← Eesti

1-24-457/26

Obsah (8)§ 130§ 126§ 180§ 175§ 315§ 2911§ 306§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 06. mai 2024, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-457 (23233050852) Kohtukoosseis kohtunik Jaanika Kõrgmaa Rahvak

) §-dest § 311, 313 ja 315 maakohus otsustas:

  1. Tunnistada Olga Netšajeva süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.
  2. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Olga Netšajeva karistuse kandmise alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 16.10.
  3. 3.

§ 130

lg 41 alusel kohaldada Olga Netšajeva suhtes tõkendit vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni karistuse ärakandmiseni, sõltuvalt sellest, milline asjaolu saabub varem. 4. Jätta rahuldamata Olga Netšajeva kaitsja Igor Belugini taotlus hüvitada Olga Netšajevale SKHS § 5 lg 1 p 1, 2 alusel süüteomenetluses tekitatud kahju. Asitõendid: – Häirekeskuse kõnesalvestise ja vormikaamera salvestistega DVD-R plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures –

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

– Kööginuga –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada S S kohtuotsuse jõustumisel.

– Pusa SAMO ja polo T-särk OSTIN –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

– Pusa S.B.Grant 1952 –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Menetluskulud:

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Olga Netšajevalt riigituludesse menetluskulud:

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 tulenevalt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 2050 (kaks tuhat viiskümmend) eurot,

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisiakti nr XXX tegemisega seotud kulud summas 155 (ükssada viiskümmend viis) eurot,

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisiakti nr XXX tegemisega seotud kulud summas 155 (ükssada viiskümmend viis) eurot,

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisiakti nr XXX tegemisega seotud kulud summas 155 (ükssada viiskümmend viis) eurot,

§ 175

lg 1 p 3 alusel DNA- ekspertiisiakti nr XXX tegemisega seotud kulud summas 1050 (üks tuhat viiskümmend) eurot,

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsja Igor Belugini tasu Olga Netšajevale riigi õigusabi osutamise eest kohtueelses- ja kohtumenetluses summas 2654 (kaks tuhat kuussada viiskümmend neli) eurot ja 34 senti.

§ 180

lg 3 alusel kohustub Olga Netšajeva hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 6219 (kuus tuhat kakssada üheksateist) eurot ja 34 senti alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus „Olga Netšajeva, 1-24-457, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsust on võimalik vaidlustada/apelleerida Tartu Ringkonnakohtus. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis hiljemalt 20.05.2024. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdimõistetul on

§ 315lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda.

Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul (

§ 315lg 6).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, s.o

  1. peatükis sätestatud korras. Menetluskulude vaidlustamiseks tuleb esitada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, milles tuleb märkida, et vaidlustatakse üksnes menetluskulusid. Teate saamisel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas. Lahend on kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis hiljemalt 20.05.
  2. Määruskaebus menetluskulude vaidlustamises tuleb esitada Viru Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. SÜÜDISTUS
  3. Olga Netšajevat süüdistatakse selles, et tema 16.10.2023 kella 17.00 paiku XXX korteris lõi tahtlikult kannatanule S S üks kord noaga kõhu piirkonda. Olga Netšajeva tekitas kannatanule S S füüsilist valu ja eluohtliku tervisekahjustuse – kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava paremal pool keskkõhus, mille tüsistusena tekkis verikõht. Sellega pani Olga Netšajeva toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  4. Vastavalt

§-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud ning hinnanud kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõuab kohus järeldusele, et Olga Netšajeva süü talle etteheidetava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ning tegu õigesti kvalifitseeritud. Faktilised asjaolud 3. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et 16.10.2023 pärastlõunal viibisid T P , S S ja Olga Netšajeva T P juures XXX ühiselamu toas nr XX ja tarvitasid alkoholi. T P ja Olga Netšajeva jõid kanget alkoholi ning S S jõi veini. See nähtub üheselt tunnistaja T. P (kohus võttis vastu tunnistaja T. P kohtueelses menetluses antud ütlused poolte kokkuleppel

§ 2911alusel), kannatanu S.

S ning süüdistatava O. Netšajeva ütlustest. Tunnistaja P , kannatanu S ning süüdistatava ütlustest tuleneb üheselt seegi, et S. S ja O. Netšajeva lahkusid T. P juurest koos ning läksid S. S tuppa. Nii kannatanu kui ka süüdistatava ütlustest nähtub, et O. Netšajeva tuli S. S tuppa vabatahtlikult ning S. S toas olid nad kahekesi, seejuures lukustas S. S tuppa jõudes ukse. Lisaks on S. S ning O. Netšajeva ütlused kokkulangevad faktis, et S. S toas lõi O. Netšajeva S. S noaga kõhtu. Eelnev haakub ka teiste tõenditega, mistõttu pole alust selles osas nende ütluste usaldusväärsuses kahelda.

  1. Nii tunnistaja G K kui ka tunnistaja E K kinnitavad oma ütlustes, et uks oli lukus kui nad kannatanu S. S toa nr XX juures käisid. G. K on oma ütlustes kinnitanud, et kuulis toast nr XX naise karjed, et avage uks ja uks oli lukus. Tunnistaja E K ütlustest nähtub, et 16.10.2023 õhtul kella 17.00 paiku pöördus tema poole G. K , et naine karjub toas nr XX, et ei saa välja ning tunnistaja E. K avas toa nr XX ukse oma varuvõtmega. Toas viibisid O. Netšajeva ning S. S . S. S lamas diivanil, põrand oli verine. 17.10.2023 asitõendi vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud häirekeskuse kõne ning politsei rinnakaamerate videosalvestusi (2 tk) tõendab, et 16.10.2023 kell 17.09 helistab häirekeskusesse naine, kes teatab, et naine torkas meest (S S ) noaga kõhtu aadressil XXX. Vormikaamera XX salvestuse kohaselt 16.10.2023 kell 17.16 jõuavad patrullpolitseinikud XXX tuppa. Kannatanu lamab diivanil ja oigab. Kannatanu kõhul on näha haava. Vastuseks politseiniku küsimusele, kes teda noaga torkas, vastab kannatanu, et A . Kell 17.20 jõuab kohale kiirabi, kes osutab esmaabi ning kannatanu transporditakse haiglasse. Vormikaamera XX salvestuse kohaselt 16.10.2023 kell 17.15 jõuavad patrullpolitseinikud XXX tuppa, küsivad teatajalt, et kus ta (naine) on. Teataja vastab, et teisel korrusel, nimi on Olja. Politseinikud liiguvad tuppa nr XX, kus istub naine (Olga Netšajeva), vasakul jalal verejäljed. Politseiniku küsimusele, et kas tema (mees) on ka haavatud, vastab O. Netšajeva, et lõi teda (meest) ka noaga ja näitab kõhu piirkonda. O. Netšajeva näitab haava jalal ja ütleb, et kui ta (mees) ei oleks seda teinud, ma ei oleks talle andnud ja ei oleks teda löönud. (KoTo, tõendite köide tl 114).
  2. Kohus võttis kohtuistungil vastu tunnistajate politseinike A K ja E J kohtueelses menetluses antud ütlused poolte kokkuleppel

§ 2911alusel.

Politseinikest tunnistajate ütlused ühtivad 16.10.2023 asitõendi vaatlusprotokollis kajastatuga. Nii nähtub tunnistaja A. K ütlustest, et ta sai 16.10.2023 kell 17.11 väljakutse aadressile XXX, naine lõi meest noaga, mehel verejooks kõhust. Kohale jõudes said nad info, et naine nimega Olga oli teisele korrusele oma tuppa läinud. Koridoris ja trepiastmetel olid verejäljed, mis viisid toa nr XX ukse taha. Toas nr XX istus alkoholi tarvitamise tunnustega naine – Olga Netšajeva, kelle vasakul jalal oli lõikehaav. Olga seletuse kohaselt tekitas jalahaava talle S ja Olga omakorda lõi S noaga kõhu piirkonda. (KoTo, tõendite köide tl 131-134). Tunnistaja E. J ütlustest nähtub, et ta sai 16.10.2023 kell 17.11 väljakutse aadressile XXX, naine lõi meest noaga, mehel verejooks kõhust. Kohale jõudes nägi ühiselamus trepiastmetel ja koridoris verejälgi. Toas nr XX lamas diivanil S S , kellel oli paremal pool kõhu piirkonnas torkehaav. (KoTo, tõendite köide tl 135-137).

