Obsah (4)

§ 74§ 69§ 121§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-11-14213 Määruse tegemise aeg ja koht 18.juunil 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Inga Kalj

§ 74

lg 4 kohaselt, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. I.R on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 26.01.2012 kohtuotsuse alusel

§ 121

, § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

§ 69alusel asendati mõistetud karistus üldkasuliku tööga 360 tundi.

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 12 kuud. Üldkasuliku töö tegemisel pidi süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75

lg 1 p 1- 5 sätetele.

§ 75

lg 2 p 2 järgi pandi I.R-ile katseajaks lisakohus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohtuotsus jõustus 11.02.

1. Katseaja lõpp 10.02.
2. I.R selgitas kohtus, eton nõua karistuse täitmisele pööramisega. Tutvunud toimikuga, ä ra kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Mat erjalidest nähtub, et esimesel kohtumisel 22.02.2012 selgitati I.R-ile üldkasuliku töö tegemise eesmärki ja tingimusi. Samuti selgitati talle õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga, mis oli tema poolt allkirjastatud. I.R-ile on selgitatud, kohtuotsuse alusel üldkasuliku töö tundide sooritamata jätmise tagajärgi ja mõistetud vabadusekaotusliku karistuse täitmisele pööramise korda. 22.02.2012 registreerimisel andis I.R nõusoleku ÜKT sooritusele asuda. Temaga koostati ÜKT ajakava 21 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks xxx). I.R sooritas ÜKT tunnid ajakava kohaselt ning probleeme ei ilmnenud (lk 11). 01.03.2012 koostati ÜKT ajakava 98 tunni sooritamiseks xxx-xxx ajavahemikul 05.03.2012 23.03.
3. I.R sooritas ajakava kohaselt vaid 35 tundi üldkasulikku tööd (lk 12) . Sooritamata jäänud üldkasuliku töö tundide kohta esitas I.R arstitõendi - seega oli tal mõjuv põhjus mittetöötamiseks. Arstitõendi (lk 13) välja antud 06.03.2012 kohaselt oli I.R haige alates 06.03 kuni 07.03.
4. Arstitõendi (lk 13) välja antud 14.03.2012 kohaselt oli I.R haige alates 06.03 kuni 14.03.
5. Arstitõendi (lk 14) välja antud 26.03.2012 kohaselt oli I.R haige alates 20.03 kuni 26.03.
6. 26.03.2012 koostati ÜKT ajakava 48 tunni sooritamiseks xxx-xxx ajavahemikul 27.03.2012 03.04.
7. I.R sooritas ajakava kohaselt 42 üldkasuliku tööd (lk 17). 09.04.2012 koostati ÜKT ajakava 84 tunni sooritamiseks xxx-xxx ajavahemikul 12.04.2012 27.04.
8. I.R sooritas ajakava kohaselt vaid 49 tundi üldkasulikku tööd (lk 19). I.R esitas arstitõendi, et oli haige alates 23.04.2012 - 15.05.
9. Seega tal oli jällegi mõjuv põhjus mittetöötamiseks. Arstitõendist (lk 18) välja antud 15.05.2012 on näha, et I.R oli haige alates 23.04 kuni 15.05.
10. 16.05.2012 koostati ÜKT ajakava 7 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks xxx xxx xxx xxx I.R ÜKT sooritusele ei asunud. Tööandjat ja juhendajat mitteilmumisest ei teavitanud. Rikkumise kohta koostatud rikkumise fikseerimise akt ja tehtud esimene kirjalik hoiatus. 28.05.2012 koostati ÜKT ajakava 28 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks xxx xx I.R ÜKT sooritusele ei asunud. Tööandjat ja juhendajat mitteilmumisest ei teavitanud. Rikkumise kohta koostatud rikkumise fikseerimise akt ja tehtud teine kirjalik hoiatus. I.R on talle täitmiseks määratud 360 tunnist üldkasulikust tööst, sooritanud erakorralise ettekande koostamise ajaks 147 tundi üldkasulikku tööd. Sooritamata on 213 tundi üldkasulikku tööd. ÜKT tegemise tähtaeg 10.02.
11. 28.05.2012 ja 01.06.2012 I.R põhjendas üldkasuliku töötundide mittesooritamisele asumist sellega, et ei soovi edaspidi üldkasuliku töö tunde sooritada ning pigem kannab oma karistuse ära vangistuses. Kriminaalhooldus I.R suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik hoidub kõrvale üldkasulikust tööst. Seega I.Rreaalse vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole täitnud eesmärki.

§ 69

lg 6 alusel tuleb täitmisele pöörata I.R-ile mõistetud ärakandmata karistusvangistus 3 kuud 16 päeva ( 213 tundi ÜKT, ühele vangistuspäevale vastab 2 tundi ÜKT). Juhindudes

§ 69lg 6, Kr

MS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Tiiu Terentjeva taotlus I.R-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada, pöörata I.R-ile Viru Maakohtu 26.01.2012 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus, 3 (kolm) kuud 16 päeva vangistust, täitmisele. Karistuse kandmise algus – 18.06.2012 ehk kinnipidamise kuupäevast. Võtta süüdimõistetu vahi alla vahetult kohtusaalist. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määrus on lõplik, jõustub alates selle tegemisest, pööratakse täitmisele koheselt ja KrMS § 385 p 26 kohaselt ei ole edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu