← Eesti

2-22-7052/46

Obsah (9)§ 177§ 311§ 657§ 175§ 465§ 178§ 169§ 171§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets Määruse kuupäev 17.01.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-7052 Tsiviilasi OÜ Largohold hagi My

§ 177

lg-d 1 ja 2, § 138 lg-d 1 ja 2, § 139 lg 2, § 144 p 1, § 175 lg 1 ning § 177 lg

  1. 4.
  2. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1400 € on põhjendatud kulu, mille kostja peab hüvitama. Seevastu ei ole põhjendatud hagi tagamiselt tasutud lõiv 70 €, sest taotlus jäi rahuldamata. 4.
  3. Maakohus hindas tsiviilasja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu. Nende põhjal leidis ta, et hageja esindajakulud maakohtus on põhjendatud osaliselt. Põhjendatud ei ole esindaja ajakulu 3 t tutvumiseks kostja 01.02.2023 menetlusdokumendi ja esitatud tõenditega. Arvestades selle dokumendi mahtu ja lisasid, oli tutvumiseks piisav 1 t. Ülejäänud osas on esindaja ajakulu mõistlik. Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtus 21 t ja ringkonnakohtus 10 t. 4.
  4. Menetluskulude nimekirjast tulenevalt on hageja esindaja tunnitasu maakohtus 150 € ja ringkonnakohtus 170 €. Lepingulistel esindajatel võivad menetluses olla erinevad tunnitasud. Samuti võib ühel lepingulisel esindajal erinevate toimingute tegemisel olla erinev tunnitasu. Kohus peab hindama iga lepingulise esindaja iga tunnitasu suuruse põhjendatust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p 10). Maakohus asus seisukohale, et hageja esindaja tunnitasu määrad 150 € ja 170 € on õigusteenuse turuhinda ja asja keerukust arvestades põhjendatud. 4.
  5. Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulud maakohtus 3150 € (= 21 × 150) ja ringkonnakohtus 1700 € (= 10 × 170). Koos põhjendatud riigilõivuga 1400 € tuleb kostjal hüvitada 6250 € (= 3150 + 1700 + 1400). POOLTE SEISUKOHAD
  6. Kostja esitas 31.10.2024 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse osaliselt tühistada ja vähendada hüvitatava kulu summat 1120 € võrra, st 5130 €-ni. 5.
  7. Esiteks tuleb apellatsioonimenetluse esindajakulu vähendada 3,5 t ehk 595 € võrra. Vajalik ei olnud 2,5 t ajakulu 21.–29.05.2024 seoses korduva hagi tagamise taotluse ja ringkonnakohtu 29.05.2024 määrusega. Kostja esindajatele ei tehtud selles ajavahemikus nähtavaks ühtki menetlusdokumenti, kuigi

§ 311

¹ lg 7 alusel peab kohus viivitamata kõik menetlusdokumendid kättesaadavaks tegema. Ilmsel luges ringkonnakohus hageja taotluse põhjendamatuks ja jättis rahuldamata. Selgelt ülemäärane on ka 1,5 t hageja 31.05.2024 menetlusdokumendi koostamise ja esitamise eest. Tegemist oli menetluskulude nimekirja koostamisega, kus ainult neli kirjet 10 t ulatuses 2

(4)– sellise menetlusdokumendi koostamise puhul on põhjendatud ja vajalik kulu mitte rohkem kui 0,5 t. Sel põhjusel tuleb lepingulise esindaja kulu vähendada 1 t võrra. 5.
  1. Teiseks tuleb maakohtu esindajakulu vähendada 3,5 t võrra, st summas 525 €. Sarnaselt eelnevaga oli põhjendamatu ja ebavajalik kulu hagi tagamisega seonduv. Mõlemad hageja taotlused hagi tagamiseks jättis kohus õigesti rahuldamata. Seda kohtu seisukohta kinnitab asjaolu, et kostja täitis kohtuotsuse vabatahtlikult ja tähtaegselt ilma täitemenetluseta. Eelduslikult kulus hagejal maakohtus hagi tagamise taotluse koostamisele, järgnenud rahuldamata jätmise määrusega tutvumisele ja kliendiga sel teemal suhtlemisele vähemalt sama kaua kui apellatsioonimenetluses, st 2,5 t. Ühtlasi on selgelt ülemäärane 4,5 t vahemikus 29.01.–01.02.2024 osutatud õigusabi eest, mis hõlmas kirjavahetust kohtu ja kliendiga, valmistumist istungiks, menetluskulude nimekirja koostamist ja istungil osalemist. Nimelt saab 01.02.2024 kohtustungi protokolli põhjal lugeda istung istungil osalemise ajakuluks 1,5 t. Kulunimekirja koostamise põhjendatud ajakulu on kuni 0,5 t. Kirjavahetuse ja istungiks valmistumise aeg ei ületa 1,5 t. Neil kaalutlustel on kulunimekirjas märgitu ülemäärane 1 t osas.
  2. Hageja vaidles kaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1, § 659).