  1. 16.10.2023 sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab, et ühiselamu toa, aadressil XXX, ees ühiskoridoris on hulganisti verekahtlast määrdumist ja selgelt eristatav inimese vasaku jalalaba tallapind. Toas kaootiliselt laiali erinevaid asju ja põrandal verekahtlast määrdumist. Verekahtlane määrdumine on tuvastatud ka mööblidetailil, mis asetseb vastu köögikappi. Köögikapi ja voodi vahel põrandal on avastatud musta värvi käepidemega kööginuga, noa pikkus ca 340 mm, noa tera ca 200 mm, noa teraterituse laius laiemast kohast ca 37 mm, tera küljel trükitud Pintinox (pakendati plastiktuubi ja anti üle menetlejale). Verekahtlased jalalaba talla jäljed avastatud veel erinevate korruste põrandapinnal ja toas nr XX. (KoTo, tõendite köide tl 15-30). 29.11.2023 põhistamata ekspertiisiaktist nr XXX nähtub, et toast nr XX ära võetud kööginoalt teralt teraviku juurest ja käepidemelt on saadud DNA segaproov, milles on tuvastatav ka O. Netšajeva DNA profiil. Noa teralt Pintinox kirja kohalt saadud segaproovis O. Netšajeva DNA profiile ei tuvastatud, sealt saadud segaproovis peamine oli S S DNA profiil, tõenäosussuhe 10
  2. (KoTo, tõendite köide tl 77-82). Eelneva pinnalt leiab kohus, et on tõendatud, et XXX asuvas ühiselamu toas nr XX kella 17.00 paiku O. Netšajeva lõi kannatanu S. S noaga kõhtu.
  3. Järgnevalt peatub kohus noaga löömise täpsematel asjaoludel. Nagu kohus varasemalt on tuvastanud, siis toas nr XX viibisid S S ning Olga Netšajeva kahekesi. Seega toas toimunud sündmuse täpse kulu osas on määrava tähtsusega nende ütlused, sest otsest tõendusliku teavet saab ainult S. S ning O. Netšajeva ütluste kaudu. Kannatanu toas 16.10.2023 juhtunu osas on aga kannatanu ja süüdistatav ühel meelel ainult selles, et kannatanu tuppa läks O. Netšajeva vabatahtlikult, toas olid nad kahekesi, kannatanu lukustas toa ukse ning Olga Netšajeva lõi kannatanut noaga kõhtu. Ülejäänud osas on kannatanu ja süüdistatava ütlused kardinaalselt erinevad. Seega on vajalik põhjalikult hinnata kannatanu ja süüdistatava ütluste usaldusväärsust ning kohus tugineb siinkohal kohtupraktikas väljakujunenud põhimõtetele, mille kohaselt isikulise tõendiallika usaldusväärsus seostub näiteks ütluste andja isikuomaduste ja tajumise asjaolude ning ütluste detailsuse, selguse ja elulise usutavusega. Samuti on oluline arvesse võtta ütluste andmise asjaolusid ja seda, kas antud ütlused süüstavad või võivad süüstada isikut ennast ning kas ütluste andja on ütluste sellisest tähendusest teadlik. Tõendi usaldusväärsust saab põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega (vt nt RKKKo 3-1-1-89-12, p 14). Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi (vt nt RKKKo 3-1-1-10-17, p 8) Küsimus isikulise tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi. Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta. (vt RKKKo 3-1-1-131-13, p-d 11– 12).
  4. Kannatanu S. S kohtuistungil antud ütluste kohaselt läks ta 16.10.2023 pärastlõunal T P juurde, sest tal oli vaja arvuti korda saada, ta soovis paigaldada arvutisse Skype programmi ning T. P oli talle öelnud, et teab inimest. T ukse juurde jõudes oli koridoris Olga ning ka Olga sisenes T juurde. Olga ja T omavahelist vestlust kannatanu ei kuulnud, sest toas mängis televiisor ning tema vaatas televiisorit. Kannatanul oli kaasas pakk veini ning ta jõi veini, Olga ja T jõid kanget alkoholi. Skype paigaldamisest oli kannatanul T juttu augusti kuus, 16.10.2023 kohtumisel oli sellest öeldud paar sõna. Kannatanu sai aru, et Olga Netšajeva saab Skype paigaldada, aga täiendavaid küsimusi ta selle kohta ei esitanud. T juures oli kannatanu umbes 10 minutit, seejärel ta ütles T , et tal on kodus mõned toiduained ja ta annab need T üle. Kannatanu lahkus T juurest ning Olga tuli talle järgi. Kannatanu oma tuppa sisenedes keeras ukse lukku ning jättis võtme lukuauku. Ukse lukustas kannatanu seetõttu, et ta teeb seda alati. Toas võttis kannatanu ära jope ja tossud, palus O. Netšajeval istuda ning läks ise tualetti, oli seal 8-10 minutit. Pärast tualetist naasmist O. Netšajeva ikka veel seisis ning kannatanu võttis tal õlgadest kinni, sest tal oli vaja mööda minna, et toiduaineid kotti panna. Seejärel läks ta arvutit võtma ning avastas, et puhvetist on kadunud 50 eurot. Kannatanu sai aru, et selle võttis Olga, ajal kui kannatanu oli tualetis ning ta ütles Olgale, et tagasta raha. Siis märkas kannatanu, et ukse ees ei ole enam võtit. Kannatanu läks Olga juurde, võttis õlgadest kinni ning ütles, et tagasta kõik. Olga hakkas karjuma, et teda vägistatakse. Kannatanu nägi Olga pükse taskust oma võtmete keti osa, ta sirutas end ketti võtma kui Olga end pööras ja kannatanu sai löögi noaga kõhtu. Lüües ütles Olga, olen istunud ja istun veel. Kannatanu haaras kõhust kinni, tal oli valus. Kannatanu lükkas Olga eemale, võtmed sai ta kätte ja need lendasid minema. Tal oli väga hirmus, sest kartis, et Olga võib teda veel lüüa, kuulis kuidas nuga maha kukkus ja siis läks kõik häguseks ja rohkem ta ei mäleta. Seksuaalvahekorrast Olgaga korteris olles juttu ei olnud. Olga Netšajeva jalavigastuse kohta kannatanu midagi öelda ei oska.
  5. Süüdistatav Olga Netšajeva kohtuistungil antud ütluste kohaselt kohtus ta 16.10.2023 toa nr XX või XX juures S S ja nad läksid T. P juurde alkoholi tarvitama. Tema jõi T. P viina või puskarit ning S. S veini. P ei meeldinud, et Olga külla tuli ning T. P hakkas kaebama. Kui süüdistatav tõusis, siis ta ajas pitsi ümber. Skype paigaldamisest ega toiduainete üleandmisest T. P juures juttu ei olnud. Skypest ei rääkinud S midagi ka temale, ta ei tea arvutitest midagi. S. S pakkus minna tema tuppa ja süüdistatav läks koos kannatanuga. Süüdistatav läks kannatanu juurde, sest sai aru, et S kodus on alkoholi pudel või ta ostab selle. S toas S. S võttis ära jalanõud ja jope ning pani selga spordijope. S. S pakkus O. Netšajevale istet, süüdistatav istus diivanile. S. S tõukas süüdistatava diivanile, hüppas ta peale ning hakkas kätega tema keha puudutama ja ütles, et praegu kepin läbi. O. Netšajeva osutas käte ja jalgadega vastupanu, tal õnnestus S. S eemale lükata ning ta jooksis ukse poole, kuid uks oli kinni. Netšajeva koputas rusikatega vastu ust. Kannatanu ütles, et ust saab avada ainult teiselt poolt. O. Netšajeva nägi kraanikausi juures nuge, võttis sealt noa, et avada noaga uks. Ust ta avada ei jõudnud, sest S. S haaras vasaku käega temast kinni ja parema käega süüdistatava käest, kus oli nuga. Nad maadlesid ning nuga lõikas O. Netšajeva jalga. Seejärel sai O. Netšjajeva jalaga S. S pihta ning S eemaldus. Netšajaeva nägi endal jalal noahaava, nuga oli ikka tema käes ning kui S. S talle uuesti lähenes, lõi ta S. S noaga. Netšajeva hakkas karjuma ning veidi aja pärast avas valvur ukse. O. Netšajeva läks koju, kuid toa juurde jõudes, ei leidnud võtit ja läks V. M juurde. S. S toas olles neil mingist rahast juttu ei olnud, S tualetis ei käinud ning süüdistatav ei näinud, et S oleks toiduaineid kotti pannud. S. S ei ole ta öelnud, et on istunud ja võib istuda veel.
  6. Kaitsja on seisukohal, et tunnistaja T P ütlused on rohkem kooskõlas O. Netšajeva ütlustega kui kannatanu ütlustega, sest tunnistaja T. P ei kinnitanud midagi Skype paigaldamisest ning toiduainete üleandmisest. Kohus nõustub kaitsjaga, et kannatanu ütlused osas, mis puudutavad tunnistaja T P toas juhtunut - seda, et kannatanu läks T. P juurde, et tunnistaja aitaks tal leida inimest Skype paigaldamiseks, et Skype programmi saab paigaldada O. Netšajeva ning kannatanu sõnad tunnistajale, et ta tal on kodus toiduaineid, mida tunnistajale anda, ei ole tunnistaja T. P ütlustega kinnitust leidnud. T. P ütlustest nähtub, et 16.10.2023 umbes kell 16.00, 17.00 paiku istusid tema juures toas S. S ja O. Netšajeva. S. S oli rahulik, jõi veini. O. Netšajeva oli juba tema juurde tulles kõvasti purjus, nägi tunnistaja juures avatud viinapudelit, hakkas tunnistajat sellega üle valama, kuid tunnistajal õnnestus O. Netšajevat takistada. O. Netšajeva jõi viina, kuna ta oli purjus ja agressiivne, siis tunnistaja ütles, et Netšajeva lahkuks. Netšajeva ei teinud seda ning siis võttis S. S O. Netšajevalt käest kinni ja viis toast välja. Kui S. S kutsus O. Netšajeva enda poole, siis Netšajeva lausa jooksis S järele. Tunnistaja juuresolekul S. S ei pakkunud O. Netšajevale seksi, ega riielnud O. Netšajevaga. Seega T. P ütlusest ei tulene, et T. P oleks S rääkinud Skypest või toiduainetest. Samas ei nähtu T. P ütlustest üldse, kas ja millest T. P juures alkoholi tarvitades räägiti. Kohus võttis vastu T. P kohtueelses menetluses antud ütlused

§ 2911alusel, mistõttu ei ole T.

