KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
- mai 2018 1-14-10698 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Juhan Sarv Süüdimõistetu V.E (isikukood XXX ) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 76 lg 7 alusel Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- aprilli
- a määrus V.E Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- aprilli
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viru Maakohtu
- veebruari
- a määrusega vabastati V.E tingimisi enne tähtaega talle Viru Maakohtu
- märtsi
- a otsusega mõistetud liitkaristusest - 4 aastat 5 kuu pikkusest vangistusest. Katseaeg määrati kuni
- veebruarini
- Katseaja esimese kuue kuu jooksul oli V.E kohustatud alluma elektroonilisele valvele. Lisaks oli ta kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21 , 4 ja 7 sätestatud lisakohustusi. Määrus jõustus
- märtsil
- veebruaril 2018 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehti ettepanek pöörata V.E karistus täitmisele, kuna ta on rikkunud kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Samuti on V.E rikkunud kohtu pandud kohustust hoiduda suhtlemast kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta.
- Viru Maakohtu
- aprilli
- a määrusega pöörati täitmisele V.E-le Viru Maakohtu
- märtsi
- a otsusega mõistetud vangistuse kandmata osa, s.o 1 aasta 10 kuud ja 28 päeva vangistust. V.E rikkus ühel korral lisakohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Rikkumine on tõendatud Politsei- ja Piirivalveameti
- veebruari
- a teatisega, indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja süüdimõistetu enda selgitustega. 1 lg 1 alusel Karistusregistri väljavõttest nähtub, et V.E-d on karistatud NPALS § 15 rahatrahviga 25 trahviühikut. Lisaks on V.E rikkunud lisakohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. Süüdimõistetule tehtud kahest kirjalikust hoiatusest nähtub, et V.E mobiiltelefonile on korduvalt helistanud Viru Vangla kinnipeetavad. Asjaolu, et süüdimõistetu vastab igale kõnele helistaja isikut kindlaks tegemata korduvalt, näitab ilmselgelt tema tahtmatust järgida lisakohustusena pandud keeldu mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Kriminaalhooldaja tehtud kirjalikest hoiatustest on näha kõne kestused, mis lükkavad ümber V.E väite, et ta kohe kõne katkestas. Kõiki kõnesid ei ole V.E koheselt katkestanud. Rikkumistest järeldas kohus, et V.E ei suhtu talle määratud kriminaalhooldusesse tõsiselt. Puudub veendumus, et ta suudab edaspidi täita kõiki kohtu määratud lisakohustusi. Süüdimõistetu on lühikese aja jooksul pannud toime korduvad rikkumised. Kuigi ta läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja viibis ravil SA Ahtme Haigla akuutosakonnas, on ta jätkanud narkootikumide tarvitamist. Kui tingimisi ennetähtaegselt vabastatud isik ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata karistust lõpuni kandma. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V.E , kes palub maakohtu määruse tühistada või panna talle täiendavaid kohustusi või elektrooniline valve.
- V.E ei eita ühekordset amfetamiinitarvitamise juhtu. Ta arvas, et see aine on talle lubatud, kuivõrd ametnik selgitas, et keeld seisneb vaid alkoholi ja fentanüüli tarvitamises. Amfetamiinitarvitamise juhtu peab V.E tühiseks. Ta vabanes
- märtsil 2017, läks detsembris ametlikult tööle ning ka 6 kuu pikkuse elektroonilise valve perioodi läbis V.E rikkumisi toime panemata.
- V.E ei ole nõus, et ka teise tuvastatud rikkumisega. V.E võttis küll kõne vastu, ent niipea, kui sai aru, et kõne on Viru Vanglast, selgitas helistajale, et tal on keeld suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja katkestas selle. Kuna ta dialoogi ei astunud, siis rikkumiseks ta vastamist ei pea ning teadlikult rikkumist toime ei pannud.
- Kohus ei arvestanud, et V.E-l on töö ja sissetulek ning ta püüdis väga täita kohtu pandud kohustusi. Samuti on V.E-l elamispind ja vanemate-poolne toetus. Ta on valmis jätkama kriminaalhooldust, täitma kõiki nõudmisi ja ametniku ettekirjutusi. Pärast vabanemist on ta käinud registreerimisel üle aasta.
- mail
- a registreeriti ringkonnakohtus Viru Vangla kriminaalhooldusametniku täiendav informatsioon, milles ametnik teavitab, et V.E ei ilmunud
- aprillil
- a kokkulepitud ajal registreerimisele selgitades, et läheb notari juurde ja seejärel kohe tööle. Ametnik helistas V.E-le tagasi kell 12:40 ja viimane kinnitas, et on tööl. Tööandjaga vesteldes selgus aga, et V.E tööl ei olnud.
- aprillil 2018 saabus Politsei- ja Piirivalveametilt teade V.E piiriületuse kohta kell 10:30 Tallinna Vanasadamast. Sisenev piiriületus toimus kell 23:00 samal päeval.
- aprillil 2018 ilmus V.E registreerimisele ja selgitas, et riigipiiri ta ületanud ei ole. Üheotsapileti ostis ta oma tuttavale Aleksandrile, kes sõitis töö asjus Soome.