Kaebemenetluse kulusid ei hüvitata. 8.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261/149, p 14). Käesoleval juhul ei ületanud maakohus diskretsioonipiire, kui hindas hageja lepingulise esindaja tunnitasu ja ajakulu. 9. Maakohtule ei saa ka ette heita põhjendamiskohustuse (

§ 465lg 2 p 8) rikkumist.

Seadusest ei tulene, et kohus peaks menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel detailselt kirjeldama iga menetlustoimingut, selleks kulunud ajakulu ja hindama eraldi selle põhjendatust. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12). Kohus võib menetluse etappe ja toiminguid mõistlikus ulatuses üldistada (vrd nt TlnRnKm 12.04.2024, 2-20-18031, p 11). Maakohus järgis neid põhimõtteid. 10. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 10.1. Hagi tagamise taotlustega seonduv kulu maa- ja ringkonnakohtus võis kokkuvõttes olla mittevajalik, aga seda ei saa enam hinnata menetluskulude rahalise kindlaksmääramise etapis. Vastava otsustuse saanuks teha ja see tuluks

§ 178lg 1 ls 1 järgi ka vaidlustada kulude jaotamisel.

Nimelt saab kohus kulude jaotamisel kohaldada

§ 169lg 3, aga seda maaega ringkonnakohus käesoleval juhul ei teinud.

Sama alust ei pea ega saa uuesti kontrollida kulude rahaliselt kindlaksmääramisel (vt nt TlnRnKm, 14.06.2024, 2-21-6810, p 13.3 neljas taane). Maakohus võis eksida, kui jättis hagi tagamise riigilõivu kulu hagejale hüvitamata, aga selles osas ei ole määrust vaidlustatud. 10.2. Hageja esindaja ajakulu maakohtus 29.01.–01.02.2024 ja ringkonnakohtus 31.05.2024 ei olnud nii selgelt ülemäärane, et eespool p-des 8 ja 9 kajastatu võimaldaks sekkuda maakohtu diskretsiooni. Poolte esindajatel ei pea samaks toiminguks kuluma ühevõrra aega ja kohtul ei ole vähemalt üldjuhul alust hinnata iga toimingu ajakulu väga täpselt. Hageja esindaja toimingud on kulunimekirjades mõistlikult rühmitatud menetluse etappide kaupa ja 3

(4)maakohtu põhjendustest on aru saada, et ta hindas samu etappe. Kuigi 29.01.–01.02.2024 toimingute osas leiab kostja, et need saanuks kokkuvõttes teha 1 t võrra väiksema ajakuluga, ei tähenda see, et hageja esindajal pidigi konkreetsel juhul kuluma vähem aega. Ringkonnakohtule 31.05.2024 esitatud kulunimekirja koostamine ja esitamine ei tarvitsenud võtta ka 1,5 t, aga samas oli ringkonnakohus 20.05.2024 määranud tähtaja avalduste ja seisukohtade esitamiseks. Hageja esindaja ajakulu tervikuna hõlmab ilmselgelt ka toiminguid otsustamaks, et uusi avaldusi ja seisukohti pole vaja esitada. Kui kohus määrab sarnase tähtaja, siis on mõistlikus ulatuses hüvitatav esindajakulu, mis tekib menetlusdokumendi esitamise vajaduse kaalumisega ka juhul, kui tulemusena jääb dokument esitamata. 11. Kaebemenetluse kulud jäävad

§ 171

lg 1 alusel kostja kanda, aga

§ 178lg 4 kohaselt neid ei hüvitata.

12. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 ls 2 ja lg 3 ls 1 alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 €. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.