P kohtus ristküsitletud. Seega leiab kohus, et ainuüksi sellest, et T. P ütlustest ei nähtu, et 16.10.2023 oleks T. P juures jutuks olnud Skype paigaldamine ning toiduainete üleandmine, ei saa teha järeldust, et sellist jutuajamist ei ole kannatanu ja tunnistaja vahel toimunud. T. P ei ole oma ütluses kinnitanud, et sellist jutuajamist toimunud ei ole. Kannatanu ütlusest nähtuvalt oli 16.10.2023 Skypest juttu vaid paar sõna ning ka toiduainete üleandmise ettepanek ei tulnud tunnistajalt, vaid kannatanult, kes ütles, et tal on toiduaineid, mida üle anda. Seega on eluliselt usutav, et tunnistaja P ei pruukinud neid asjaolusid pidada oma ülekuulamisel politsei poolt oluliseks, seda enam, et tema ütlusest ei tulene üldse, millest toas räägiti. Seega kuigi P ütlused kannatanu ütlusi ei kinnita, siis kohus ei näe mitte ühtegi põhjust ega motiivi, miks kannatanu oleks pidanud oma ütlustes tunnistaja T. P juures viibimise asjaolude osas tegelikkust moonutama.

  1. Kannatanu pole eitanud, et koos O. Netšajevaga tuppa sisenedes ta lukustas enda järel ukse. Ukse lukustamist on kannatanu selgitanud sellega, et teeb seda alati, seejuures on ta selgitanud, et on olnud juhtumeid, kus ühiselamus tungitakse sisse ja pekstakse, võetakse ära asju. Kohus leiab, et selline põhjus ukse lukustamiseks on veenev. Üldteada olevalt elavad ühiselamus väga erineva taustaga inimesed, sh on ühiselamu tihti koduks äsja vanglast vabanenud isikutele, kelle õiguskuulekuses ei saa alati kindel olla. Seega on igati mõistlik oma vara ja tervise kaitseks oma koduuks lukustatuna hoida. Kaitsja on välja toonud, et kui S soovis tunnistajale P toiduaineid viia, siis polnud ukse lukustamine vajalik, sest toiduainete viimiseks oli vaja niikuinii kohe väljuda. Ka Skype programmi paigaldamine ei vajanud ukse lukustamist. Kaitsja hinnangul viitab ukse lukustamine olukorras, kus kannatanu jäi tuppa koos purjus naisterahvaga sellele, et S. S oli plaanis olla naisega intiimsuhetes. Kohus nõustub, et vajadus ukse lukustamiseks puudus, kui kannatanu pidi toiduainete viimiseks toast kohe väljuma. Kohtu hinnangul tuleb aga arvestada harjumuse jõuga. Kannatanu ütluste kohaselt lukustab ta ukse alati ja käitus sarnaselt ka eelmises ühiselamus elades. Seetõttu on eluliselt usutav, et kannatanu harjumus ukse lukustamiseks oli muutunud automaatseks tegevuseks, mis teostatakse mõtlemata, nagu näiteks käituvad autojuhid enne pöörde sooritamist suunatule sisselülitamisel. Kohus möönab, et sisenedes tuppa O. Netšajevaga, kes oli S. S vähetuttav, oleks kannatanu pidanud ukse lukustamiseks pöörduma esmalt O. Netšajeva poole. Ainuüksi selle tegemata jätmine ei ole aga kohtu hinnangul piisav, et teha järeldust, et kannatanul oli soov asuda O. Netšajevaga seksuaalvahekorda. Tunnistaja T. P ütluste kohaselt ei pakkunud tema juuresolekul S. S O. Netšajevale seksi. Seda, et S. S poole minnes oli juttu võimalikust seksuaalvahekorrast, ei kinnita ka O. Netšajeva. Tunnistaja E K ütluste kohaselt ei ole tema kui ühiselamu valvuri poole pöördutud teemal, et S. S käitub ebameeldivalt, teeb seksuaalseid ettepanekuid, ahistab. Seega S. S eelnev käitumine ei viita kuidagi sellele, et S. S oli soov asuda O. Netšajevaga seksuaalvahekorda. Kannatanu ise on oma vanusele viidates andnud ütlusi, et ta on isegi unustanud, kuidas seda teha. Kaitsja on leidnud, et selline väide on absoluutselt ebausaldusväärne, sest on üldteada, et mehed mõtlevad seksile ka selles vanuses. Kohus rõhutab, et iga inimene on erinev ning ei pea põhjendatuks pidada kannatanu ütlusi seetõttu ebausaldusväärseks.
  2. 16.10.2023 sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et S. S toas oli kitsas ning ruumi liikumiseks vähe. Sündmuskoha vaatlusprotokolli fotolt nr 5 nähtub, et selleks, et jõuda akna all asuva lauakeseni on vaja, kas ronida üle diivani või kasutada diivani ja kapi vahel olevat kitsast läbikäiku. Fotodelt nr 7, 9 ja 10 nähtub, et ka diivani ja kraanikausi/köögikapi vahe on väike (KoTo, tõendite köide tl 20-23). Seetõttu on eluliselt usutavad S. S ütlused, et selleks, et toas liikuda, palus ta O. Netšajeval istuda ning kui O. Netšajeva jätkuvalt seisis, siis võttis ta O. Netšajevalt õlgadest ja ütles, et palun istu. Kannatanu ütluste kohaselt toas pani ta kokku toiduained ja liikus siis diivanist mööda arvutit võtma ja puhvetit avades avastas raha kadumise. 16.10.2023 sündmuskoha vaatlusprotokolli fotolt nr 4 on näha toa nr XX põrandal kilekott ja sealt veidi eemal pakk leivaga ning lahtised leiva- ja saiaviilud. (KoTo, tõendite köide tl 20). Seega haakuvad kannatanu ütlused osas, et ta soovis T. P toiduaineid anda ning pani need toas kotti, sündmuskoha vaatlusprotokollil kajastatuga. Sündmuskoha vaatlusprotokolli fotol nr 5 on akna all oleval lauakesel punast värvi sülearvuti. (KoTo, tõendite köide tl 20). Sülearvuti laukesel haakub kannatanu ütlustega ning arvestades, et kannatanul on rahvastikuregistri järgi tütar (KoTo, tõendite köide tl 99), siis on eluliselt usutav, et kannatanu soovis tütrega suhtlemiseks Skype programmi paigaldada. Kohus möönab et arvestades, et süüdistatav oli 16.10.2023 alkoholi tarvitanud, siis kannatanu poolt ei olnud mõistlik eeldada, et Skype paigaldamisel saab talle abiks olla ebakaine isik - O. Netšajeva. Samas oli alkoholi tarvitanud ka kannatanu ise, mistõttu ei pruukinud kannatanu selles osas mõistuspäraselt käituda. Kannatanu on andnud ütlusi, et O. Netšajevale ta täiendavaid küsimusi Skype paigaldamise kohta ei esitanud, ta küsis, kas O. Netšajeva saab paigaldada ja ta sai aru, et saab ning kannatanu juhindus oma käitumises sellest.
  3. Kaitsja on seadnud kahtluse alla kannatanu ütluste usaldusvääruse osas, et O. Netšajeva võttis kannatanult raha. Kaitsja viitab, et O. Netšajeva ei ole varem varguse eest karistatud ning raha temalt ei leitud. Ka süüdistatav seadis kahtluse alla kannatanu ütluste elulise usutavuse raha võtmise osas, juhtides tähelepanu, et kui ta oleks võtnud raha ja võtmed, siis ta oleks pidanud ära jooksma, mitte tuppa seisma jääma. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistuses asjaolu, et O. Netšajeva võttis kannatanult raha, kajastatud ei ole, mistõttu hindab kohus raha kadumise temaatikat isikute ütluste usaldusväärsuse kontekstis. Kannatanu ütluste kohaselt avastas kannatanu puhvetist raha kadumise ja kuna tema ütluste kohaselt tema juures keegi ei käinud, siis ta sai aru, et raha võttis O. Netšajeva ning ta palus süüdistataval raha tagastada. Kohus on seisukohal, et kannatanu arusaam, et raha võttis O. Netšajeva võis olla ka ekslik. Arvestades kui kergesti kannatanu O. Netšajeva, kui talle vähetuttava isiku, enda juurde tuppa kutsus, ei saa välistada, et selliseid kutseid on S. S teinud ka teistele. Seega ei saa välistada, et raha kadumine puhvetist võis toimuda ka varem ning kannatanu arusaam, et raha võttis just O. Netšajeva, võis olla ekslik ning tingitud sellest, et kannatanu avastas raha kadumise ajal kui ta oli koos O. Netšajevaga. Kannatanu võimalik ekslik arusaam raha võtnud isiku osas, ei muuda aga kuidagi ebausaldusväärseks kannatanu ütlusi, et ta avastas raha kadumise ja palus süüdistatavalt raha tagastamist. Samas leiab kohus, et ei ole ka välistatud, et kannatanu arusaam oli õige ja O. Netšajeva võttis kannatanu puhvetist raha enda kätte. Sularaha O. Netšajevalt tema kinnipidamise protokolli kohaselt tõepoolest ei leitud, kuid O. Netšajeva kinnipidamine ei toimunud sündmuskohal, vaid hiljem kui O. Netšajeva oli jõudnud juba oma tuppa. Karistusregistri kohaselt omab O. Netšajeva ühte kehtivat kriminaalkaristust KarS § 113 järgi ning kolme kehtivat väärteo karistust, sh on teda kahel korral karistatud KarS § 218 järgi (KoTo, tõendite köide tl 100). Seega on O. Netšajevat karistatud väärteo korras varavastaste süütegude eest, millest saab järeldada, et O. Netšajeva suhtumine võõrasse varasse ei ole olnud eeskujulik. Tunnistaja T. P ütlustest tulenevalt tunnistaja toas viinapudelit nähes, tahtis O. Netšajeva sealt jooma hakata olenemata sellest, et tunnistaja ütles, et tegemist on võõra pudeliga. Tunnistaja ütluse peale sai O. Netšajeva vihaseks ja hakkas tunnistajat viinaga üle valama. Seega tõendavad tunnistaja T. P ütlused O. Netšajeva suurt soovi alkoholi tarvitada, seejuures ei pidanud O. Netšajeva oluliseks, kellele alkohol kuulub. Arvestades T. P ütlusi seoses viinapudeliga, peab kohus usaldusväärseks O. Netšajeva ütlusi osas, et O. Netšajeva läks tunnistaja T. P juurest kannatanu S. S kaasa, sest sai aru, et S. S juures on kas alkoholi või ostab S. S alkoholi. Eluliselt usutav on, et O. Netšajeva soovis jätkata alkoholi tarvitamist ning kohus loeb tõendatuks, et O. Netšajeva läks kannatanuga kaasa just nimelt sel põhjusel, et saada alkoholi või raha alkoholi ostmiseks. Eelnev toetab kannatanu arusaama, et just O. Netšajeva võttis tema puhvetikapist raha. O. Netšajeva eelnev käitumine kinnitab, et ta soovis igal juhul jätkata alkoholi tarvitamist. Kannatanu ütluste kohaselt läks kannatanu esmalt tualetti ja viibis seal ligikaudu 10 minutit, mis on piisav selleks, et süüdistatav, kes oli aru saanud, et kannatanu juures saab ta alkoholi, hakkas alkoholi toast otsima ja leidis raha. Kuna süüdistava alternatiivne arusaam oli, et kannatanu ostab alkoholi, siis ei pidanudki süüdistataval olema soov raha endale võtta, vaid kasutada raha ühise joomise jaoks. Seetõttu on mõistetav, et süüdistatav ei pidanud vajalikuks toast rahaga lahkuda. Eeltoodust lähtuvalt ei pea kohus kannatanu ütlusi eluliselt mitte usutavateks.
  4. Kohus rõhutab et kannatanu ütluste puhul ei ole tekkinud küsimust, et kannatanu oleks andnud ajas erinevaid ütlusi. Kannatanu ütlused on olnud ajas muutumatud ning on vastuolus ainult süüdistatava ütlustega.
  5. Süüdistatava ütluste osas nõustub kohus kaitsjaga selles, et süüdistatava ütlused on tunnistaja T. P ütlustega riimuvad. Nii tunnistaja kui ka süüdistatava ütlustest nähtub, et T. P soovis, et O. Netšajeva lahkuks tema juurest ning S. S võttis O. Netšajeval käest ja viis toast välja. Lisaks luges kohus usaldusväärseks O. Netšajeva ütlused ka osas, et O. Netšajeva läks tunnistaja T. P juurest kannatanu S. S kaasa, sest sai aru, et S. S juures on kas alkoholi või S. S ostab alkoholi.
  6. O. Netšajeva ütluste kohaselt tahtis S. S teda oma toas vägistada. Seda on O. Netšajeva väitnud vahetult pärast juhtunut ka tunnistajatele G. K , E. K , V. M ning A. K (K ). Tunnistaja G. K ütluste kohaselt nägi ta süüdistatavat oma tuppa minnes ühiselamu koridoris ning O. Netšajeva ütles, et teda taheti vägistada. E. K ütluste kohaselt läks ta toa nr XX ust avama, toa juurde lähenedes ta mingeid karjeid ei kuulnud. Tunnistaja avas ukse, nägi O. Netšajevat, kes karjus, et kannatanu tahtis teda vägistada. V. M ütluste kohaselt tuli O. Netšajeva tema juurde, oli vihane ja närviline, et lõi noaga meest ja ütles, et teda taheti vägistada. Tunnistaja A. K ütluste kohaselt avaldas O. Netšajeva, et ühisjoomingu käigus üritas S. S teda vägistada. Seega on O. Netšajeva läbivalt väitnud, et S. S tahtis teda vägistada. Netšajeva ütluste kohaselt lükkas S. S ta diivanile, hüppas ta peale, hakkas kätega keha puutuma, ütles, et praegu kepib läbi. O. Netšajeva osutas vastupanu käte ja jalgadega. S. S hoidis tema kätest kinni ja O. Netšajeva hoidis teda oma kätega eemale ja tal õnnestus S. S eemale saada. Seega O. Netšajeva ütlustest nähtub, et ta osutas S. S aktiivset vastupanu. Sellise vastupanu osutamine ei ole aga teiste tõenditega kinnitust leidnud. 27.11.2023 ekspertiisiakti XXX kohaselt tuvastati O. Netšajeval pindmine lõikehaav vasaku sääre alumise osa piirkonnas. (KoTo, tõendite köide tl 92-95). Muid vigastusi ei tuvastatud. O. Netšajeva kahtlustatavana kinnipidamise protokollist ja fototabelist nähtub, et kinnipeetu vasakul jalal on 1,5 cm sügavune ja 7 cm pikkune lõikehaav. (KoTo, tõendite köide tl 83-91) Muid vigastusi fikseeritud ei ole ning ei nähtu ka fototabelist. Kannatanu suhtes koostatud meditsiinilistest dokumentidest (KoTo, tõendite köide tl 31-43) ja 16.11.2023 ekspertiisiaktist nr XXX ei nähtu, et kannatanul esinesid muid vigastusi peale haava kõhus. (KoTo, tõendite köide tl 44-47). Seega O. Netšajeval ei ole tuvastatud ei marrastusi, hematoome, rebenenud riideid ega muud sarnast, mis viitaks aktiivsele vastupanule, enda lahti rabelemisele, S. S poolt kätest kinni hoidmisele ning S. S eemale lükkamisele. Ka kannatanul ei ole tuvastatud vigastusi, mis tõendaksid, et tema vastu oleks käte ja jalgadega võideldud. Eeltoodust lähtuvalt on O. Netšajeva vägistamise versioon ainult O. Netšajeva enda sõnadel tuginev. Seejuures leiab kohus, et prokurör on asjakohaselt välja toonud, et on eluliselt ebausutav, et kui isikul on eesmärk astuda naisterahvaga seksuaalvahekorda, siis tuppa sisenedes ja õueriiete seljast võtmise järgselt, hakkab isik endale veel spordijakki täiendavalt selga panema. Kohus leiab, et see on täiesti ebamõistlik tegevus isiku poolt, kes soovib astuda intiimvahekorda ja kes peaks hakkama lahti riietuma, mitte riideid selga panema. 18.11.2023 asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, et kannatanul oli seljas t-särk ja 2 pusa. (KoTo, tõendite köide tl 31-43).
  7. Küsitavusi O Netšajeva ütluste elulise usutavuse osas on veelgi. Nimelt O. Netšajeva ütluste kohaselt võttis ta kraanikausi juurest noa, sest soovis avada noaga ust. 16.10.2023 sündmuskoha vaatlusprotokolli fotolt nr 2 nähtub, et kannatanu toa uks on metallist (KoTo, tõendite köide tl 19), mistõttu selle avamine noaga, oleks jäänud ilmselgelt edutuks.
  8. Elulise usutavuse küsimus tekib ka O. Netšajeva jalale noahaava tekitamise osas. O. Netšajeva kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli nuga tema käes ning jäi O. Netšajeva kätte ka pärast seda kui kannatanu oli tema käest kinni haaranud, selle alla painutanud ja jalale haava tekitanud. Tunnistaja A. K ütluste kohaselt oli O. Netšajeval vasakul jalal lõikehaav umbes 7 cm pikk ja 1,5 cm sügav. 17.10.2023 asitõendi vaatlusprotokolli fotolt nr 5 nähtub, et haavast jookseb rohkelt verd. (KoTo, tõendite köide tl 4). O. Netšajeva kahtlustatavana kinnipidamise protokollist ja fototabelist nähtub, et kinnipeetu vasakul jalal on 1,5 cm sügavune ja 7 cm pikkune lõikehaav. (KoTo, tõendite köide tl 83-91). Tuvastatud on, et O. Netšajeva oli sündmuse ajal alkoholijoobes, tunnistaja A. K ütluste kohaselt oli süüdistatava alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1.02 mg/l ja seda kinnitab ka 17.10.2023 asitõendi vaatlusprotokoll (KoTo, tõendite köide tl 1-14). Teatavasti alkoholijoove omab tuimestavat mõju, kuid sellise sügavuse ja pikkusega noahaava saamine pidi kaasa tooma mingigi valuaistingu. Seetõttu ei ole eluliselt usutav, et äsja noahaava saanuna, suutis O. Netšajeva jätkuvalt noast kinni hoida, ilma et kannatanul, kes O. Netšajevat käest hoidis, ei õnnestunud nuga ära võtta.
  9. Seoses noaga esineb vastuolu O. Netšajeva ütluste ja tunnistaja G. K ütluste vahel. Nimelt tunnistaja G. K ütluste kohaselt kuulis ta toast nr XX müra ja karjeid avage uks. Prokuröri taotlusel avaldati G. K kohtueelses menetluses antud ütlused usaldusväärsuse kontrolliks, kuna kohtuistungil kinnitas G. K , et ta ei kuulnud peale lause avage uks midagi muud, kuid kohtueelses menetluses andis ütlusi, et kuulis veel ühte lauset. Pärast ütluste avaldamist selgitas G. K , et ta mäletas kohtueelses menetluses juhtunut paremini, sest see juhtus ju kohe ning peab võimalikuks, et kuulis lauset anna nuga siia, mis öeldi naiserahva häälega. Kohus leiab, et G. K selgitus, miks talle kohtus ütlusi andes kohe ei meenunud lause anna nuga siia on, usutav. Kuna on tuvastatud, et toas nr XX viibisid O. Netšajeva ja kannatanu kahekesi, siis sai selle lause öelda ainult O. Netšajeva ning see sai olla suunatud kannatanule. O. Netšajeva ei ole oma ütlustes kordagi kinnitanud, et toas olles oli kannatanul nuga käes ja ta nõudis selle üle andmist.
  10. Kui kannatanu ristküsitlemisel ei tekkinud vajadust kannatanu eelnevalt antud ütluste avaldamiseks, siis süüdistatava puhul rahuldas kohus kahel korral prokuratuuri taotluse avaldada O. Netšajeva ütluste usaldusväärsuse kontrolliks süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlused. Esmalt seoses asjaoluga, et O. Netšajeva ütluste kohaselt ei olnud neil kannatanuga toas rahast juttu. Prokurör taotles avaldada O. Netšajeva kahtlustava vahistamise küsitlemise protokollist ning avaldati järgnev: Kohus küsib siin kahtlustavalt, öelge millises seisundis te olite, kui lõite kannatanut ja siin oli ka jutt sellest, et kannatanu rääkis midagi rahast ja siis ta vastab, alguses ta räägib probleemist, aga ütleb, ta rääkis midagi rahast, et ma olen selle raha võtnud, et mingu ta sauna sellega. Kohtuistungil jäi O. Netšajeva selle juurde, et tal S. S raha võtmisest või raha vargusest juttu ei olnud. Põhjendusena, miks ta vahistamise istungil rahast rääkis, esitas O Netšajeva: võib-olla rahast oli öeldud sellest, et ta võis midagi osta, aga ta ei ole midagi ostnud ja minu juuresolekul ei ole midagi välja võtnud. Avaldatud ütlustest nähtub, et O. Netšajeva on andnud vahistamise istungil ütlusi, et S. S ütles talle, et süüdistatav on raha võtnud. Süüdistatava 09.04.2024 kohtuistungil ristküsitlemisel O. Netšajeva eitas seda, et kannatanu rääkis raha võtmisest, kategooriliselt. Seejuures jääb O. Netšajeva põhjendus, miks tema ütlused raha puudutavas osas on vastuolulised, täiesti ebaloogiliseks ning seosetuks, mistõttu leiab kohus, et O. Netšajeva ütlused osas, et S. S toas ei olnud juttu rahast, on ebausaldusväärsed.
