1-17-11859/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. veebruar 2019 , Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-17-11859 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Valentina Michelson Asja läbivaatamise kuupäev 12.02.2019 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid H.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu H.D, isikukood XXX, viibib Viru Vanglas Määratud kaitsja Nikolai Rõžov RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus M Ä ÄRA S : Vabastada H. D karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega alates antud kohtumääruse jõustumise st katseajaga kuni 10.09.2019 ja määrata ta kuni katseaja lõpuni Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada H. D’it järgima KarS §75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada H. D suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi, 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid 3) asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 90 eurot, sh tasu 75 eurot ja käibemaks 15 eurot. Välja mõista H. D-lt menetluskulud 90 eurot kaitsjatasu. 1 Menetluskulud tasuda ositi 12-kuulise tähtaja alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank AS pank nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700006025 ning selgitus „H. D 1 -17-11859 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Saata kohtumääruse koopia süüdimõistetule, tema kaitsjale, Viru Ringkonnaprokuratuuri ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.D tähtaega vabastamiseks. tingimisi enne H. D on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 30.01.2018 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja karistatud 6 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud karistusele liideti 19.10.2017 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistus, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud ja 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 09.03.2017 ja lõpp 10.09.
3. Kinnipidamisasutuses H. D kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanedes soovib asuda elama aadressil xxx. Kinnipeetaval on xx haridust. Vanglas olles ei ole motiveeritud jätkama põhihariduse omandamisega, väidab, et tal ei ole mugav vangla koolis õppida. 2018 aasta alguses lisati H. D riigikeele kursuse nimekirja. 01.02.2018 teavitas H. D , et ei soovi riigikeele õppes osaleda. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral soovib asuda tööle. Enne vangistust oli enamuse ajast tegevuseta või töötas aegajalt juhutöödel. 2016.a suvel töötas 1 kuu xxx. Eriala õppinud/omandanud ei ole. Samas on motiveeritud vanglas töötama ning osalenud vangla tööhõives. Eelnevalt oli soov pääseda avavanglasse, kus saaks tema sõnul hakata väljaspool vanglat tööl käima. Poolelioleva kriminaalasja tõttu ei olnud see võimalik. Suhtlusringkonda kuuluvad enamasti kriminaalkorras karistatud isikud. Kinnipeetav on toime pannud kuritegusid ka enda tuttavate suhtes, mis näitab hoolimatust ning teisi ärakasutavat elustiili. H.D-l on probleeme alkoholi tarvitamisega. Isikuvastased kuriteod on sooritanud alkoholijoobes. Üldjoontes peab end rahulikuks inimeseks, kuid alkoholijoobes olles muutub vägivaldseks. H.D tunnistab, et tal on probleeme alkoholiga. Varasemalt, 29.11.2016 rikkus isik katseaja nõuet mitte tarvitada alkoholi. Väärteo korras on Alkoholiseaduse alusel karistatud kuuel korral. Viimase kuriteo, varguse, pani enda sõnul toime kainelt. Teised kuriteod on sooritatud olles alkoholijoobes. Viimati tarvitas alkoholi 08.03.
4. Perioodil 28.09.2017 - 07.02.2018 paiknes isik Viru Vangla noortele kinnipeetavatele mõeldud sõltuvusrehabilitatsiooni (SRS) osakonnas ja osales iganädalastes joogatreeningutes. Isik heideti osakonnast välja kaaskinnipeetava ründamise tõttu. Vangistuses olles on H.D 02.02.2018 seisuga läbinud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening õigusrikkujatele". Alates 22.11.2018 on H.D tagasi SRS osakonnas ning osaleb iganädalases joogatreeningus. Tulevikus soovib minna xxx alkoholiravile. H.D tarvitas esimest korda narkootikume 16-aastaselt. Amfetamiini hakkas ta tarvitama 2014 aastal. Ta tegi seda periooditi 2-3 korda nädalas. Viimati tarvitas amfetamiini 07.03.
