Obsah (7)

§ 475§ 477§ 333§ 172§ 173§ 178§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 07.11.2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-12519 Tsiviilasi D.X-i (D.X) kaeb

§ 475lg 1 p-st 15 hagita menetluses.

Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse 3 2-24-12519 kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isiku seisukohaga, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
2. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Tallinna kohtutäitur on teinud 12.08.2024 otsuse, millega jättis avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja esitas Harju Maakohtule kaebuse 17.08.
3. Seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt. Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
4. Pooled vaidlevad selle üle, kas kohtutäituril on õigus saada pool põhitasust täiteasjades, mis on ühinenud täiteasjaga, kus oli arestitud ja võõrandati võlgnikule kuuluv kinnisvara, kusjuures ühinenud täiteasjades täitmisel olevad nõuded rahuldati üksnes enampakkumise tulemi arvelt. Avaldaja leiab, et kohtutäituril puudub sellises olukorras tasunõue. Kohtutäitur leiab, et pidades silmas täitetoimingute tasulisuse põhimõtet ja kohaldades seaduse analoogiat, on täituril õigus saada vähemalt pool põhitasust sõltumata sellest, mil viisil vaidlusalustes täiteasjades nõuded rahuldati ja täitemenetlused lõpetati. Praegusel juhul on kohtutäitur 01.07.2024 teinud tasuotsused täiteasjades nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx ning mõistnud võlgnikult välja pool põhistasust. Kohtutäituri seadus (KTS) § 28 lg 1 sätestab, et kohtutäituri ametitoiming on tasuline. KTS § 28 lg 2 esimese lause kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult kohtutäituri seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Riigikohus on märkinud, et iseenesest on seega õige, et õiguslik alus tasu saamiseks peab tulenema seadusest, kuid siiski on kohtutel kohtuasjade lahendamisel kohustus seadust tõlgendada ning õiguskorras esinevate lünkade korral võimalusel need tõlgendusega ületada (RKTKm 2-21-327/24, p 14.2). KTS § 29 lg 1 järgi võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Põhitasu peamine eesmärk on võimaldada kohtutäituril saada endale ja maksta kohtutäituri büroos töötavatele isikutele tasu tehtud (ameti)toimingute eest ning majandada kohtutäituri bürood tervikuna (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 22; RKTKm 14.06.2017, 3-2-1-20-17, p 13.2). KTS § 35 lg 1 sätestab, et kui täitmiseks esitatakse täitedokument, millega võlgnik kohustub sissenõudjale tasuma rahasumma, arvutatakse kohtutäituri põhitasu ja kohtutäituri tasu ettemaks KTS § 35 lg-s 1 tabelis toodud nõude summa järgi. 4 KOHTUMÄÄRUS Puudub vaidlus, et KTS-s ja ka TMS-s puuduvad sätted, mis vaidlusalust olukorda sõnaselgelt reguleeriks. Riigikohus on selgitanud, et kui võlgnik on võlgu mitmele sissenõudjale, võivad võlgniku kohta tehtud täitedokumente hakata täitma erinevad kohtutäiturid. Samuti on võimalik see, et sissenõudjal on ühe võlgniku vastu mitu täitedokumenti või ühest täitedokumendist tulenevalt mitu nõuet ning kõiki neid täitedokumente või nõudeid täidab sissenõudja avalduse alusel üks kohtutäitur. Sellistel juhtudel, kui kohtutäitur avab (mitu erinevat kohtutäiturit avavad) iga nõude kohta täitetoimiku ja seega ka eraldi täitemenetluse, tekib küsimus, kas võlgnik peab igas täitemenetluses tasuma mh kohtutäituri põhitasu või tuleb need kulud kanda vaid üks kord (RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 17). TMS § 149 lg 1 esimese lause järgi, kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 149 üks eesmärk on vältida ühe kinnisasja müümist korraga mitmes täitemenetluses (RKTKm 29.01.2014, 32-1-164-13, p 12).
5. Kohtu hinnangul puudub praegusel juhul kohtutäituril ka poole põhitasu saamise õigus (vt ka RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 18; RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 15). Puudub vaidlus, et üheski täiteasjas, milles kohtutäitur pooles ulatuses põhitasu nõuab, ei ole korraldatud kinnisasja arestimist või müüki. Põhitasu saab nõuda vaid selle menetluse eest, milles kohtutäitur korraldas kinnisasja arestimise ja müügi (RKTKm 16.12.2015, 32-1-108-15, p 15; RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 18). Kohus ei nõustu kohtutäituri tõlgendusega, et praegusel juhul on kohtutäituril õigus saada põhitasu KTS § 41 lg 3 alusel (analoogia korras). KTS § 41 lg 3 sätestab, et kui võlgnik täidab nõuetekohaselt nõude pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta, maksab võlgnik KTS § 29 lg-s 1 nimetatud kohtutäituri tasu ja täitekulud vastavalt kohtutäituri tasu või täitekulude otsusele. Kohtutäitur müüs enampakkumisel avaldajale kuuluva kinnisasja ning kandis enampakkumise tulemist vaidlusalustes täiteasjades sissenõudjate nõuded nende kontodele. Puudub vaidlus, et vabatahtliku täitmise tähtajad olid juba ammu möödunud. Praegusel juhul ei ole sissenõudja nõuet seega rahuldatud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, pärast seda ega ka täitemenetluste väliselt (mis võimaldaks kohaldada KTS § 41 lg-t 3).