  11. Prokurör taotles O. Netšajeva kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist usaldusväärsuse kontrolliks ka seoses vastuoluga löökide järjekorra osas. Nimelt nähtub O. Netšajeva kohtus antud ütlustest, et esmalt vigastas S. S noaga O. Netšajeva jalga ja seejärel lõi O. Netšajeva noaga S S . Prokuröri poolt avaldatud kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et esmalt lõi süüdistatav noaga S S ning alles siis lõi S süüdistatavat noaga jalga. Nimelt prokuröri avaldatu: koheselt võtsin noa tema kõhust välja ja viskasin verise noa põrandale, lootsin, et S rahuneb, aga ei, S kõndis minu poole, hoidis paremat kätt löögi kohapeal ehk paremal pool kõhu alaosas. S ütles „сука“,, siis S kukkus põrandale, kuidagi võttis noa pihku ja lõi mulle noaga vastu jalga. O. Netšajeva seletas tekkinud vastuolu asjaoluga, et kohtueelses menetluses ütlusi andes oli ta veel purjus, pärast meenutas ning siis andis teisi ütlusi. Kohtu täpsustavatele küsimustele, vastas Netšajeva, et ülekuulamine politseis toimus päevasel ajal, tema ülekuulamisel osales kaitsja ning kaitsjal küsimust selles, et ta ei ole kaine ja ütlusi anda ei suuda, ei tekkinud, O. Netšajeva ise oma enesetundest kellelegi ei rääkinud. Kohus leiab, et eluliselt mitteusutav on O. Netšajeva väide, et ta kuulati üle veel purjus olekus ja olukorras, kus ta ei olnud oma ebakaine oleku tõttu võimeline ütlusi andma. Isegi kui pidada võimalikuks, et politseiametnikul jääb, mis iganes põhjusel märkamata isiku ebaadekvaatne seisund, siis ülekuulamisel osales ka kaitsja. Seega pidi O. Netšajeva seisund jääma märkamata mitte ainult ühel, vaid kahel isikul, sealhulgas kaitsjal, kelle ülesanne on tegutseda oma kaitsealuse parimates huvides. Seega peab kohus O. Netšajeva põhjendust, miks tema ütlustes on vastuolud, otsituks. Seda enam, et oma viimases sõnas asus O. Netšajeva ka oma põhjendust muutma, väites, et politseis ülekuulamisel ajal ei olnud ta siiski mitte purjus, vaid pohmellis.
  12. Kohus peab vastuolude esinemist löökide järjekorra osas oluliseks. Tegemist ei ole tähtsusetu detailiga, mida võib vabandada kogemata unustamise või segi ajamisega, vaid olulise asjaoluga, mis mõjutab kogu sündmusejada. Seda kinnitab ka asjaolu, et avaldatud ütlusest nähtuvalt kannatanu pärast seda kui oli saanud noalöögi kõhtu, liikus O. Netšajeva poole, kukkus põrandale, sai kuidagi noa pihku ja lõi noa süüdistatava jalga. O. Netšajeva kohtuistungil antud ütluste kohaselt sai ta jalale noahaava, sest nad S maadlesid, S kallutas ta ettepoole ja nuga lõikas O. Netšajeva jalga. S. S tegevust pärast kõhtu noahaava saamist kirjeldas O. Netšajeva oma kohtuistungil antud ütlustes, et S. S läks diivanile lamama ning põrandal ei vedelenud. Seega ei erine O. Netšajeva ütlustes mitte ainult löökide järjekord, ehk siis O. Netšajeva on andnud vastuolulisi ütlusi mitte ainult selles osas kumb löök toimus varem, vaid ka selles osas, millistel asjaoludel sai O. Netšajeva noahaava ja kuidas käitus kannatanu pärast seda kui oli saanud kõhust haavata. Kohus peab seoses O. Netšajeva ütluste usaldusväärsusega vajalikuks märkida ka seda, et Viru Maakohtu 18.10.2023 kohtumäärusest nr 1-23-6112 tulenevalt (tegemist on määrusega, millega O. Netšajeva vahistati) on O. Netšjaeva kaitseversioonina esitanud selle, et kannatanu ise liikus noa otsa. (KoTo, tõendite köide tl 103-106). Seega nähtub, et O. Netšajevale on olnud omane esitada juhtunu kohta erinevaid versioone. O. Netšajeva on andnud ajas erinevaid ütlusi ning neis esinevad vastuolud on sedavõrd ulatuslikud, mistõttu ei saa O. Netšajeva ütlusi löökide järjekorra ning talle jalahaava tekitamise asjaolude osas pidada usaldusväärseks. Eelnevat ei väära ka asjaolu, et sündmuskohale jõudnud politseile (tulenevalt 17.10.2023 asitõendi vaatlusprotokollist ning tunnistaja A. K ütlustest) on O. Netšajeva pärast juhtunut avaldanud noalöökide järjekorra selliselt, et esmalt lõi kannatanu ning seejärel süüdistatav.
  13. O. Netšajeva on varem kriminaalkorras karistatud KarS § 113 järgi ning kriminaalkorras karistatud isikuna pidi olema teadlik ja aru saama, et isiku noaga löömine võib kaasa tuua kriminaalkaristuse. Seega tuleb O. Netšajeva ütlusi hinnates arvestada, et tal võib olla huvi anda ennast õigustavaid ütlusi, sh juba algusest peale asuda oma teguviisi õigustama väitega, et teda taheti vägistada. Arvestades eeltoodut ja seda, et süüdistatav on andnud eri ajaetappidel erinevaid ütlusi, milles esinevad olulised ja ulatuslikud vastuolud ja ka seda et O. Netšajeva ütlustes esineb küsitavusi elulise usutavuse aspektist, leiab kohus, et O. Netšajeva ütlused kannatanu toas juhtunu osas (v.a ütlused, et O. Netšajeva läks kannatanu juurde ise ja süüdistatav ning kannatanu viibisid toas kahekesi, uks oli lukus ja O. Netšajeva lõi kannatanut noaga kõhtu, mis on kooskõlas teiste tõenditega) ei ole usaldusväärsed ja kohus jätab need tõendikogumist välja.
  14. Kuna kannatanu ütlused on olnud ajas muutumatud, vastuolud neis esinevad ainult süüdistatava ütlustega ning neid saab lugeda usutavateks ka elulise usutavuse aspektist, siis loeb kohus usaldusväärseks kannatanu ütlused. Kohus loeb sündmuste kulu kannatanu toas tõendatuks kannatanu ütlustes kirjeldatud kujul. Kohus loeb kannatanu ütlustele tuginevalt tõendatuks, et kannatanu koos O. Netšajevaga tuppa sisenedes lukustas ukse, jättis võtme ukse ette, riietus ümber, läks tualetti ning tualetist tagasi tulles avastas puhvetist raha kadumise. Kannatanu arusaama järgi võttis raha süüdistatav ning kannatanu palus O. Netšajevalt raha tagastamist. Netšajeva ei vastanud selle peale midagi ning kannatanu märkas, et võtit ukse ees ei ole. Kannatanu läks O. Netšajeva juurde, võttis tal õlgadest ning palus kõik tagastada. Kui kannatanu märkas, et Netšajeva taskust ripub võtme kett ja ta sirutas käe võtme võtmiseks, Netšajeva pöördus ja lõi kannatanut noaga kõhtu. Kannatanu haaras kõhust, siis lükkas O. Netšajeva eemale, sai kätte Netšajeva taskust oma toa võtmed, mis lendasid eemale. Netšajeva käes olev nuga kukkus maha ja seejärel muutus kannatanul kõik häguseks. Seega kohus loeb tuvastatuks, et O. Netšajeva lõi kannatanut ootamatult vastuseks kannatanu palvele tagastada raha ja võti. Kuna tunnistaja T. P ütluste kohaselt oli O. Netšajeva juba tema juures agressiivne ning sai vihaseks P märkuse peale ning tahtis P viinaga üle valada, siis leiab kohus, et O. Netšajeva võis ükskõik millise teda ärritava asjaolu osas ebaadekvaatselt reageerida. Antud juhul reageeris O. Netšajeva kannatanu palvele noalöögiga.
  15. Kuna pärast lööki kõhtu kannatanu enam edasist sündmuste kulgu ei mäleta, seejuures ei mäleta isegi seda, et sündmuskohale jõudis kiirabi ja politsei ning et talle osutati esmaabi, ei ole kannatanu ütluste põhjal tuvastatav, millistel asjaoludel sai O. Netšajeva jalahaava. 10.01.2024 ekspertiisiakt nr XXX kohaselt ei ole välistatud, et O. Netšajeva võis jalahaava tekitada endale ise (KoTo, tõendite köide tl 96-98). Kuna kannatanu ütlustest nähtub, et noahaav pidi olema tekitatud O. Netšajevale pärast seda kui kannatanu sai noahaava kõhtu, siis loeb kohus tõendatuks, et jalahaav O. Netšajevale tekitati pärast seda kui O. Netšajeva lõi kannatanut noaga kõhtu. Kuna jalahaav tekitati pärast kõhuhaava, siis on kohus seisukohal, et O. Netšajevale jalahaava täpsed tekitamise asjaolud ei ole asjas määrava tähtsusega.
  16. 16.11.2023 ekspertiisiaktiga XXX on tõendatud, et S. S oli kõhuõõnde tungiv torkelõikehaav paremal pool keskkõhus, mille tüsistusena tekkis verikõht. Vigastus on tekitatud noa või muu sarnase esemega. Kõhuõõnde tungiv haav põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse. (KoTo, tõendite köide tl 44-47). Ekspert M V ütluste kohaselt tingis haava eluohtlikkuse asjaolu, et haav tungis kõhuõõnde. Kohus leiab, et kohtu poolt tuvastatud sündmuste jada kinnitab, et vaidlust ei ole, et haav kannatanu kõhus oli tekitatud just O. Netšajeva noalöögist, mistõttu on tõendamist leidnud ka asjaolu, et O. Netšajeva noalöögist saadud haav tekitas S. S tervisekahjustuse. eluohtliku Kuriteo koosseisupärasus (objektiivsed tunnused)
