) § 417 lg 2 järgi kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha.
lg 5 p 1 järgi ei või tagaseljaotsust teha, kui kostjale anti hagile vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg.
lg 5 järgi peab hagile vastuse esitamise tähtaeg olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, hagi välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Tähtaja määramisel tuleb arvestada asja hinda, mahukust ja tähendust kostja jaoks, eeldatavaid takistusi hagile vastamisel ning vajadust võtta esindaja (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 14.2). Siinsel juhul andis maakohus kostjale hagivastuse esitamiseks tähtaja 14 päeva, mis oli maakohtu hinnangul piisav. Tegemist on töövaidlusega, mis ei ole keskmisest mahukam ega keerulisem. Arvestades hageja nõuete rahalist suurust võib vaidlus olla kostja jaoks tähtis. Vaidlus on aga olnud TVK menetluses ning kostjale oli vaidluse sisu (sh vajadus kohaldada Soome õigust) juba enne hagi esitamist teada. Hageja TVK-le esitatud väited olid suures osas samad kui hagiavalduses esitatud väited. Kostja kasutas TVK menetluses esindajat, kellel oli TVK menetluse ajal võimalik Soome õiguse sisu kindlaks teha, otsustada vajaduse üle tellida Soome õiguse asjatundja 3 2-24-2763 arvamus ja esitada kostja seisukohad Soome õigust arvestades. Kostjat TVK-s esindanud lepinguline esindaja esitas 19.02.2024 maakohtule taotluse töötaja poolt TVK-le esitatud avalduse hagimenetluse korras läbi vaatamiseks. Maakohus toimetas hagimaterjalid ja hagivastuse nõude kätte samale esindajale. Kostja ei toonud kajas esile objektiivseid takistusi, mis ei võimaldanud tal hagivastust tähtaegselt esitada. 8.2.
lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla, lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna hageja esitatud faktilised väited loetakse kostja poolt omaksvõetuks (
Kohus peab hagi põhjendatuse hindamisel kostja vastuväited ja asjas kogutud tõendid jätma tähelepanuta (RKTKm 05.06.2012, 3-2-1-91-10, p 21). Hagis esitatud nõuded on hageja esile toodud asjaolusid arvestades õiguslikult põhjendatud. Hagist nähtuvalt on poolte asukoht Eestis, kuid hageja töötas Soomes. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008 (Rooma I määrus) artikli 8 lg 1 järgi reguleerib individuaalset töölepingut õigus, mille pooled on artikli 3 kohaselt valinud. Õiguse valik ei või siiski põhjustada töötaja ilmajätmist kaitsest, mis on talle ette nähtud sätetega, millest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda selle õiguse alusel, mis valiku puudumisel oleks vastavalt sama artikli lg-tele 2, 3 ja 4 olnud kohaldatav. Hagiavalduse kohaselt leppisid pooled töölepingus kokku, et lepinguga sätestamata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. Seega leppisid pooled kokku, et töölepingule kohaldub Eesti õigus. Rooma I määruse artikli 8 lg 1 järgi ei saa õiguse valik põhjustada töötaja ilmajätmist kaitsest, mis on talle ette nähtud sätetega, millest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda selle õiguse alusel, mis valiku puudumisel oleks olnud kohaldatav. Juhul, kui pooled ei oleks lepingule kohaldatavas õiguses kokku leppinud, oleks leping olnud reguleeritud Soome