 4,5 tundi ei ole põhjendatud välja mõista hagejalt, kuna määruskaebus jäi rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et ainuüksi sellest, et määruskaebus jäi rahuldamata, ei saa järeldada, et sellega seotud kulu ei oleks olnud vajalik TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Tegemist ei olnud ilmselgelt põhjendamatu või menetluse venitamise vms taunitaval eesmärgil esitatud kaebusega. Arvestades, et hagi rahuldamise korral oleks ekspertiisi kulu jäänud kostja kanda, ei ole kostja õiguste kaitsmiseks määruskaebuse esitamine iseenesest etteheidetav. Maakohtu otsus tuleb seetõttu tühistada ka osas, millega maakohus jättis arvestamata ja hagejalt kostja kasuks välja mõistmata määruskaebuse esitamisega seotud kulu 4,5 tunni eest kokku 787,50 eurot. Arvestades ekspertiisi ja määruskaebuse mahtu ja sisu, on nimetatud ajakulu põhjendatud.

65.

Muus osas kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud, samuti ei vaidlustanud maakohtu määratud menetluskulude jaotust ega rahalist suurust hageja. Ringkonnakohus rahuldab seega vastuapellatsioonkaebuse osaliselt ja mõistab hagejalt kostja maakohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks täiendavalt välja 1181,25 eurot (787,50 + 393,75) ja sellelt arvestatud viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.

III 66.

Kostja esitas ringkonnakohtule 16.07.2024 vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitisena 3461,25 eurot välja mõistmata. Kostja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 455 eurot (kd II tl 202).

67.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 16 kohaselt tasutakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot. Seega tasus kostja riigilõivu seaduses sätestatust enam.

68.

TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 kohaselt, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem, tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas menetlusosalise avalduse alusel. Kostja palus ringkonnakohtu istungil, et enamtasutud riigilõiv tagastatakse kontole, millelt see tasuti.

69.

Lähtudes eeltoodust tuleb kostjale tagastada vastuapellatsioonkaebuse esitamisel enamtasutud riigilõiv 385 eurot ja kanda see vastavalt taotlusele kostja arvelduskontole.

Apellatsioonimenetluse kulude jaotus ja kindlaksmääramine 70.

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud hageja kanda. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4), jäävad vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

71.

Kostja palub mõista hagejalt välja ringkonnakohtus kantud õigusabikulu 5180 eurot.

Kostjale osutati apellatsioonimenetluses õigusabi 30 tundi 48 minutit tunnihinnaga 175 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks osutasid kostjale õigusabi tema lepingulise esindaja büroo töötajad Viviana Vilter tunnihinnaga 155 eurot ja Helge Lapõnin tunnihinnaga 35 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus on põhjendatud osaliselt.

14 2-22-11008 72.

Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale seoses apellatsioonkaebusele vastuse esitamisega ajavahemikus 04.06.2024–19.07.2024 õigusabi kokku 15 tundi 12 minutit järgmiste toimingutena: tutvumine kohtuotsusega; tutvumine apellatsioonkaebusega ja menetlusse võtmise määrusega, kliendile info edastamine ja nõupidamised; tutvumine apellatsiooni täienduse ja kohtu kirjaga; apellatsiooni analüüs ja vastuse koostamine.

Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ajakulu apellatsioonkaebusele vastuse esitamiseks on 9 tundi. Kohus arvestab seejuures nii maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse kui ka selle täienduse sisu ja mahtu, samuti apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, kuid ka asjaolu, et kostjat on esindanud algusest peale sama esindaja, kes on menetlusega hästi kursis.

Apellatsioonkaebuse vastuses kordab kostja juba varem esitatud vastuväiteid.

73.

Kostjale osutati õigusabi seoses hageja esitatud eksperdi ülekuulamise taotlusega kokku 6 tundi 12 minutit, sh V. Vilteri abi seisukoha koostamisel 4 tundi 15 minutit, järgmiste toimingutena: tutvumine hageja taotlusega, nõupidamine kliendiga, analüüs ja seisukoha koostamine, tutvumine kohtu kirjaga ja kohtumäärusega ning tagasiside kliendile. Nimetatud toimingud on vajalikud ja neile kulunud aeg kostja õiguste kaitsmise seisukohast põhjendatud, sh V. Vilteri osutatud õigusabi seisukoha koostamisel.

74.

Kohtuistungi aja kooskõlastamine 6 minutit ja tutvumine kohtu kirjaga 17.09.2024 3 minutit on põhjendatud ajakulu. Toimikuga tutvumise ajakulu H. Lapõnini poolt (taotluse kohaselt 1 tund) on põhjendatud 45 minuti ulatuses, arvestades, et osa sellest kulust seondub vastuapellatsioonkaebusega.

75.

Kohtuistungiks ettevalmistamise aja kulu, mis on taotluse kohaselt 3 tundi, vähendatakse ühele tunnile. Ringkonnakohus arvestab seejuures, et kostja esindaja oli asja materjaliga väga hästi kursis, samuti asjaolu, et osa istungiks ettevalmistamise aega seondus vastuapellatsiooniga, millega seotud kulu hüvitamisele ei kuulu.

76.

Ringkonnakohtu istung kestis 2 tundi 15 minutit. Kostjale tuleb sellest hüvitada 2 tundi 5 minutit, s.o osa, mis seondub apellatsioonkaebuse arutamisega.

Vastuapellatsioonkaebusega seotud ajakulu ei ole hüvitatav.

77.

Kuna menetluskulude nimekiri seondub osaliselt ka vastuapellatsioonkaebusega, on põhjendatud hagejalt kostja kasuks välja mõista selle koostamisega seotud ajakulu 20 minuti eest (taotlusel 30 minutit).

78.

Muud menetluskulude nimekirjas toodud, kuid käesolevas otsuses nimetamata õigusabikulud seonduvad vastuapellatsioonkaebuse koostamisega, millega seotud kulu jäi menetlusosaliste endi kanda. Samuti jääb kostja enda kanda vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot.

79.

Kokku on kostja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 19 tundi 31 minutit, sh 4 tundi 15 minutit tunnihinnaga 155 eurot, 45 minutit tunnihinnaga 35 eurot ja 14 tundi 31 minutit tunnihinnaga 175 eurot. Kostjale osutatud õigusabi tunnihinnad on põhjendatud ja kooskõlas turuhindade ja senise kohtupraktikaga. Ringkonnakohus määrab kostja põhjendatud ja vajaliku õigusabikulu suuruseks 3225,42 eurot (14 tundi 31 minutit × 175 = 2540,42 + 4 tundi 15 minutit × 155 = 658,75 + 45 minutit × 35 = 26,25).

80.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb arvestades kostja taotlust ja TsMS § 177 lg-s 4 sätestatut tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

15 2-22-11008 (allkirjastatud digitaalselt) 16

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.