1-15-6720/65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-6720 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. augusti 2018 määrus Q.K tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Q.K (Q.K; isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. augusti 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu kaudu 60 (kuuskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 10 (kümme) eurot, vandeadvokaat Matti Reinsalule süüdimõistetu Q.K-le määratud korras kaitse teostamise eest.
6. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Q.K kanda. Süüdimõistetu Q.K-l tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Harju Maakohtu 09.12.2015 otsusega karistati Q.K-d KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi 5 aasta vangistusega ning KarS § 121 (alates 01.01.2015 § 121 lg 2 p 3) järgi 3 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 04.03.2015 karistuse kandmise aja hulka ja loeti karistuse alguseks kinnipidamise aeg 04.03.
8. Karistuse kandmise aja lõpp 04.03.
10. Tartu Maakohtu 24.08.2018 määrusega jäeti Q.K ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
11. Käesolevaks ajaks on Q.K temale mõistetud karistusajast (5 aastat) ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Q.K-l on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud. Seega esinevad formaalsed alused Q.K tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
12. Q.K-d on kriminaalkorras karistatud viiel korral (2 karistust kustunud). Varasemalt on Q.K toime pannud peamiselt tervisevastaseid süütegusid, s.o ähvardamisi ja kehalisi väärkohtlemisi, aga ka varavastase süüteo. Kolmel korral on Q.K-le kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuseks reaalne vangistus. Maakohtu hinnangul on oluline seegi, et eelneva karistuse kandmiselt (Harju Maakohtu 19.09.2014 KarS § 121 ja § 199 lg 2 p-de 4, 7 alusel liitkaristuseks mõistetud 10 kuud 29 päeva vangistust) vabanes Q.K 18.02.2015 pärast karistuse tervikuna ära kandmist. Uued ja äärmiselt rasked kuriteod pani Q.K toime kõigest 10 päeva (s.o 28.02.2015) pärast viimase karistuse kandmiselt vabanemist. Käesolevat karistust kannab Q.K raskete isikuvastaste süütegude, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise ja korduva kehalise väärkohtlemise eest. Lisaks sellele, et Q.K pani rasked süüteod toime kõigest 10 päeva pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist, on Q.K rasked isikuvastased süüteod toime pannud oma ema ja tema elukaaslase suhtes, s.o lähedaste isikute suhtes. Süüdimõistetu on oma ema suhtes kasutanud äärmist jõhkrust, millega tekitas emale eluohtliku tervisekahjustuse ja mille tüsistusena tekkis omakorda püsiv neuroloogiline leid. Kuritegude toimepanemise ajal oli Q.K alkoholijoobes. Lisaks on maakohtu hinnangul oluline arvestada, et enne emale raske tervisekahjustuse tekitamist on Q.K-d korduvalt karistatud ema suhtes toimepandud vägivallategude eest. See osundab ilmselgele järjepidevale agressiivsele käitumisele ennekõike lähedaste inimeste suhtes, kusjuures vägivaldsuse aste on muutunud ajas raskemaks. Lisaks on Q.K-d väärteokorras korduvalt karistatud alkoholiseaduse sätete alusel. 2.
13. Maakohus pidas positiivseks, et Q.K on käesoleva vangistuse jooksul osalenud taasühiskonnastavates tegevustes – on läbinud sotsiaalprogrammid Sotsiaalsete oskuste asendamise treening ja Eluviisitreening, lisaks läbinud riigikeele õppe A1 tasemel ning käesolevalt omandab eesti keelt A2 tasemel, osalenud vangla tööhõives. Q.K-l on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on määratud 20.09.2017 tubakatoodete hoidmise eest. 2.
14. Lisaks pidas maakohus oluliseks arvestada, et Q.K-l on varasemast elukäigust nähtuvalt probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Q.K käitumisest nähtub, et alkoholijoobes vägivallakuritegude toimepanemine lähedaste suhtes on olnud korduv ja Q.K ei ole suutnud sellisest käitumisviisist hoiduda. Seda ei ole muutnud ka asjaolu, et süüdimõistetule on tehtud alkoholismivastane süst ega ka varasemad karistused. Süüdimõistetu tarvitab alkoholi alates 15-ndast eluaastast. Võttes arvesse Q.K varasemat elukäiku ja kuritegude toimepanemise asjaolusid, samuti Q.K alkoholi tarvitamise pikaajalisust, ei ole maakohtu arvates välistatud, et vabanemise korral jätkab Q.K alkoholi tarvitamist ja seda vaatamata tugiisiku olemasolule. 2 2.