õigusega, kuna hageja tegi tööd Soomes. Seega ei saa poolte kokkulepe Eesti õiguse kohaldamise kohta põhjustada hageja ilmajäämist kaitsest, mis on talle ettenähtud Soome (kui töö tegemise koha) õiguse imperatiivsete sätetega. Maakohus ei nõustu kostja väitega, et töölepingule kohaldub Soome Vabariigi lähetatud töötajate seadus. Lähetatud töötajate seaduse kohaldamisala tuleneb sama seaduse §-st 1. Hagis esile toodud asjaoludest nähtuvalt ei lähetanud kostja hagejat Soome tööle, vaid hageja töökoht asus poolte kokkuleppe järgi Soomes. Seega ei ole lähetatud töötajate seadus siinsel juhul kohaldatav. Töölepingule kohaldub Soome Vabariigi töölepingu seadus, mis annab hagejale läbi kollektiivlepinguga ettenähtud kõrgema töötasu parema kaitse kui Eesti õigus. Seetõttu tuleb Rooma I määruse artikli 8 lg 1 alusel töötaja töötasu puudutavas osas kohaldada Soome õigust. Soome Vabariigi töölepingu seaduse teise peatüki § 7 järgi peab tööandja järgima vähemalt üleriigilise, vastavas valdkonnas kehtiva kollektiivlepingu (üldkohalduva kollektiivlepingu) sätteid töötingimuste kohta, mis on seotud töötaja tööga või samaväärse tööga. Töölepingu tingimus, mis on vastuolus üldkohalduva kollektiivlepingu sättega, on tühine ja selle asemel tuleb järgida üldkohalduva kollektiivlepingu sätet. Soome Vabariigi töölepingu seadusest tulenevalt on üldkohalduvad kollektiivlepingud siduvad kõigile selle valdkonna tööandjatele sõltumata sellest, kas tööandja kuulub tööandjate liitu ja kas töötajad kuuluvad ametiühingusse (vt ka RKTKo 16.01.2013, 3-2-1-179-12, p 14; RKTKo 05.03.2014, 3-2-1-187-13, p 15). Seega on Soome õiguse järgi kollektiivleping kostjale siduv. 4 2-24-2763 Hageja väited töötasu suuruse kohta tuleb
Hagejal on Soome Vabariigi töölepingu seaduse teise peatüki § 7 järgi õigus saada ajavahemikus 01.06.2020–01.05.2021 töötasu 2502 eurot (bruto) kuus, ajavahemikus 01.05.2021–01.06.2022 töötasu 2537 eurot (bruto) kuus ja ajavahemikus 01.06.2022–14.04.2023 töötasu 2588 eurot (bruto) kuus. Hageja töötasu nõue on kokku 37 652 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista hüvitis kasutamata puhkuse eest. Kuna Soome õigus ei taga puhkusehüvitise osas töötajale suuremat kaitset kui Eesti õigus, saab kasutamata puhkuse hüvitise nõudele kohaldada Eesti õigust (s.o TLS §-i 71). Hageja väited hüvitise suuruse (12 478,11 eurot) kohta loeb kohus
Hageja palus mõista kostjalt välja hüvitis töölepingu erakorralise ülesütlemise eest. Kuna Soome õigus ei taga töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise osas töötajale suuremat kaitset kui Eesti õigus, saab hageja nõudele hüvitise väljamõistmiseks kohaldada Eesti õigust (s.o TLS §-i 100). Hagiavalduses selgitas hageja, et ta ütles töölepingu 31.08.2023 kostja rikkumiste tõttu erakorraliselt üles alates 01.09.2023. Seega on hagejal TLS § 100 lg 4 järgi õigus nõuda kostjalt hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja väited hüvitise suuruse (7764 eurot) kohta loeb kohus
Kuna hagi on põhinõuete osas põhjendatud, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
Praegusel juhul ei võinud maakohus seaduse kohaselt tagaseljaotsust teha, kuna kostjale anti liiga lühike tähtaeg hagile vastamiseks.