  17. Olga Netšajevale on süüdistus esitatud KarS § 118 lg 1 p 1 järgi, s.o teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamises, millega põhjustati oht elule. KarS § 118 objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises. Tervisekahjustus on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist. Oht elule on põhjustatud sellise tervisekahjustusega, millesse inimene tavaliselt ilma meditsiinilise abita sureks. Oht kannatanu elule peab olema tekitatud otseselt tervisekahjustuse iseloomust.
  18. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et O. Netšajeva lõi 16.10.2023 kella 17.00 paiku XXX korteris S S ühel korral noaga kõhu piirkonda. Vahetult pärast noalööki saabus kohale politsei ja kiirabi, kannatanule osutati esmaabi ning kannatanu toimetati haiglasse. 16.11.2023 ekspertiisiaktiga nr XXX on tõendatud, et S. S oli kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal pool keskkõhus, mille tüsistusena tekkis verikõht. Kõhuõõnde tungiv haav põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse. (KoTo, tõendite köide tl 44-47). Kohtuistungil oli üle kuulatud ekspert M V , kes kinnitas oma ütlustes, et kannatanu haava eluohtlikkuse tingis asjaolu, et haav tungis kõhuõõnde. Vabariigi Valitsuse määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7 lg 2 p 9 kohaselt on kõhuõõnde ulatuv haav, sh siseorganite kahjustusteta, eluohtlik tervisekahjustus.
  19. O. Netšajeva noalöögi ja kannatanule tekitatud tervisekahjustuse vahel on põhjuslik seos ning kohus on seisukohal, et see on tuvastatav nii ekvivalentsusteooria kui ka objektiivse omistamise kriteeriumi alusel. Nagu kohus on varem tuvastanud, siis haav kannatanu kõhus oli tekitatud O. Netšajeva noalöögist. Teo ehk noaga löömise mõttelisel eemaldamisel oleks tagajärg, s.o eluohtlik terviskahjustus, jäänud saabumata (seos ekvivalentsusteooria järgi).
  20. Kohus leiab, et tagajärg on süüdistatavale omistatav ka normatiivselt. Objektiivse omistamise kriteeriumi lähtepunktiks on arusaam, et täideviija käitumisega kausaalseoses olevad muutused välisilmas peavad endast kujutama just täideviija poolt loodud ohu realiseerumist koosseisupärases tagajärjes. Sisuliselt tuleb esitada küsimus, kas üldise elukogemuse põhjal on alust pidada võimalikuks või tõenäoliseks, et isiku käitumine vallandab just sellise kausaalahela kulgemise, mis päädib ühe või teise koosseisupärase tagajärje saabumisega (nt inimese surm, tervisekahjustus, valu vms) (vt. RKKKo nr 3-1-1-102-16, p 9). O. Netšajeva lõi kannatanut kõhu piirkonda noaga, mille tera oli ca 200 mm ning noa teraterituse laius laiemast kohast ca 37 mm (KoTo, tõendite köide tl 15). Üldise elukogemuse pinnalt saab jaatada, et selliste parameetritega noa löömisel inimesele kõhtu, kus üldteada olevalt asuvad erinevad siseorganid, on tõenäoline, et tekivad vigastused, mis võivad olla eluohtlikud.
  21. Kokkuvõttes on KarS § 118 lg 1 p 1 kuriteo objektiivsed tunnused täies ulatuses tõenditega kinnitust leidnud. Subjektiivne koosseis
  22. Subjektiivse koosseisu puhul tuleb arvestada, et raske tervisekahjustuse tekitamine ei ole iseseisev süütegu, vaid kujutab endast KarS §-s 121 sätestatud kehalise väärkohtlemise enamohtlikku koosseisu. Sellest tulenevalt peab KarS § 118 lg 1 kohaldamisel lähtuma KarS §-s 19 sätestatud reeglist, mille kohaselt vastutab isik enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Samuti on KarS § 118 lg 1 p-de 1–7 järgi isiku karistamise eelduseks, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamise, mis viis enamohtliku tagajärje saabumiseni (vt nt nr 1-19-5641/62, p 7, RKKKo 1-17-105/35 p-d 10-12, RKKKo 1-166512/64 p 8).
  23. Kohus on seisukohal, et O. Netšajeva tekitas S. S tervisekahjustuse otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. O. Netšajeva kasutas kannatanu löömiseks kööginuga. Nuga on teatavasti lõikevahend ning iga keskmine mõistlik inimene teab, et lüües inimest noaga, kaasneb sellega mitte ainult valuaisting vaid ka tervisekahjustus. Seega ka Olga Netšajeva täiskasvanud inimesena teadis, et noaga kannatanut kõhtu lüües põhjustab ta tahtlikult tervisekahjustuse, mis vastab vähemalt KarS § 121 lg 1 alt 1 ettenähtud teokoosseisule.
  24. KarS § 118 lg 1 osas on aga oluline, kuidas suhtus süüdistatav mitte n-ö harilikesse tervisekahjustustesse, vaid S. S elu ohustamisse Kohus on O. Netšajeva ütlused kannatanu toas juhtunu osas lugenud tõendikogumist välja kui ebausaldusväärsed, mistõttu pöördub kohus välise teopildi juurde. Olga Netšajeva lõi kannatanut ühel korral noaga kõhtu, seejuures oli tegemist suure noaga, mille tera oli ca 200 mm ning noa teraterituse laius laiemast kohast ca 37 mm (KoTo, tõendite köide tl 15). Ekspert M V on oma ütlustes kinnitanud, et torkelõikehaava või haavakanali sügavus oleneb otseselt noa tera pikkusest, mida pikem noa tera, siis seda pikem võib olla haavakanal. Kannatanu S. S puhul ei olnud võimalik haavakanali pikkust hinnata, sest selline informatsioon puudus ravidokumentides. Kirjeldatud haav oli paremal poolt kõhu eesseinal, naha haava ja kõhuõõne vahel oli ühendus ja kui kannatanule tehti operatsioon, siis leiti 750 ml verd kõhuõõnes. Lisaks välisvaatlusele haiglas tuvastati, et haavast väljub suur rasviku osa. Nii raviarstid, kui ka ekspert tegid järelduse, et tegemist on kõhuõõnde tungiva torkelõikehaavaga ja haavakanali pikkus sel korral võib olla mitte vähem, kui kõhu rasvkihi, nahakihi ja lihaskihi, kõhu eesseina nahakihi, rasvkihi, lihaskihi paksus. Seega kinnitab kannatanule tekitatud haav koostoimes löögiks valitud vahendiga teo ohtlikkust.
  25. Lisaks tuleb arvestada ka piirkonda, mille O. Netšajeva kannatanu löömiseks valis. O. Netšajeva lõi kannatanut kõhtu. On üldteada, et elutähtsad organid asuvad mitte ainult pea- või südamepiirkonnas, vaid ka kõhuõõnes. Seega iga täiskasvanud inimene on võimeline oma elukogemusele tuginedes aru saama, et noalöök kõhtu võib kaasa tuua kõhuõõne ning seal asuvate elundite vigastuse, mis võib muuhulgas seada ohtu inimese elu. Seejuures on arusaadav seegi, mida pikema teraga nuga löögiks kasutada, seda ulatuslikum vigastus tekib ning seda tõenäolisem on oht isiku elule. Kohus on seisukohal, et tehes noalöögi 200 mm tera pikkuse noaga kannatanu kõhu piirkonda, mis on elutähtsate organite piirkond, pidi O. Netšajeva täiskasvanud inimesena ette nägema, et see võib tabada mistahes elundit, sh kõhuõõnt ning võib tekitada vigastusi, mis meditsiinilise abita jäämisel lõppevad surmaga. Kohus on seisukohal, et objektiivne teopilt kinnitab, et O. Netšajeva möönis, et löök noaga kõhtu toob kaasa eluohtliku tervisekahjustuse kõhuõõnde tungiva haava näol ja seega hõlmas tema tahtlus just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis KarS § 118 lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni. Mööndes kannatanule selliste vigastuse tekkimist, mis ohustavad tema elu, tegutses O. Netšajaeva kannatanut S. S t noaga kõhtu lüües KarS § 118 lg 1 p-s 1 ettenähtud enamohtliku tagajärje suhtes kaudse tahtlusega. KarS 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Eeltoodu alusel saab väita, et tegemist on otsese tahtlusega toime pandud teoga, millega põhjustati kaudse tahtlusega oht elule. Seega O. Netšajeva täitis KarS § 118 lg 1 p 1 subjektiivse koosseisu tunnused. Õigusvastasus ja süü
  26. KarS § 27 näeb ette, et õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud karistusseadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.
  27. Kaitsja ja O. Netšajeva on seisukohal, et O. Netšajeva kaitses ennast S. S vastu, sest S. S tahtis O. Netšajevat vägistada, neil käis võitlus, et O. Netšajeva saaks avada lukustatud ukse ning võitluse käigus sai vigastada O Netšajeva jalg. Seetõttu leiab kaitsja, et O. Netšajeva tegutses vajaliku enesekaitse seisukorras.
  28. KarS § 28 lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.
  29. Hädakaitse on tegu, mis on vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks. Hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg 1 järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Rünne on inimese tegu, millega ohustatakse või kahjustatakse õigushüve ning on ründena käsitatav sotsiaalse arusaama järgi. Ründe olemasolu ja selle lõpuhetke tuvastamine sõltub faktilistest asjaoludest ja lähtub objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt teo toimepanemise ajal (nn ex ante hindamine).
