lg 1 p 1 alusel tunnistada lubatavaks U.G suhtes tehtud Rootsi Kuningriigi Svea ringkonnakohtu 20.10.2017.a otsuse nr B 7148-17 täitmine Eesti Vabariigis ning määrata, et U.G poolt kuulub ärakandmisele vangistus 5 (viis) aastat, mille kandmise alguseks lugeda tema vahi alla võtmise päev, s.o 07.03.2017.a. 2. Määrus väljastada U.G-le ja tema kaitsjale, Riigiprokuratuurile, Justiitsministeeriumile ning Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud: Justiitsministeerium edastas 05.03.2019.a Harju Maakohtule menetlemiseks Rootsi Kuningriigi Vangla- ja kriminaalhooldusametist saabunud tunnistuse U.G suhtes tehtud Rootsi Kuningriigi Svea ringkonnakohtu 20.10.2017.a. kohtuotsuse nr B 7148-17 tunnustamiseks ja U.G ületoomiseks karistuse kandmise jätkamiseks Eesti Vabariigis. Kohtuotsus jõustus 20.12.2017.a. 14.03.2019.a. toimunud kohtuistungil märkis prokurör, et kohtuotsuse tunnustamisest keeldumiseks aluseid ei esine. Isik on Rootsis süüdi tunnistatud raskes maksukuriteos ja teda karistati 5-aastase vangistusega. See tegu on KarS § 3891 lg 2 järgi kuritegu ka Eestis ning seega on täidetud
Rootsis antud kuriteo eest mõistetud 5 aastat vangistust vastab Eestis analoogse teo eest ettenähtud karistusele. Samuti on täidetud
p 2 tingimus karistuse täideviimiseks Eestis, kuna U.G on Eesti Vabariigi kodanik ja tema alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis. Nimelt nähtub U.G kirjalikust avaldusest, et tema alaline elukoht on Rootsis. U.G suhtes tehtud kohtuotsus sisaldab mh ka tema väljasaatmist ja sisenemiskeeldu kuni 13 juuli 2025.a. Seega on alusetu ka U.G kirjalikus seisukohas märgitu, et karistuse kandmise jätkamine Rootsis soodustab tema sotsiaalset rehabiliteerumist. Olukorras, kus isik ei saa pärast vabanemist oma elu Rootsis jätkata, ei saa karistuse kandmine Rootsis soodustada tema sotsiaalset rehabilitatsiooni. Eeltoodu alusel palus prokurör tunnustada Rootsi Kuningriigi Svea ringkonnakohtu kohtu 20.10.2017.a. otsust U.G suhtes, lugedes U.G poolt Eesti Vabariigis täidetavaks karistuseks vangistuse 5 aastat ning karistuse kandmise alguseks tema vahi alla võtmise päev s.o 07.03.2017.a. Kaitsja selgitas, et tema kaitsealune on kategooriliselt vastu, et ta Rootsist välja saadetakse. Kuigi isiku suhtes on selline otsus tehtud, siis see ei ole obligatoorses vormis. Kohus saab arvestada seda, mida isik ise on oluliseks pidanud. Kaitsja peab oluliseks, et U.G ei ole otsusega nõustunud ja taotleb teistmismenetlust. Seega on ilmnenud uued asjaolud. Kaitsja leiab, et Rootsist eemal olles on U.G-l problemaatiline oma õigusi kaitsta, tal on tihedad sidemed Rootsiga. Isik on omandamas Rootsi passi, õpib rootsi keelt, ka on seal tema pere, s.o elukaaslane ja laps. Kaitsja märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohtu tõlgendus sellisele olukorrale, kus on võimalik tingimisi ennetähtaegne vabanemine, mis toimub Rootsis teistel tingimustel kui Eestis, võib olla oluline rikkumine. Rootsis on kaitsja sõnul vangistuse kandmisest vabanemine võimalik kiiremini ja kui rikkumisi pole, siis ka automaatselt. Kaitsja selgitab, et EIK on mh rõhutanud, et kui eeldatav karistamisest vabastamine toimub erinevatel aegadel ja tingimustel, siis see võib olla oluline rikkumine. Kaitsja palub arvestada vastuväiteid, mitte tunnustada otsust ja mitte võtta otsuse täitmist siia üle; kui peab täiendavaid andmeid koguma, siis kohus võib neid küsida päringutega Rootsist. Määruse motiivid: Kohus, kuulanud kohtuistungil ära prokuröri ja kaitsja seisukohad ning tutvunud asja materjalidega, tuvastas, et Rootsi Kuningriigi Kriminaalsanktsioonide Amet on edastanud tunnistuse, millega taotleb Eesti Vabariigi kodaniku U.G suhtes tehtud Rootsi 2
50835 lg 1 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud karistuse täideviimine lubatud vaid juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu ka täitva riigi seaduste kohaselt. Kõnealune kuritegu on kuriteoks ka Eestis ning kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 2 järgi. Nimelt karistatakse Eesti Vabariigis maksuhaldurile valeandmete esitamise eest eriti suurele kahjule vastava summa osas ühe- kuni seitsmeaastase vangistusega. KarS § 121 p 3 kohaselt on eriti suureks kahjuks kahju, mis ületab 400 000 eurot. Rootsis on isik süüdi tunnistatud süüdistuses, mis hõlmas 24 690 000 SEK-le vastavat kahju, s.o ligikaudselt enam kui 2,3 miljonit eurot. U.G-le mõisteti Rootsi Kuningriigis viie aasta pikkune vangistus, mis ei ületa Eesti Vabariigis sama kuriteo eest ettenähtud karistuse maksimaalmäära, mistõttu ei kuulu temale Rootsi Kuningriigis mõistetud karistus muutmisele.