- aprillil
- a ei ilmunud V.E registreerimisele ning telefoni teel temaga kontakti saada ei õnnestunud. 2
(4)V.E-le saadeti kutse ilmuda
- mail
- Määratud kuupäeval helistas V.E ja teavitas, et on alates
- aprillist haige.
- aprillil registreerimisele mitteilmumist selgitas V.E sellega, et ei teadnud siis veel, et teeb määruskaebuse. Lepiti kokku, et V.E võtab ühendust, kui ta on terve.
- mail helistas kriminaalhooldusametnik ise V.E-le , kõne vastu võtnud naisterahvas (kes tutvustas end V.E tüdrukuna) väitis, et ta ei ole hetkel V.E-ga koos, ega tea, kus viimane on. Naisterahvas kinnitas, et V.E läheb arsti juurde
- mail
- Viimane kohtumine V.E-ga toimus
- aprillil
- RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- KarS § 76 lg 7 kohaselt võib kohus, tuvastanud süüdimõistetu kontrollnõuete rikkumise, määrata isikule täiendavaid kohustusi (vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule), pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Maakohus pööras V.E vangistuse täitmisele. Ringkonnakohus leiab maakohtuga nõustuvalt, et karistuse täitmisele pööramine on V.E rikkumisi arvestades põhjendatud.
- V.E ei ole eitanud, et rikkus talle Viru Maakohtu
- veebruari
- a määrusega pandud kohustust mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Ta peab rikkumist tühiseks ja selgitab, et ei teadnud amfetamiini tarvitamise keelust.
- Riigikohtu suuniste kohaselt käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel arvestada konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas süüdlane ise rikkumist põhjendab. [-] Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (nt registreerimiskohustuse rikkumine välisriigi kinnipidamisasutuses viibimise tõttu). (RKKKm 3-11-61-13, p 9.2).
- Kohtukolleegium leiab, et V.E rikkus katseaja tingimusi tahtlikult. V.E-le pidi narkootilisi aineid tarvitava isikuna teada olema, et amfetamiin on narkootikum. Tema püüe veeretada vastutus ametnikule, kes väidetavalt selgitas, et keeld seisneb vaid alkoholi ja fentanüüli tarvitamises, on kantud ilmselgelt karistusest vabanemise püüdest. V.E-le on tutvustatud kriminaalhooldusega seotud nõudeid ja kohustusi, mida ta on kinnitanud oma allkirjaga. Puudub igasugune alus arvata, et kriminaalhooldusalune oleks nõudeid rikkunud ettevaatamatusest. Märkimist väärib, et kriminaalhoolduse jooksul läbis V.E sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ (tlk 22), s.o programmi, mis on spetsiaalselt suunatud inimestele, kelle puhul sõltuvus põhjustab õigusvastast käitumist. V.E-le õpetati, kuidas saavutada kontroll tarvitamise üle. Saadud teadmisi V.E ei kasutanud. Samuti nähtub OÜ Corrigo
- aprillil
- a tõendist, et V.E viibis alates
- septembrist 2017 ambulatoorsel ravil metadoon asendusravi osakonnas. Seega tarvitas ta narkootikume metadoonasendusravi ajal ning vaatamata teadmisele, et rikkumise korral võib kohus karistuse täitmisele pöörata.
- V.E väited, mille kohaselt ta vaid vastas vanglast tulnud kõnedele katkestades helistaja isikust teada saades kõne, on samuti ümber lükatud. Rikkumise kirjeldusest nähtub, et V.E on ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta suhelnud kriminaalkorras karistatud isikutega perioodil
- märtsist –
- maini 2017 kahekümne viiel korral. Seejuures on vaid üks kõne väldanud 18 sekundit. Pikim kõne on 1505 sekundit (tl 20). Ka ülejäänud kõned on piisavalt pikad, et kummutada V.E väiteid, et tegu oli vaid ühepoolse selgitusega ja mingit dialoogi ei toimunud. Kohtukolleegiumil puudub põhjus arvata, et rikkumised oleksid toime pandud 3
(4)ettevaatamatusest, kuivõrd V.E oli teadlik keelust suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.
- Apellatsioonikohus ei pea võimalikuks ka teiste seaduses ette nähtud alternatiivsete võimaluste rakendamist süüdlase mõjutamiseks. Käitumiskontrolli on V.E suhtes rakendatud kuni katseaja lõpuni, mistõttu seda pikendada ei saa. Ka täiendavate kohustuste panemist ei saa pidada otstarbekaks, kuivõrd V.E ei ole suutnud olemasolevaidki nõudeid täita. Katseaja nõudeid rikkus V.E juba katseaja alguses, kui suhtles korduvalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Raskeks rikkumiseks peab ringkonnakohus ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise keelu rikkumist. Ehkki V.E katseaeg on teatud aspektidest vaadatuna olnud positiivne (töökoha leidmine, elektroonilise valve perioodi läbimine, registreerimisnõude täitmine), ei ole siiski võimalik kriminaalhooldusega tema karistuse eesmärke täita ning ainus võimalus on karistuse täitmisele pööramine.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- aprilli
- a määruse muutmata ja V.E määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Tiit Lõhmus 4
(4)