  30. Kohus on O. Netšajeva ütlused kannatanu S. S toas toimunu osas lugenud ebausaldusväärseks ning lugenud usaldusväärseks kannatanu ütlused. O. Netšajeva küll väitis erinevatele tunnistajatele, et teda taheti vägistada, kuid see versioon on ainult O. Netšajeva sõnadel tuginev. Marrastusi, kriimustusi, hematoome, riiete rebenemist O. Netšjeval ei esinenud, muid vigastusi peale noahaava kõhus ei tuvastatud ka kannatanul. Seega seda, et kannatanu tahtis O. Netšajevat vägistada, kohus ei tuvastanud. Samuti ei tuvastanud kohus, et kannatanu tekitas O. Netšajeva jalale noahaava enne seda kui O. Netšajeva lõi kannatanut kõhtu. Seega on ainetu väide, et O. Netšajeva kaitses ennast kannatanu ründe – vägistamine, noaga jala vigastamine, vastu.
  31. Kuna kohus luges usaldusväärseks kannatanu ütlused, siis selle pinnalt on tuvastatav, et kannatanu võttis toas olles O. Netšajevalt kahel korral õlgadest kinni. Seega sekkus kannatanu O. Netšajeva kehalisse puutumatusse, mistõttu peab kohus vajalikuks anda hinnang, kas sellise sekkumise puhul saab olla tegemist ründega. Esimest korda võttis kannatanu O. Netšajevalt õlgadest kinni kui soovis O. Netšajevast mööda minna. Teisel korral kui palus O. Netšajeval tagastada raha ja võti. Raha ja võtmete tagasi palumise kohta on kannatanu andnud ütlusi, et kõvasti ei võtnud, mingit jõudu ei kasutanud, ei raputanud süüdistatavat, võttis õlgadest kinni ja ütles, et pane tagasi. KarS § 121 puhul ei loeta karistatavaks selliseid tegusid, mis seisnevad teise inimese keha vähese intensiivsusega mõjutamises (nt kinnihoidmises, pigistamises, tõukamises või trügimises), kui sellega ei kaasne tüüpilise tagajärjena tervisekahjustust või valuaistingut. Kohus leiab, et kannatanu poolt süüdistava õlgadest kinnivõtmine ei olnud sellise intensiivsusega kehaline mõjutamine, mida saaks tõlgendada ründena.
  32. Kohus peab vajalikuks peatuda ka asjaolul, et kannatanu ning süüdistatav viibisid kannatanu toas lukustatud uksega. Kannatanu ütlustest tulenevalt kannatanu küll lukustas ukse, kuid jättis võtme ukse ette. Seega kuigi uks oli lukku keeratud, oli O. Netšajeval võimalus uks lukust lahti keerata ja soovi korral toast väljuda. Kannatanu ütluste kohaselt O. Netšajeva võttis võtme ukse eest ära ja pani oma tasku. Pärast seda kui kannatanu oli saanud löögi noaga kõhtu, õnnestus kannatanul võtmed enda kätte saada ja need lendasid eemale. Seega alles pärast kannatanu noaga löömist, tekkis olukord, kus O. Netšajeva ei saanud kannatanu toast välja, sest võtmed olid eemale lennanud. Kannatanu ütluste kohaselt leidis ta võtmed hiljem diivani alt.
  33. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et vahetut õigusvastast rünnet O. Netšajeva õigushüvedele ei toimunud, mistõttu ei olnud O. Netšajeva hädakaitse seisundis.
  34. O. Netšajeva süüdivuses KarS § 32 lg 1 mõttes kohtul kahtlusi ei tekkinud. Seega on O. Netšajeva tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Karistus
  35. Kuna kohus mõistab O. Netšajeva süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi, tuleb mõista ka karistus. Riiklik süüdistaja taotles O. Netšajeva süüdi mõistmist KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning karistamist 9 aastase pikkuse vangistusega. Seadusandja on KarS § 118 lg 1 p 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse ning karistuse keskmine määr on 8 aastat.
  36. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, ning seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (KarS § 56 lg 1 ls 1) ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
  37. Hinnates O. Netšajeva teosüüd leiab kohus, et see on suur. O. Netšajeva lõi 200 mm pikkuse teraga ning noa teraterituse laiemast kohast ca 37 mm laiuse kööginoaga kannatanut kõhtu, s.o piirkonda, kus üldteada olevalt asuvad elutähtsad organid. Seda, et teosüü on suur kinnitavad ka kannatanul tuvastatud vigastused. Kuigi haavakanali pikkust ei olnud võimalik tuvastada, siis tegemist oli eluohtlikku kõhuõõnde ulatuva haavaga ning kannatanule tehtud operatsiooni käigus leiti 750 ml verd kõhuõõnes, mis ekspert M V ütluste kohaselt tähendab, et vigastada sai vähemalt üks veresoon. Teosüü suurust kinnitab ka asjaolu, et löök oli kannatanu jaoks ootamatu ning O. Netšajeva tegi selle pärast seda kui kannatanu palus tal tagastada raha ja võti. Süü suuruse hindamisel peab kohus vajalikuks peatuda ka O. Netšajeva teojärgsel käitumisel. Tunnistaja G. K ütluste kohaselt O. Netšajeva palus toast nr XX abi ukse avamiseks, sest ta ei saanud välja ning hiljem O. Netšajevaga koridoris kohtudes väitis O. Netšajeva tunnistajale, et teda vägistati. Tunnistaja E. K ütluste kohaselt tuppa sisenedes hakkas O. Netšajeva karjuma, et teda vägistati. Ei tunnistaja K ega K ei avaldanud Netšajeva, et kannatanul on kõhus haav ning kannatanule on vaja kutsuda kiirabi. Tõenditest ei nähtu, et O. Netšajeva oleks tundnud huvi kannatanu seisundi osas, vaid O. Netšajeva lahkus kohe pärast ukse avamist.
  38. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad, kuivõrd KarS § 58 p-s 8 märgitud raske tagajärje põhjustamine kui karistust raskendav asjaolu on praegusel juhul hõlmatud juba kuriteokoosseisust, milles isik süüdi mõistetakse, mistõttu on seda asjaolu arvestanud seadusandja juba antud kuriteo eest sanktsioonimäära kehtestamisel. Küll aga peab kohus erinevalt prokuratuurist võimalikuks arvestada O. Netšajeva kahetsust toimunu osas karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses.
  39. Kuigi on tuvastatud, et O Netšajeva ei rääkinud toimunu kohta tõtt ning tema ütlused leidsid osalist ümberlükkamist, on süüdistatav algusest peale teo toimepanemist tunnistanud ja avaldanud, et tal on kahju, et nii juhtus. Kohus märgib, et puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses ei eelda seda, et teo toimepanija aktsepteeriks vastuvaidlematult kõiki süüdistuse väiteid. Isik võib siiralt kahetseda nii enda tegu kui ka saabunud tagajärge, viidates samal ajal näiteks ka kannatanu rollile toimunus (vt RKKKo nr 1-20-3535, p 20). Eeltoodust lähtuvalt arvestab kohus O. Netšajeva kahetsust toimunu osas kergendava asjaoluna ning leiab, et teosüüga võrdeline karistuse määr on sanktsioonimäära keskmine.
  40. Nagu eelevalt osutatud, tuleb lisaks isiku süüle KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. O. Netšajeva on 27.06.2013 otsusega tunnistatud süüdi KarS § 113 järgi ning karistatud vangistusega 6 aastat. Seega on O. Netšajeva varem toime pannud isikuvastase kuriteo, saanud selle eest karistada, kuid määratud karistus ei ole mõju avaldanud. Kohus arvestab siinkohal ka sellega, et karistus on määratud
  41. aastal. Üldpreventiivseid kaalutusi silmas pidades O. Netšajevale mõistetav karistus peab andma signaali, et tegu, mis ta toime pani, on taunitav ja sellega kaasneb karistusõiguslik järelm. Võttes arvesse, et uus karistus samalaadse kuriteo eest ei saa olla reeglina eelmisest kergem, et mõjutada süüdistatavat lõpetama kuritegude toimepanemist ja varem on O. Netšajevat karistatud 6 aastase vangistusega, peab kohus võimalikuks karistada Olga Netšajevat 8 aastase pikkuse vangistusega.
  42. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb O. Netšajeva karistusaja hulka arvata tema eelvangistuses viibitud aeg. O. Netšajeva oli kahtlustatavana kinni peetud 16.10.2023 (KoTo, tõendite köide tl 83-91). Viru Maakohtu 18.10.2023.a määrusega on O. Netšajeva suhtes kohaldatud vahistamist kuni kaheks kuuks (KoTo, tõendite köide tl 103-106). Viru Maakohtu 15.12.
  43. a määrusega on vahistamist pikendatud veel kahe kuu võrra (KoTo, tõendite köide tl 107-110). Kriminaalasja arutav kohus jättis 12.02.
  44. a kohtu alla andmise määrusega O. Netšajeva suhtes kohaldatud vahistamise muutmata. Kuivõrd O. Netšajeva on käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses vahi all viibinud katkematult alates 16.10.2023, siis tuleb karistuse alguseks lugeda eelnimetatud kahtlustatavana kinnipidamise päev.
  45. Kuivõrd kohus mõistis Olga Netšajevale pikaaegse reaalse vangistusliku karistuse, siis on otstarbekas, et O. Netšajeva kannaks karistust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest ilma teda vahepeal vabastamata, mistõttu jätab kohus O. Netšajeva suhtes tõkendina kohaldatud vahistamise muutmata kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni. Vahistamise alus ei ole ära langenud ning tõkendi jätkuv kohaldamine tagab ka kohtuotsuse täitmise. Asitõendid 53.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse asitõenditega toimimise viisi kohta. 54. Kohtumenetluse käigus esitas prokurör kohtule koos 17.10.2023 asitõendi vaatlusprotokolliga häirekeskuse kõnesalvestise ja vormikaamera salvestistega DVD-R plaadi. Kohus võttis plaadi vastu ja see asub tõendite toimikus.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta DVD-R plaat kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

