) § 173 lg 2 sätestab, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. 10. Vastavalt
lg-le 3 kontrollib halduskohtunik, kas kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega (p 1), kas enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus (p 2), kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda (p 3) ning kas ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. Seega on distsiplinaararesti kohtuliku eelkontrolli puhul tegemist üksnes formaalse kontrolliga, mille menetlusse ei kaasata kaitseväelast, kellele karistus määrati ning mille raames ei hinda kohus seda, kas käskkirjas kirjeldatud teod on nõuetekohaselt tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.
lg 3 punktist 1 tulenevalt piirdub halduskohtu eelkontroll küsimusega, kas teo kirjelduse õigsust eeldades saab sellise teo eest põhimõtteliselt sellise karistuse määrata, kontrollimata siiski seda, kas isik, kellele arest määrati, sellise teo ka tegelikult toime pani. Kui puudutatud isik leiab, et tema karistamine sellise süüteo eest ei ole õiguspärane, on tal võimalik käskkiri halduskohtus vaidlustada. 11. Kohus leiab, et puudutatud isikule distsiplinaararesti määramine on toimunud kooskõlas seadusega.
kohaselt on kaitseväeline distsipliin seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt.
lg 1 punkti 1 järgi on distsiplinaarsüütegu seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine. Lähtuvalt
lg-st 1 kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi. 12. Nooremseersant X läks oma käitumisega vastuollu Kaitseväe juhataja 05.04.2013 kk nr 95 „Kaitseväe sisemäärustik“ (KVSM) § 8 punktiga 10, mille kohaselt on kaitseväelane 2
lg 1 p 1 ja 166 lg 1 p 2 sätestatud distsiplinaarsüüteod - seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ja asutusele varalise kahju süüline tekitamine. Lisaks nooremseersant X poolt kaasajateenija pealambi võtmine, eesmärgiga varjata enda pealambi kadumist, on vääritu käitumine. Põhimõtteliselt on tegemist vargusega oma kaasajateenija tagant. Lisaks veel võtmise eitamine. Oma sellise tegevusega läks nooremseersant X vastuollu KVSM p 8 alap-ga 11, mille kohaselt on kaitseväelane kohustatud hoidma Kaitseväe ausameelsuse mainet, kus ausus väljendub ühelt poolt julguses tunnistada ja rääkida tõtt, teiselt poolt aususes avalikkuse ja kolleegide suhtes, ja KVSM punktiga 16, mille kohaselt peab kaitseväelase käitumine olema laitmatu ja väärikas igal ajal, ning pani toime
lg 1 p-s 2 sätestatud distsiplinaarsüüteo - kaitseväelase süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega. Kuna puudutatud isik on eelviidatud kohustusi süüliselt rikkunud, siis on temale etteheidetavad teod distsiplinaarsüüteod
14. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikule tema õigused teatavaks tehtud ning ta on saanud anda distsiplinaarsüüteo asjaolude kohta selgitusi. Samuti on enne distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja andmist isikule tutvustatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtet ning võimaldatud esitada sellele oma seisukoht. Seega on puudutatud isik ära kuulatud ning võimaldatud tal esitada oma seisukoht nii juhtunu kui karistamise asjaolude kohta. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjal on märgitud korrektne vaidlustamisviide ning käskkirjaga on võimaldatud tutvuda. 15.
lg 2 kohaselt on ajateenijale määravateks distsiplinaarkaristusteks mh noomitus, distsiplinaartoimkond ja distsiplinaararest.
lg 2 kohaselt määratakse distsiplinaararest kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini.
lg 3 kohaselt määratakse distsiplinaarkaristus proportsionaalselt distsiplinaarsüüteo raskusastmega ning distsiplinaarkaristuse valimisel peab ülem eelkõige arvesse võtma distsiplinaarsüüteo tagajärgede raskust, süü vormi, kaitseväelase eelnevat teenistusalast käitumist ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Käskkirjas toodud kokkuvõttest saab järeldada, et puudutatud isiku tegusid on peetud raskeks. Üks selline tegevus, mida raskeks peetakse, on vargus/omastamine. Nooremseersant X on nooremallohvitser, kes peab olema teistele eeskujuks ja on saanud esmatasandi juhikoolituse, et olla valmis teisi sõdureid juhtima, kuid nooremseersant X on pannud toime mitu erinevat distsiplinaarsüütegu. Samas on käskkirjas karistuse määramisel arvestatud nooremseersandile määratud eelnevat ergutust ja positiivset iseloomustust, mistõttu pole määratud maksimaalset karistust, ehk 14 päeva distsiplinaararesti. Nooremseersant Xle määrati neli päeva distsiplinaararesti ja otsustati tekkinud kahju mitte sisse nõuda ja jätta see kaitseväe kanda. 3
lg 4 kohaselt võib distsiplinaararesti määrata kuni 14 päevaks ning puudutatud isikule määratud karistus jääb selle piiresse. 16. Distsiplinaarkaristuse määras
lg 3 kohaselt pädev isik – Kaitseväe sõjaväepolitsei vahipataljoni ülem kolonelleitnant Artur Meerits.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.