Obsah (6)

§ 69§ 424§ 65§ 74§ 7§ 75

1– 17-7710 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.09.2019. a, Tallinna kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1-17-7710 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Kristi

§ 69lg 6 alusel pöörata täitmisele T.S-ile Harju Maakohtu 29.08.2017.

a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse ) päeva vangistust. a, 17.09.

1. a Tallinna
2. Kohustada T.S-i ilmuma kohtumääruse jõustumisel karistuse kandmisele Tallinna Vanglasse (aadressil: Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, 2 Harjumaa).
3. T.S karistuse kandmise algust lugeda alates tema karistuse kandmisele ilmumisest või kinnipidamisest. tema
4. T.S suhtes valida tõkendiks – elukohast lahkumise keeld kuni kohtumääruse jõustumiseni. Kohtumääruse jõustumisel tõkend tühistada.
5. KrMS § 180 alusel mõista T.S-ilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 129,60 € (ükssada kakskümmend üheksa eurot ja 60 senti), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse T.S-ile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus väljastada süüdimõistetu T.S-ile , prokurörile, Tallinna Vanglale, Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja PPA Põhja prefektuurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 29.08.
6. a kohtuotsusega tunnistati T.S süüdi

§ 424

järgi ja mõisteti talle

§ 65

lg 2,

§ 74

lg 5 alusel karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 537 tundi.

§ 69

lg 4 alusel on T.S kohustatud täitma 2 -aastase üldkasuliku töö tegemise ajal

§ 7

5 lg 1 p 1 - 6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi kriminaalhooldaja järelevalve all.

§ 75

lg 2 p 2, 8 alusel oli T.S kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 14.09.

1. a. Harju Maakohtu 30.04.
2. a kohtumäärusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldaja taotlus pöörata

§ 69lg 6 alusel täitmisele T.S-ile Harju Maakohtu 29.08.2017.

a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus, kriminaalhooldusametniku taotlusest loobumise tõttu. Kohustati T.S-i läbima täiendav sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ kriminaalhooldaja poolt määratud ajal. Kohtumäärus jõustus 16.05.

1. a. Harju Maakohtu 09.08.
2. a kohtumäärusega määrati T.S-ile täiendav lisakohustus – hiljemalt 1 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest alluda ettenähtud alkoholismi sõltuvusravile, läbida ravikuur ning esitada kriminaalhooldaja sellekohased arstitõendid. Kohtumäärus jõustus 25.08.
3. a. 3 Harju Maakohtu 26.11 .
4. a kohtumäärusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne määrata T.S-ile täiendav lisakohustus. Kohtumäärus jõustus 12.12.
5. a. Kriminaalhooldaja esitas 17.07.
6. a Harju Maakohtule järjekordse erakorralise ettekande, milles ta taotleb T.S karistuse täitmisele pööramist

§ 69alusel.

Taotluse kohaselt kriminaalhooldusalune T.S rikkus temale kohtu poolt määratud lisakohustust - mitte tarvitada alkoholi, ta ei ole täitnud üldkasuliku töö ajakava nr 17 ning ei ole ametnikule kättesaadav. Lisakohustuse - mitte tarvitada alkoholi rikkumine on fikseeritud 19.06.

