Obsah (6)

§ 424§ 65§ 69§ 75§ 50§ 36

1-17-7710 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. augustil 2017.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-7710 (17230200282) Kohtunik Ka

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Abiprokurör Katrin Tron Süüdistatav P.B , isikukood: XXX, EV kodanik, emakeel: eesti keel, keskharidus, töökoht: xxxx OÜ, elukoht: xxxx, tõkend kohaldamata, kriminaalkorras karistatud 1 kord: - 11.10.2016 Harju Maakohtu poolt karistati

§ 424

alusel tingimisi vangistusega 5 kuud ja 27 päeva ning lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada P.B

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta. 2.

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada P.B-le mõistetud karistust 11.10.2016 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse s.o 5 kuud ja 27 päeva võrra, lugedes liitkaristuseks vangistuse 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. 3.

§ 69

lg 1 alusel asendada P.B-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva, s.o 537 (viissada kolmkümmend seitse) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab üks tundi üldkasulikku tööd, s.o 1 kokku üldkasuliku tööga 537 (viissada kolmkümmend seitse) tundi. 4.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 2 (kahe) aasta pikkune tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 5.

§ 69

lg 4 alusel kohustada P.B-d üldkasuliku töö tegemise ajal, s.o 2 (kahe) aasta vältel järgima

§ 75

lg 1 p.p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: • elama alalises elukohas aadressil: xxxx; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6. Juhindudes

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 kohustada P.B-d temale määratud käitumiskontrolli ajal: • mitte tarvitama alkoholi; • osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. 7. Määrata P.B katseajaks Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 8.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada P.B suhtes lisakaristust, võttes P.B-lt ära sõiduki juhtimise õigus 7 (seitsmeks) kuuks.

1. LS § 127 alusel on P.B kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.
2. Asitõend: CD plaat salvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.
3. KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 3, 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel P.B-lt välja mõista riigituludesse menetluskuluna: • sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 705.- (seitsesada viis) eurot; • ekspertiisikulud 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot; • kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabiteenuse eest summas 192.(ükssada üheksakümmend kaks) eurot.
4. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et P.B Srapuul tuleb menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse kohtuotsuse jõustumisel P.B-le posti teel. P.B poolt menetluskulude tähtajaks tasumata jätmise korral maksegraafik tühistada. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
5. peatüki
6. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka elektrooniliselt. KrMS § 319 lg 2 kohaselt apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 319 lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus ja kokkuleppe sisu P.B süüdistatakse selles, et tema tahtlikult ju htis 09.04.2017 kella 18.44 ajal Harjumaal Tallinnas Raadiku tn 8a/1 juures mootorsõidukit Mersedes -Benz registreerimismärgiga xxxxolles joobeseisundis ( EKEI uuringuakti nr 671T kohaselt uuritaval P.B ´l on uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,91 milligrammi, laiendmääramatus +/- 0,06 mg/g), rikkudes LS § 69 lg 1 ja

§ 36lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis.

Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning LS § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. P.B pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. 16. augustil 2017.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron, süüdistatav P.B ja tema kaitsja Leelo Viil käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et prokurör nõuab kohtus P.B süüdi tunnistamist temale

§ 424

järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises, taotledes

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistuse 1 aasta, mida tuleb suurendada Harju Maakohtu 11.10.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse s.o 5 kuu ja 27 päeva võrra. Seega taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist liitkaristusega 1 aasta, 5 kuud ja 27 päeva, mis

§ 69

lg 1 ja 3 alusel asendada üldkasuliku töö tundidega, s.o 537 tundi, mille tegemise ajaks määrata 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt

§ 69

lg 4 tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal süüdistatav allutada käitumiskontrollile kohustades teda järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning määrates talle kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ning osaleda sotsiaalprogrammis.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta P.B ´lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 kuuks.

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 29.08.2017.a toimunud kohtuistungil süüdistatav P.B tunnistas end temale esitatud süüdistustes

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades kohtule, et 3 kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, kinnitades, et kaitsja osavõttu istungist ei soovi, paludes kohtul sõlmitud kokkulepe kinnitada. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav P.B on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et P.B tuleb süüdi tunnistada temale

§ 424

järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ja karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud: Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p.p 3, 4 ja 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, ekspertiisikulud ning määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 470 eurot ning seda alates 01.01.2017.a s.t teise astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 705.- eurot. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et P.B-le on kohtueelsemenetluse käigus osutatud riigi summas 192.- eurot. Joobeseisundi tuvastamise kulud kokku on 38.- eurot. Süüdistatavalt sundraha, ekspertiisikulude ja kaitsjatasu välja mõistmisel juhindub kohus KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2. Vastavalt kokkuleppes märgitule tuleb süüdistataval hüvitada kriminaalmenetluse kulud s.o sundraha summas 705.- eurot, ekspertiisikulud summas 38.- eurot ja kaitsjatasu summas 192.- eurot s.o kogusummas 935.- eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik Katre Poljakova /digitaalselt allkirjastatud/ 4