15. Võttes arvesse Q.K poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, pidas maakohus oluliseks, et Q.K-l oleks tagatud kindel töökoht, mis hoiaks teda igapäevaselt tegevuses ning aitaks seeläbi maandada uute kuritegude toimepanemise riske, samuti võimaldaks saada regulaarset ja kindlat sissetulekut. Q.K-l puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht. Teatav sissetulek on Q.K-l tagatud töövõimetuspensioni näol. Tartu Vangla andmetel on Q.K-l seisuga 10.07.2018 rahalisi nõudeid ligikaudu 26 239 euro ulatuses ja vabanemisfondis 149,30 eurot. Määruskaebus
16. Tartu Maakohtu 24.08.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu Q.K kaitsja, kes palub kaaluda maakohtu määruse muutmist ning Q.K ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Määruskaebuse kohaselt on süüdimõistetu aru saanud toimepandust ning probleemist seoses alkoholiga. Q.K on püüdnud vanglas igapäevaselt oma võimete kohaselt teha kõik selleks, et muutuda ja näidata seda ka ühiskonnale. Maakohus ei ole lahendi tegemisel arvesse võtnud süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimaluse vabanemisel. Varasem minevik ei tohi võtta võimust üle kõigi teiste asjaolude. Kriminaalhooldusel olek aitaks süüdimõistetul resotsialiseeruda. Uue kuriteo toimepanemise riski on võimalik maandada kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli kohaldamisega.
17. Tartu Ringkonnakohtu 17.09.2018 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 24.09.
18. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, mida maakohus ei oleks arvestanud või mis omaksid kaalu asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Veelkordselt maakohtu poolt välja toodud ja arvestatud positiivsete asjaolude ülekordamine ei anna võrreldes varasemaga nendele asjaoludele teistsugust kaalu. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Määruskaebuses leitakse põhjendatult, et kõiki asjaolusid, mis tulenevad KarS § 76 lg-st 4, tuleb hinnata kogumis, need on kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimused ja need tagajärjed, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seda on maakohus ka teinud ning on analüüsi tulemusena jõudnud põhjendatud seisukohale, et süüdimõistetu vabastamine ei ole põhjendatud. Ka ei saa nõustuda, et maakohus oleks liigselt tähelepanu pööranud süüdimõistetu minevikule, vaid on arvestanud seda koos teiste asjaoludega. Küll näitab juba ainuüksi süüdimõistetu minevik üheselt, et puudub alus veendumuseks, et süüdimõistetu on võimeline oma käitumist muutma ning ei ole jätkuvalt maandatud risk, et ta ei hakka vabaduses uusi kuritegusid toime panema.
20. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu isikut ja vangistuses käitumist ning leidnud põhjendatult, et ka need asjaolud ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu käitumine ei ole vanglas olnud normikohane. Samuti tuleneb süüdimõistetu isikust endast jätkuv oht uuteks kuritegudest, sest ka jätkuvalt vangla iseloomustusest on tuvastatav, et süüdimõistetul puudus motivatsioon sotsiaalprogrammi Eluviisitreening 3 läbimiseks, kuna ta sattus vanglasse enda sõnul ekslikult. Samuti ei ole süüdimõistetu jätkuvalt aru saanud alkoholi kahjulikkusest oma käitumisele, kuna ei ole teinud varasematest probleemidest vajalikke järeldusi seadusekuulekaks eluks. Alkoholi tarvitamisega kaasneb suur risk uuteks kuritegudeks.
21. Ringkonnakohtul puudub ka veendumus, et käesoleval ajal oleks uusi kuritegusid maandavaks riskiks kriminaalhooldus. Maakohus on põhjalikult käsitlenud süüdimõistetu varasemat karistatust. Süüdimõistetu on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, kuid see on ebaõnnestunud, kuna süüdimõistetu on katseajal toime pannud uue kuriteo, mistõttu moodustati ka liitkaristus, mille süüdimõistetu tervikuna vangistuses ära kandis. Ometi ei ole see isikule mõju avaldanud ja nagu maakohus on märkinud, juba 10 päeva peale vabanemist pani isik toime uue kuriteo. Seega ei ole varasemad karistused isikule mõju avaldanud, sh kriminaalhooldus. Q.K-le on antud võimalusi näidata, et ta on võimeline oma käitumist muutma, kuid süüdimõistetu ei ole talle antud võimalusi õigustanud, jätkates kuritegelikku käitumist. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid asjaolusid kogumis, mis annaksid aluse seisukohaks, et süüdimõistetu on aru saanud oma käitumise muutmise vajadusest. Määruskaebus jääb edutuks.
22. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 60 eurot, sh käibemaks 10 eurot. Tasu koosneb kohtulahendiga tutvumisest ja määruskaebuse koostamisest 2 pooltunni eest. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb Q.K-l hüvitada M. Reinsalu kaitsjatasu 60 eurot.
23. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
24. augusti 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau 4