6. Kohtutäitur peab õigusvastaseks käsitlust, et kohtutäituril puudub põhitasu õigus, kui kinnisasja sundtäitmisega on ühinetud. Kohtutäitur on teinud täiteasjades erinevaid menetlustoiminguid ning ka seetõttu peaks täituril olema õigus (poolele) põhitasule. Puudub vaidlus, et enampakkumise tulemi jaotamisele eelnevalt ei olnud vaidlusalustes täiteasjades suudetud nõudeid mingiski ulatuses rahuldada. Kohus peab TMS §-s 149 sätestatud juhtumil õiglaseks ja õigeks tõlgendust, mille kohaselt peab kinnisasja sundtäitmisega ühinenud kohtutäituril olema õigus saada kinnisasja müügist saadud tulemist raha menetluse alustamise tasu ning täitekulude 5 2-24-12519 katteks. Kohtutäituri põhitasu saamise õigust ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituril ei ole, kui enne enampakkumise tulemi jaotamist ei ole suudetud sundtäidetavaid nõudeid täitemenetluse abil üldse rahuldada. Juhul, kui enne enampakkumise tulemi jaotamist on suudetud sundtäidetavaid nõudeid täitetoimingute abil osaliselt rahuldada, tuleb põhitasu määrata proportsionaalselt nõude rahuldamise ulatusega (vt KTS § 32 lg-s 5 ja RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 11). Selline tõlgendus on kohtu hinnangul kooskõlas täitetoimingu tasulisuse põhimõtte ja valitseva kohtupraktikaga. Tallinna Ringkonnakohus on 09.09.2024 lahendi nr 2-24-6956 p-is 28.2 märkinud järgmist: „Kui samal perioodil ühe võlgniku vastu esitatud nõuded võivad olla jaotatud erinevate kohtutäiturite vahel ning sellise jaotuse tõttu peab võlgnik maksma kohtutäituri tasusid mitu korda ning võlgniku vara müügist saadud tulemist eelisjärjekorras täitemenetluse kulude mahaarvutamise tõttu väheneb ka sissenõudjale väljamakstav summa, ei ole selline lahendus võlgniku ja sissenõudja, vaid üksnes kohtutäituri huvides. Seega on Riigikohus vastava lahendi tegemisel arvestanud võlgniku (ja ka 2-24-6956 sissenõudjate) põhjendatud huvidega. Võlgnik peab tasuma põhitasu, kuid seda kohtutäitur S.P-le ning selle menetluse eest, milles kohtutäitur korraldas kinnisasja arestimise ja müügi. Selliselt on välditud võlgniku kohustust tasuda kohtutäituri põhitasu mitu korda ja erinevatele täituritele. Lisaks on sellisel juhul suurem ka sissenõudjatele väljamakstav summa.“
7. Kõigele eeltoodule tuginedes on maakohus seisukohal, et kohtutäituril puudub vaidlusalustes täiteasjades õigus poolele põhitasule. Seega tuleb kohtutäituril teha avaldaja kaebuse kohta uus otsus osas, mis puudutab kohtutäituri põhitasu. Kohtul on avaldaja kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsus kui ka põhitasu otsused. Küll ei saa kohus põhitasu otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust teha (RKTKm 01.06.2016, 3-2-1-36-16, p 23.). Seega tuleb kohtutäituril avaldaja kaebus uuesti läbi vaadata.
8. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
9. Avaldaja on 11.09.2024 esitanud vastuväite kohtu tegevusele ning viidanud TMS § 218 lg-le 2.

§ 333

lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kohus möönab, et ei vaadanud avaldust läbi TMS § 218 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. Kaebus laekus kohtule puhkusteperioodil, mistõttu viibis selle menetlussevõtmise otsustamine. Kohtute suure töökoormuse tõttu on selle sisuline lahendamine mõnevõrra viibinud. Samas ei venitanud kohus ebamõistlikult ning lahendas kaebuse esimesel võimalusel. Kohtule ei ole teada, et kaebuse mõnevõrra hilisem lahendamine oleks avaldajale toonud kaasa rasked tagajärjed. Samuti ei mõjutanud see asja lahendamist ega sisulist tulemit. Vastuväite esitamine kohtu tegevusele nimetatud ajendil ei too kaasa kohtulahendi tühistamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.11.2022 määrus nr 2-19-14579, p 33). Seega leiab kohus, et vastuväide kohtu tegevusele on tarbetud ja alusetu, mistõttu tuleb see jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 6 KOHTUMÄÄRUS 17. Menetluskulude osas tuleb juhinduda

§-dest 172 ja 173.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 18.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 19. Avaldaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot. Tegemist on vältimatu kuluga, mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 7