1. a toimunud politsei kontrollimise käigus, kui indikaatorvahendi tulemusena mõõdeti tulemus 1,16 mg/l. Lisaks ei ole T.S ajakava nr 17 kohaselt täitnud korrektselt üldkasulikku tööd. Isik ei ilmunud üldkasulikku tööd sooritama: 15.06.
2. a, 27.06.
3. a, 28.06.
4. a, 06.07.
5. a, 09.07.
6. a, 10.07.
7. a, 11.07.
8. a, 12.07.
9. a, 13.07.
10. a ning ei teavitanud sellest ametnikku. Ametnik leppis hooldusalusega 10.06.
11. a toimunud registreerimise käigus kokku, et isik võtab ise ametnikuga ühendust 10.07.2019 . a, et vestelda, kuidas isikul on läinud, kuid hooldusalune ei teinud seda ja samuti ei vasta hooldusalune ametniku kõnedele. T.S on oma suhtumiselt väga manipuleeriv ja üleolev ning on puudunud tihti üldkasulikust tööst, esitades tagantjärele arstitõendeid, kuigi ametnik on korduvalt vestelnud isikuga, et haigestumise korral tuleb sellest ise koheselt teavitada. Isik on korduvalt lubanud tegeleda uuesti oma alkoholismivastase sõltuvusega, kuid ei ole oma lubadusi täitnud. Arvestades asjaolu, et T.S on saanud korduvalt võimalusi täiendavaks alkoholismivastaseks raviks ning ei ole sellest hoolimata oma käitumist parandanud, kuna tarvitab endiselt alkoholi. T.S ei soorita üldkasulikku tööd vastavalt ajakavale ja ei teavita ametnikku sellest mitte ühelgi viisil. Lisaks ei pea T.S kinni tähtaegadest ega kokkuleppetest, mis näitab isiku suhtumist kriminaalhooldusesse. Alates 11.06.
12. a ei ole T.S olnud kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Tulenevalt eeltoodust teeb ametnik ettepaneku pöörata isiku karistus täitmisele. Isikul on sooritamata 129 tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldusametnik Piret Kriisa teatas 08.08.
13. a Harju Maakohtule, et T.S esitas 08.08.
14. a ametnikule arstitõendi (OÜ xxx), otsus: puudus kohtumistelt haiguse tõttu 06.07.
15. a, 09.07.
16. a, 10.07.
17. a, 11.07.
18. a, 12.07.
19. a, 13.07.
20. a. See põhjendab ÜKT rikkumist nendel kuupäevadel. Isik kirjutas ka kirjaliku seletuse üldkasuliku töö rikkumise ja ametniku mitteteavitamise kohta. Isiku väitel unustas ta teavitada. Tõend ei vabasta T.S-i rikkumisest kuupäevadel: 15.06.
21. a, 27.06.
22. a ja 28.06.
23. a Selle kohta kirjutas isik kirjalikus seletuses, et oli Tartus tööl ning unustas teavitada kriminaalhooldusametnikku. Isikul on seisuga 08.08.
24. a sooritatud 420 tundi ja sooritamata on 117 tundi. Kriminaalhooldusametnik Piret Kriisa teatas 09.09.
25. a Harju Maakohtule, et ametnik tegi tööandjale päringu ning sai vastuse osaliselt. Tööandja kinnitas, et T.S viibis juunis
26. a tööl Tartus, kuid ei kinnitanud kas ja kus viibis isik tööl (haiguslehe ajal) juulis
27. a. Ametnik tegi päringu perearstile, kuid perearst ei ole päringule vastanud. 26.08.
28. a registreerimise käigus tundis ametnik alkoholi lõhna ning kontrollis joovet, tulemus oli positiivne 0,155mg/l. Kontrollitud oli 2 korda, isik ei olnud tulemusega nõus. Ametnik kutsus kohale vanglast tõendusliku alkomeetri, kuna isik ei uskunud tulemust. Kahjuks jõudis vanglas alkomeeter kohale 1,5 h hiljem ning siis oli tulemus juba
29. 4 Kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil T.S-ile mõistetud karistuse täitmisele pööra mist. Kriminaalhooldusalusel on tegemata 117 tundi üldkasulikku tööd ja üldkasuliku töö tundide tegemise tähtaeg on praeguseks ajaks möödunud. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil temale mõistetud karistuse mitte täitmisele pööramis t, ta ei taha vanglasse minna. Ta ei teinud peale eelmist kohtuistungit üldkasuliku töö tunde, kuna ta ei saanud aru, et tal on võimalik neid teha. Kriminaalhooldaja ütles talle, et kui asi on kohtus, siis ei saa enam üldkasuliku töö tunde teha. Kaitsja teatas kohtuistungil, et T.S-il on päris keeruline olukord. Isikul oli võimalus peale eelmist kohtuistungit üldkasulikku tööd teha, kuid ta ei kasutanud seda võimalust ning rohkem aega tal tunde teha ei ole.

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kohus, kohtuistungil ära kuulanud kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusaluse ja tema kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus T.S-ile Harju Maakohtu 29.08.

1. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ä rakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kriminaalhooldusalun e T.S rikkus temale kohtu poolt määratud lisakohustust - mitte tarvitada alkoholi, ta ei täitnud talle määratud üldkasuliku töö ajakava nr 17 ning ei olnud ametnikule kättesaadav. Lisakohustust - mitte tarvitada alkoholi rikkus T.S 19.06.
2. a, mil politsei tuvastas tal kontrollimise käigus indikaatorvahendi ga joobe 1,16 mg/l. Kriminaalhooldusalune ei ilmunud üldkasulikku tööd sooritama 15.06.
3. a, 27.06.
4. a, 28.06.
5. a, millistel päevadel üldkasuliku töö mittetegemine ei ole T.S poolt põhjendatud. Üldkasuliku töö tundide mittetegemine 06.07.
6. a, 09.07.
7. a, 10.07.
8. a, 11.07.
9. a, 12.07.
10. a, 13.07.
11. a kohta teatas isiku perearst K. A., et T.S oli nendel päevadel haige. Kriminaalhooldusametniku teatel ei olnud kriminaalhooldusalune juba alates 11.06.
12. a kättesaadav. Kriminaalhooldusametnik jäi ka kohtuistungil arvamusele, et T.S karistus tuleb täitmisele pöörata, kuna isik ei te inud ilma mõjuva põhjuseta üldkasuliku töö tunde ja tarvitas katseajal korduvalt alkoholi. T.S tunnistas kohtuistungil, et ta haiguse tõttu ei teinud üldkasuliku töö tunde. Isik tunnistas alkoholi tarvitamist katseajal ja oma süüd selles, et ta ei teinud üldkasuliku töö tunde ajakavade kohaselt. Ta soovis nüüd teha üldkasuliku töö tunnid kahe nädalaga ära, kuid kriminaalhooldusametnik ei olnud sellega nõus. Kohtu hinnangul on põhjendatud T.S karistuse täitmisele pööramine, kuna kriminaalhooldusalune on rikkunud talle määratud kriminaalhoolduse nõudeid tahtlikult. Harju Maakohus näitas 29.08.
13. a kohtuotsusega tema suhtes üles usaldust ning ei pööranud temale mõistetud karistust täitmisele, kuid kriminaalhooldusalune ei mõistnud kohtu vastutulekut tema suhtes. T.S suhtes kohus menetleb juba neljandat erakorralist ettekannet selles kriminaalasjas just põhjusel, et isik tarvitab endiselt alkoholi ega 5 teinud talle karistuseks mõistetud üldkasuliku töö tunde nõuetekohaselt. Kohus jättis juba varasemalt erakorralise ettekande menetlemisel T.S karistuse täitmisele pööramata ja andis isikule võimaluse üldkasuliku töö tunde edasi teha, kuid isik kuritarvitas tema suhtes kohtu poolt ülesnäidatud usaldust. Lisaks kohus üritas kriminaalhooldusaluse alkoholilembust ohjata ning sundida teda alkoholist loobuma määrates teda alkoholismivastasele ravile ning kohustades teda läbima sotsiaalprogrammi. Kuid kahjuks ei ole osutunud need abinõud piisavalt tõhusateks ning T.S jätkas endiselt talle kohtuotsusega pandud lisakohustuse – mitte tarvitada alkoholi, rikkumist. Praeguseks ajaks on T.S-il tegemata 117 tundi üldkasulikku tööd ning töö tegemiseks ettenähtud 24 kuud on möödunud. Kohtul ei ole võimalik ka üldkasuliku töö tegemist tähtaega enam pikendada, kuna see oli kohtuotsusega määratud niigi kõige pikemaks tähtajaks. Kohus lükkas 10.09.
14. a kohtuistungi edasi, et anda isikule võimalus teha üldkasuliku töö tunde edasi kuni kriminaalhoolduse lõpuni, kuid T.S jättis selle võimaluse kasutamata. Kriminaalhooldusaluse selline käitumisviis näitab isiku täiesti ükskõikset suhtumist talle kohtu poolt määratud kohustuse täitmisesse. Isik annab ainult lubadusi, kuid tal ei ole tahtmist neid täita. T.S kriminaalasja menetleti kokkuleppemenetluses, millest tulenevalt oli isik väga hästi kursis talle mõistetud karistusega ning oli nõus tall e just selleliigilise karistuse ja lisakohustuste täitmisega . Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikule ei ole antud kaalutlusõigust, millal ja kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta, kohtulahendiga pandud kohustused on täitmiseks kohustuslikud. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhooldusalune motiveeritu d kohtu poolt talle määratud kohustusi täitma, ta vaid ainult manipuleerib kohtuga, et mitte asuda vangistuse kandmisele. Kohus on seisukohal, et T.S suhtes on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb T.S-ile Harju Maakohtu 29.08.
15. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 3 kuud ja 27 päeva vangistust -

§ 69lg 6 alusel täitmisele pöörata.

Kohus on arvamusel, et T.S suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu tuleb tal selle eest ka vastutada ning põhjendatud on kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pöörata. Kohus kohustab T.S-i ilmuma kohtumääruse jõustumisel Tallinna Vanglasse karistuse kandmisele. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/