lg 5 järgi peab hagile vastuse esitamise tähtaeg olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Tähtaja määramisel tuleb arvestada vaidluse eeldatavat keerukust ja hagimaterjalide mahtu. 14päevane tähtaeg hagile vastamiseks ei olnud piisav, kuna vaidlusel on piiriülene element. Hagile põhjaliku vastuse andmine oleks eeldanud kohaldatava õiguse kindlakstegemist ning juhul, kui kohaldatav õigus on Soome õigus, siis Soome õiguse sisu kindlaks tegemist. Soome õiguse kindlakstegemiseks oleks olnud vaja tellida Soome tööõiguse eksperdi arvamus. Maakohus oleks pidanud enne tagaseljaotsuse tegemist kostja vastuse esitamiseks antud tähtaja piisavust omal algatusel kontrollima. Kostja ei nõustu maakohtu määruse põhjendusega, et hagile vastamiseks antud tähtaeg oli piisav seetõttu, et vaidlus oli juba läbinud TVK menetluse. Olenemata sellest, et hagiavalduses esitatud väited olid samad kui TVK menetluses, ei pidanud kostja Soome õiguse kohaldamise küsimustega tegelema juba enne hagiavalduse kohtule esitamist. Kui kohtule esitatakse taotlus TVK-s menetletud avalduse läbi vaatamiseks hagimenetluse korras, ei saa TVK-le esitatud avaldusest automaatselt hagiavaldust, vaid hagejal tuleb esitada uus hagiavaldus. Kui hageja hagiavaldust õigel ajal ei esita, siis TVK otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu (töövaidluse lahendamise seaduse § 58 lg 7). Kostja ei teadnud maakohtule 19.02.2024 taotlust esitades, kas hageja esitab kohtule tähtaegselt hagiavalduse või mitte, 5 2-24-2763 mistõttu ei olnud hagejal otstarbekas kanda Soome õiguse kohaldamisega ning selle sisu kindlakstegemisega seotud kulusid enne, kui hageja esitab hagiavalduse. Maakohus märkis vaidlustatud määruses põhjendamatult, et kostja ei ole kajas esile toonud objektiivseid põhjuseid, mis takistasid tal hagile vastata. Kui hagile vastamiseks antud tähtaeg ei ole mõistlik, on tegemist iseseisva kaja alusega
lg 1 tähenduses ning sellel alusel kaja rahuldamine ei sõltu mõjuva põhjuse olemasolust (
Piisava tähtaja määramisel tuleb arvestada muu hulgas asja hinda, mahukust ja tähendust kostjale. Maakohus on määruses möönnud, et hageja on esitanud kostja vastu suured rahalised nõuded, mis näitab, et vaidlus võiks olla kostja jaoks tähtis. Maakohtu seisukoht, et 14-päevane tähtaeg hagile vastamiseks oli piisav, on vastuolus maakohtu seisukohaga, et vaidlus oli kostja jaoks tõenäoliselt tähtis. 9.2. Maakohus ei võinud seaduse kohaselt tagaseljaotsust teha ka seetõttu, et tagaseljaotsus ei ole õiguslikult põhjendatud.
lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel saab lähtuda vaid kostjale kätte toimetatud hagiavalduses toodud asjaoludest ning juhul, kui hagi ei ole hagiavalduse pinnalt õiguslikult põhjendatud, ei või tagaseljaotsust teha. Kuigi
lg 1 teise lause kohaselt loetakse hageja faktilised väiteid kostja poolt omaksvõetuks, ei tähenda see, et tagaseljaotsus võib olla õiguslikult ebaveenev. Hageja ei asunud alaliselt Soome tööle. Hageja elukoht on Eestis. Tööinspektsiooni veebileheküljel avalikustatud informatsiooni kohaselt on lähetatud töötajaga tegemist muu hulgas siis, kui töötamine on ajutise iseloomuga, st töötaja ei koli teise riiki püsivalt elama ja töötama. Hageja on seega Soome lähetatud töötaja. Eeldades hageja väidete õigsust, tuleb töösuhtele kohaldada Soome Vabariigi lähetatud töötajate seadust. Kollektiivlepingu kohaldamine eeldab selle siduvust, kuid hageja esile toodud väidete alusel tuleb järeldada, et kollektiivleping ei olnud töösuhte suhtes siduv. Hageja on oma põhinõude ulatuse määramisel lähtunud Soome puusepatööstuse kollektiivlepingus toodud tasudest. Soome Vabariigi lähetatud töötajate seaduse § 2 lg 4 kohaselt makstakse lähetatud töötajale