  1. Prokurör esitas kohtumenetluse käigus kohtule koos 16.10.2023 sündmuskoha vaatlusprotokolliga kööginoa pakendis nr
  2. Kohus võttis pakendi koos noaga vastu. Tegemist on kannatanu S. S kuuluva noaga ning kannatanu on prokurörile avaldanud, et soovib nuga tagasi saada, kuna kannatanu jaoks on noal emotsionaalne väärtus - tegemist on tütre kingitusega.

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada kööginuga S S kohtuotsuse jõustumisel.

  1. Prokurör esitas kohtule koos 18.11.2023 asitõendi vaatlusprotokolliga Pusa SAMO ja polo T-särk OSTIN paberpakendis nr 1 ja pusa S.B.Grant 1952, paberpakendis nr
  2. Kohus võttis paberpakendid koos riietega vastu. Tegemist on kannatanu riietusesemetega, mida kannatanu kandis kuriteosündmuse ajal, riided on verega määrdunud ning lõikekohaga.

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada Pusa SAMO, polo T-särk OSTIN ja pusa S.B.Grant 1952 kohtuotsuse jõustumisel. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine

  1. Kaitsja on oma seisukohas süüdistuse osas avaldanud, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral süüdistatavale tuleb hüvitada alusetult vahi all viibitud aeg süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel. Sama taotlust on kaitsja korranud ka kohtuvaidlustes.
  2. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (edaspidi SKHS) § 4 järgi võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 5 lg 1 kohaselt, kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati: vahistamisega; kahtlustatavana kinnipidamisega; elukohast lahkumise keeluga; ametist kõrvaldamisega; vara arestimise või äravõtmisega; ebamõistliku menetlusajaga. SKHS § 18 lg 1 sätestab, et kriminaalasja või väärteoasja kohtumenetluse kestel esitab isik taotluse kahju hüvitamiseks kohtule. Taotlus esitatakse maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist.
  3. Kuna kohus mõistab Olga Netšajeva KarS § 118 lg 1 p 1 järgi süüdi, siis taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks SKHS § 5 lg 1 p 1, 2 alusel ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulud
  4. Vastavalt

§ 180lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (

§ 175

lg 1 p 9), ekspertiiside tegemisega seotud kulu (

§ 175

lg 1 p 3) ning kohtueelses- ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu (

§ 175lg 1 p 4).

61. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-05). 62.

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 “Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu alamääraks 820 eurot. St, et sundraha suurus on 2050 eurot. 63. Vastavalt

§ 175

lg 1 punktile 3 on kriminaalmenetluse kulu riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas on teostatud S. S ja O. Netšajeva kohtuarstlikud ekspertiisid (ekspertiisiaktid nr XXX ja XXX) ning O. Netšajeva kohtuarstlik täiendav ekspertiis(ekspertiisiakt nr XXX). Iga nimetatud ekspertiis on maksumusega 155 eurot, kokku maksumusega 465 eurot. Samuti on kriminaalmenetluse kuluks DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr XXX) kulu summas 1050 eurot. 64. Riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu on vastavalt

§ 175lg 1 punktile 4 menetluskulu.

Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Igor Belugini tasu taotluste alusel on kaitsjale määratud O. Netšajevale osutatud riigi õigusabi eest kohtueelses menetluse tasu ja hüvitatud kulud summas 1102,

  1. Kohtumenetluses on kaitsja Igor Belugini tasu ja hüvitatavad kulud O. Netšajevale õigusabi osutamise eest kokku summas 1551,60 eurot, sh käibemaks. Kohus on kaitsja tasutaotlused täielikult rahuldanud. Kokku on O. Netšajeva kaitsjale määratud tasu ja hüvitatavad kulud kohtueelses- ja kohtumenetluses 2654,34 eurot, sh käibemaks.
  2. O. Netšajeva peab maksma riigile kokku 6219,34 eurot (2050+155+155+155+1050+1102,74+1551,60). 66.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Hinnates vaadeldaval juhul süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid asub kohus seisukohale, et puuduvad vähimadki kaalutlused

§ 180lg-s 1 sätestatud üldregulatsioonist kõrvale kaldumiseks.

Kuna kohus mõistab O. Netšajeva süüdi, siis on põhjendatud jätta menetluskulud süüdimõistetu kanda. Nii ei ole kaitsja ega süüdistatav välja toonud ühtegi aspekti, mis võiks tingida väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvale kaldumise. Kohtul ei ole teada asjaolusid mis takistaksid sissetuleku saamist nt tervislikust seisundist tulenevalt, siis on põhjendatud jätta menetluskulud O. Netšajeva enda kanda. Seega kuuluvad O. Netšajevalt välja mõistmisele sundraha, ekspertiisitasud ning kohtueelses- ja kohtumenetluses tekkinud määratud kaitsja tasu. 67. Arvestades seda, et süüdistatavale on karistuseks mõistetud reaalne vangistus ja pidades silmas välja mõistetava rahalise kohustuse kogusuurust ning O. Netšajeva kasinat varanduslikku seisu, siis peab kohus võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude ajatamist. Seisukoha kujundamisel lähtub kohtukoosseis ka asjaolust, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12 p 7). Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise kohustuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. O. Netšajeva peab menetluskulud kogusummas 6219,34 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. Seega on O. Netšajeval võimalus tasuda menetluskulud ühe aastase perioodi kestel alates kohtuotsuse jõustumisest ning määrates ise kindlaks kohustuse täitmise aja, kuid mille hiliseim tähtaeg on üks aasta kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa Tarmo Raud Eigor Timoska kohtunik rahvakohtunik rahvakohtinik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.