38 lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetud isik on
lg-s 1 nimetatud isik.
lg 1 p 2 kohaselt Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, kui süüdimõistetu on Eesti Vabariigi kodanik, kelle tegelik alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis, kuid kes saadetakse taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki süüdimõistva kohtuotsuse või muu pädeva asutuse otsuse alusel. Nimetatud põhimõte on kooskõlas ka Nõukogu raamotsusega 2008/909/JSK (art 4 lg 1, art 6 lg 2; edaspidi: raamotsus). Praegusel juhul on saanud isik oma arvamuse esitada nii Rootsis (kohtule edastatud tunnistuse ja sellele lisatud kirjaliku seisukoha kaudu), kui kaitsja vahendusel käesoleval kohtuistungil. Esitatud materjalidest nähtuvalt U.G enda Eestisse ületoomist ei soovi, kuna tal on tugevad sidemed Rootsi Kuningriigis, kus ta on elanud alates 2011. aastast, kus tal oli elukoht ja kus tal on pere, mis koosneb naisest ja viimase lapsest. Ta on lisanud, et tal on Rootsi isikukood, tal on seal riiklik üürikorter ja ta soovib Rootsi passi taotleda. Samuti soovib ta Rootsis oma kohtuasja ülevaatamist ja Eestisse saadetuna on tal keeruline suhelda politseiuurija ja advokaadiga. Kuivõrd talle mõistis karistuse Rootsi, siis on tal karistuse kandmise seal tõenäoliselt parem, kui Eestis, kus teda milleski ei süüdistata. Samuti pole Eestis samasuguste tingimustega vanglat nagu Rootsis. Kohus märgib, et eelkõige on kohtule siduv asjaolu, et U.G on Eesti Vabariigi kodanik. Kohtule teadaolevalt ei ole ta ühegi teise riigi kodanik. Tema suhtes on tehtud süüdimõistvas kohtuotsuses lõplik otsus Rootsi Kuningriigist väljasaatmiseks. Ühtlasi kohaldati tema suhtes sissesõidukeeldu kuni 13.07.2025.a. Vastav kohtuotsus on tervikuna jõustunud. Seetõttu ei saa U.G ka teoreetiliselt karistuse kandmiselt vabanemisel Rootsis jätkata senisel moel oma pereelu ega oleks tal võimalik seal peale vangistust resotsialiseeruda, sh asuda tööle või saada elukoht. Väljasaatmisotsus on lõplik. Eelnevat arvestades ei ole ette näha, et karistuse täideviimine Rootsis aitaks isiku sotsiaalsele rehabilitatsioonile paremini kaasa kui Eestis - ka isiku Rootsis ennetähtaegsel vabanemisel või karistuse ärakandmisel kaasneks isikule koheselt vältimatu Rootsist väljasaatmine ja sissesõidukeeld. Tunnistuse kohaselt isik viibis kohtulikul arutamisel, mille tulemusena süüdimõistev otsus tehti (tl 17). Seega kõik süüdimõistetu poolt toodud argumendid olid 3
43 lg-s 1, mis näeb ette, et karistuse täideviimisele, sealhulgas ennetähtaegsele või tingimisi vabastamisele, kohaldatakse Eesti õigust. Eelpool nimetatut arvestades ei ole hetkel seega põhjust teoretiseerida ka isiku võimaliku karistuse ja selle kandmiselt vabastamise üle Eesti Vabariigis. Kohus märgib, et kuigi kaitsja ja süüdimõistetu on viidanud U.G puudutavatele käimasolevatele kohtumenetlustele, sh teistmismenetlusele, on praegusel hetkel Rootsi Kuningriigi Svea ringkonnakohtu 20.10.2017.a otsuse nr B 7148-17 näol tegemist jõustunud kohtulahendiga, mille osas on koostatud vabaduskaotusliku karistuse tunnistus ja esitatud see ühes Rootsi Kuningriigi Vangla- ja kriminaalhooldusameti taotlusega Eesti Vabariigile menetlemiseks. Seejuures ei ole teada, et isik peaks mainitud menetlustes isiklikult osalema. Teada on aga see, et kuna Rootsi ametiasutused on väljaandmisotsustusest teadlikud ja vabaduskaotusliku karistuse tunnistus on koostatud 10.10.2018.a (tl 21) ning isiku kaitsja Rootsis on nendele kolmele menetlustele ka viidanud (tl 89-90), ei ole Rootsi pädev ametiasutus näinud probleemi selles, et isik võidakse pärast 10.10.2018.a. riigist välja saata ja et ta asub karistus kandma Eesti Vabariigis. Kuivõrd raamotsuse ega ka Eesti kriminaalmenetlusõiguse kohaselt ei mõjuta teistmise taotluse esitamine kohtuotsuse tunnustamist ja täitmist, ei esine ka takistusi nende küsimuste lahendamiseks praeguses asjas. Seega jäävad ka need väited kohtuotsuse täitmise lubatavaks tunnistamise seisukohast tagajärjetuks. Eeltoodust tulenevalt
lg 1 p 1 kohaselt tuleb tunnistada Rootsi Kuningriigi Svea ringkonnakohtu kohtu 20.10.2017.a otsuse täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks U.G-le mõistetud karistuse täitmise osas ning määrata, et U.G-l kuulu ärakandmisele 5 aastat vangistust, millise karistuse kandmise alguseks lugeda tema vahi alla võtmise päev 07.03.2017.a. Kohus juhindub
, § 48911 lg 1 p 1, § 50835,§ 50836 lg 1 p 2, § 50839, § 508 Kristina Väliste kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.