töötasu töölepingu seaduses nimetatud kollektiivlepingus ettenähtud määras. Kui kollektiivleping töösuhet ei reguleeri, makstakse töötajale tavalist ja mõistlikku tasu, kui kokkulepitud tasu on väiksem. Seega eeldab hageja nõude rahuldamine, et Soome puusepatööstuse kollektiivleping on kostjale siduv. Maakohus leidis, et üldkohalduvad kollektiivlepingud on siduvad kõigile selle valdkonna töötajatele sõltumata sellest, kas tööandja kuulub tööandjate liitu ja kas töötajad kuuluvad ametiühingusse. See ei ole õige aga juhul, kui töösuhtele ei kohaldu Soome Vabariigi lähetatud töötajate seadus. Siinsel juhul kohaldub töösuhtele Soome Vabariigi lähetatud töötajate seadus, mille § 4 järgi ei ole kollektiivleping hageja suhtes siduv: hagi rahuldamiseks peaks hagist nähtuma, et on olemas vähemalt üks kolmest Soome Vabariigi lähetatud töötajate seaduse §-s 4 toodud kollektiivlepingu siduvuse eeldusest (mida ei ole). Isegi kui kollektiivleping oleks töösuhtele siduv, ei ole kohus kontrollinud, kas töösuhtele kohaldub Soome puusepatööstuse kollektiivleping või mõni muu kollektiivleping. Hageja töötas kaubaaluste monteerijana. Samuti ei kontrollinud maakohus, kas hageja pidi kollektiivlepingu alusel saama kõrgeimat palgamäära „Pr 6b” või kvalifitseerus hageja kollektiivlepingu alusel madalama taseme palgamääraga töötajaks. 6 2-24-2763
7 2-24-2763 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus jääb
Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (
13. Kostja esitas ringkonnakohtule koos määruskaebusega täiendava tõendi, mis on asjakohane ja mille ringkonnakohus võtab
14. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 15.
lg 5 p 1 järgi ei või tagaseljaotsust teha, kui kostjale anti hagile vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg.
lg 5 järgi peab hagile vastuse esitamise tähtaeg olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Osundatud õigusnormidest tuleneb, et hagile vastamise tähtaeg peab olema konkreetset kohtuasja arvestades piisav, ning
Tähtaja määramisel (ning tagaseljaotsuse tegemise lubatavust kontrollides tähtaja piisavuse hindamisel) tuleb arvestada konkreetse kohtuasja olemust (sh asja hinda, mahukust ja tähendust kostjale, eeldatavaid takistusi hagile vastamisel ning vajadust võtta esindaja) (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 14.2). 16. Ringkonnakohtu hinnangul saab siinsel juhul maakohtu määratud hagile vastamise tähtaega pidada piisavaks. Maakohus on määruses põhjendatult selgitanud, et tähtaega määrates puudus kohtul alus arvata, et 14-päevane tähtaeg hagile vastamiseks ei pruugi olla piisav: asja materjalidest nähtuvalt ei olnud tegemist keskmisest mahukama või keerukama vaidlusega; vaidlus oli pooltele TVK menetlusest tuttav; kostjal oli TVK menetluses olnud esindaja, kellele toimetati kätte ka hagimaterjalid ja hagivastuse nõue. Maakohus võttis muu hulgas arvesse asja hinda, märkides, et töötaja nõuded on rahaliselt suured, kuid kõiki asjaolusid koosmõjus hinnates ei andnud hageja nõuete rahaline suurus alust 14-päevast tähtaega ebapiisavaks pidada. Ka tagantjärele (s.o tagaseljaotsuse tegemise võimalikkuse kontrollimise käigus) hagile vastamise tähtaja piisavust hinnates puudus alus järelduseks, et määratud tähtaeg oleks olnud ilmselt ebapiisav. Kostja arvates nähtus tähtaja ilmne ebapiisavus sellest, et vaidlusel on piiriülene element, mistõttu hagile põhjaliku vastuse andmine oleks eeldanud kohaldatava õiguse kindlakstegemist ning Soome õiguse sisu kindlakstegemist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et vaidluse sisu oli kostjale TVK menetlusest tuttav, mistõttu kohaldatava õiguse küsimus ei tulnud kostjale ootamatult. Määruskaebuse väide, et kostja ei pidanud enne hagiavalduse esitamist vaidlusega, sh kohaldatava õiguse küsimustega üldse tegelema, kuna kuni kohtule hagiavalduse esitamiseni võis kostja loota, et TVK otsus ei jõustu ja vaidlus kohtumenetlusse ei jõua, pole põhjendatud. Arvestades, et kostja osales TVK menetluses, TVK rahuldas hageja avalduse osaliselt ning kostja esitas kohtule taotluse TVKle esitatud avalduse läbi vaatamiseks hagimenetluses, võis maakohus eeldada, et kostja on vaidlusega tuttav ning et kohaldatava õiguse küsimus ei tule kostjale täieliku üllatusena. Asjaolu, et kostja oma positsiooni ettevalmistamisega enne hagimaterjalide kättetoimetamist ei tegelenud, oli kostja valik ja riisiko. Ka olukorras, kus kostja ei olnud enne hagimaterjalide kättetoimetamist vastuväidete ettevalmistamisega tegelenud, oleks kostja jõudnud 14-päevase tähtaja jooksul oma seisukohad kujundada. Arvestades vaidluse sisu ja mahukust ei oleks asjatundjate arvamuste küsimine kohaldatava õiguse ja Soome õiguse sisu kohta olnud nii aeganõudev, et seda ei oleks jõudnud maakohtu määratud tähtaja jooksul teha. Samuti pidi 8 2-24-2763 kostja kui tööandja, kelle töötaja täidab tööülesandeid Soomes, vähemalt mingil määral olema teadlik piiriülest töötamist reguleerivatest õigusnormidest. Maakohtul puudus alus arvata, et kostja ei jõua oma seisukohta 14 päeva jooksul esitada, ning määratud tähtaeg ei olnud ilmselt ebapiisav.
lg 5 p-le 3 (s.o mõjuvale põhjusele, mis oleks takistanud kostjal hagile tähtaegselt vastata) kostja kajas ei tuginenud. 17.
lg 1 järgi võib kohus juhul, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja oli nõus hagi tagaseljaotsusega rahuldamisega (dtl 221). Hagiavalduse kohaselt oli töötaja töö tegemise koht hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu järgi Euroopa Liit. Hageja asus tööd tegema Soomes. 31.01.2019 sõlmiti töölepingu lisa, milles lepiti kokku, et töö tegemise koht on Soome Vabariik. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus põhjendatult, et kui lugeda osundatud väited kostja poolt omaksvõetuks, oli töö tegemise koht Soome. Põhjendamatu on kostja väide, et töö tegemise koht ei olnud Soome, vaid töötaja oli Soome lähetatud, kuna töötaja ei asunud alaliselt Soome elama. Soome Vabariigi lähetatud töötajate seaduse (https://finlex.fi/en/laki/kaannokset/1999/ en19991146_20150679.pdf) § 1 järgi kohaldatakse seda seadust lähetatud töötajate suhtes; lähetatud töötaja on töötaja, kelle tavapärane töö tegemise koht on muu riik kui Soome. Siinsel juhul tuvastas maakohus hagiavalduse väidete alusel, et töötaja töö tegemise koht oli Soome. Soome Vabariigi lähetatud töötajate seaduse kohaldatavus ei sõltu sellest, kas töötaja asus töö tegemiseks Soome alaliselt elama või mitte. Seega järeldas maakohus põhjendatult, et vaidlusalusele töösuhtele ei kohaldu Soome Vabariigi lähetatud töötajate seadus. Töösuhtele kohaldub Soome Vabariigi töölepingu seadus, millest tulenevalt on kostja suhtes siduvad ka üldkohalduvad kollektiivlepingud. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kaubaaluste monteerijana ning tegemist oli tööga, mille suhtes kohaldus Soome puusepatööstuse kollektiivleping. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus oleks pidanud kontrollima, kas hageja töö sisu oli selline, mis kuulus osundatud kollektiivlepingu kohaldamisalasse, ning kas hagejale kohaldus hageja nimetatud palgamäär. Maakohus tuvastas hageja töö sisu ja palgamäära taseme hagiavalduse väidete alusel, lugedes hageja väited
18. Määruskaebemenetluse kulud jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu
Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest (
(allkirjastatud digitaalselt) 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.