5. 2 Periooditi on tarvitanud ka MDMA-d ja ecstasyt. Süstinud ei ole. Narkojoobes olles enda sõnul vägivaldselt käitunud ei ole ning seoses narkootikumide tarvitamisega ravil viibinud ei ole. Hetkel viibib isik noortele kinnipeetavatele mõeldud sõltuvusrehabilitatsiooni (SRS) osakonnas. Vangistuses H.D lävis vestlused psühholoogiga erinevatel teemadel, osales programmis viha juhtimine. Määratud koristaja ametikohale kk nr 6-2/644-1 alusel algusega 28.07.2017 kuni tähtajatult. Tööst keeldunud ei ole, kuid igapäevaselt ka tööhõives ei osale. Enda sõnul, kui öe ldakse, et tuleb minna, siis ka läheb koristama. Materiaalselt tuleb toime. H. D on ametnikega suhtlemisel viisakas. Varasemalt on vältinud kok kupuuteid kaaskinnipeetavatega. Ta on end teadlikult kambrisse isoleerinud. Ta on korduvalt kasutanud teiste isikute suhtes vägivalda avalikes kohtades. Kasutanud ka relva kehavigastuse tekitamisel. Tunnistab, et muutub alkoholijoobes vägivaldseks, kuid muidu peab end rahulikuks. Vangistuses olles esines 19.12.2017 noortele kinnipeetavatele mõeldud sõltuvusrehabilitatsiooni (SRS) osakonnas viibides konflikt kaaskinnipeetavaga. 05.02.2018 algatati kriminaalmenetlus nr 18922700010 KarS § 120 lg 1 tunnustel. Sellise raske rikkumise tõttu arvati isik SRS osakonnast välja, sest ta kujutas ohtu kaaskinnipeetavale. Kriminaalmenetlus lõpetati, süüd ei tuvastatud. H.D on varasemalt tegutsenud impulsiivselt ning ei ole mõelnud tegude tagajärgedele. H. Don 2016 a kriminaalhoolduse all olles eiranud kontrollnõuete ja kohustuste täitmist. Ta ei ilmunud registreerimisele, ei täitnud üldkasuliku töö kohustust ega allunud kohtu poolt määratud lisakohustusele, mitte tarvitada alkoholi. Oma mitteilmumist registreerimisele ja ÜKT-st kõrvale hoidmist põhjendas H. D kuupäevade segiajamisega ning enda haigestumisega, kuid vajalikke tõendeid esitada ei olnud. Alkoholikeelu rikkumist põhjendas enda ravimisega, kus 29.11.2016 jõi pipraviina. Katseaja negatiivse läbimise tõttu tehti 12.12.2016 ja 13.02.2017 kohtule kahel korral ettepanek pöörata katseajaga määratud karistus täitmisele. Esimesel korral andis kohus teise võimaluse H.D-le , määrates temale sotsiaalprogrammis Viha Juhtimine osalemise kohustuse, mida ta ei täitnud lisaks ÜKTle. Seetõttu pööras 20.03.2017 Harju MK täitmisele lõpuks H. D-le 14.10.2016 kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse - 1a 11k 12 p. Isik on karistat ud väärteokorras 19 korral, mis peegeldab tema suhtumist ühiskonnas kehtestatud reeglitesse. Vangistuses olles on isik suutnud kehtivat korda järgida, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Arvestades kinnipeetava ühiskonnaohtlikkust ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist. 18.01.2019 õiendi kohaselt alates 4.03.2018 osaleb H.D motivatsioonisüsteemis, kus hea käitumise eest on välja teenin ud preemiaid. On osalenud väljaspool vanglat korraldatud kodukülastamisel viiel korral. Kodukülastamised toimusid pereliikmete külastamise eesmärgil ning kulgesid probleemideta (tl 11). Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ega toega, vanglaga sarnaselt, H. D’i ennetähtaegset vabastamist (tl 17). H.D avaldas, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. See on tema esimene vangistus ja oli piisav, et mõjutada. Kui oli katseaeg, siis ei mõelnud tagajärgedele, seetõttu rikkus kontrollnõuded. Vabaduses on sõber, kes ei ole kriminaalse taustaga, suhtleb temaga. Garanteeritud tööd vabaduses ei ole, aga loodab tugiisiku abile. Vabaduses tahab minna tööle. Kaitsja leidis, et enne tähtaegne vabastamine on põhjendatud. Vabaduses on olemas elukoht. Käitumine vangistuses on hea, distsiplinaarkaristusi ei ole. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, arvestades prokuröri kir jaliku arvamust, leiab, et H. D tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. 3 Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). H.D ’i käitumine enne karistuse kandmisele asumist räägib olulistest riskidest tema suhtes. Vabaduses oli tal probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, 2016.a kriminaalhoolduse all olles on ta eiranud kontrollnõuete ja kohustuste täitmist, rikkus katseaja nõuet mitte tarvitada alkoholi. Ka vangistuse kandmise ajal oli juhtum, kui ta heideti osakonnast välja kaaskinnipeetava ründamise tõttu. Samas viimase suhtes tuleb märkida, et see oli ainus vanglas korra rikkumise juhtum ning ülejäänud osas iseloomustab vangla H.D’i käitumist positiivselt. Ta töötab majandustöödel, on läbinud sotsiaalprogramme. Alates 22.11.2018 on tagasi SRS osakonnas. Ametnikega suhtlemisel on viisakas. Vangistuses olles on suutnud kehtivat korda järgida, kehtivad distsiplinaarkar istused puuduvad. Vabaduses on süüdimõistetul võimalus asuda elama ühiselamusse. Garanteeritud töökohta vabaduses ei ole. Süüdimõistetu ise loodab selles osas tugiisiku abile. Kuriteod, mille eest karistuse kannab ei ole rasked. Viimati karistatud varguste eest, võrreldes eelnevate karistustega kuriteod on muutunud laadilt kergemaks. Eeltoodu alusel ja hinnanud asjaolusid kogumis asub kohus lõppkokkuvõttes seisukohale, et see, kuidas H. D on ennast karistuse kandmise ajal ülal pidanud viitab pigem sellele, et vabaduses hakkab ta käituma õiguskuulekalt ning talle tuleb anda võimalus tõestamaks, et ta suudab kanda karistust vabaduses. Viimase kasuks räägib ka see, et H.D praegu osaleb motivatsioonisüsteemis, kus hea käitumise eest on välja teeninud preemiaid ning on korduvalt osalenud väljaspool vanglat korraldatud kodukülastamisel, mis kulgesid probleemideta. Tegemist on noore, 1997.s.a inimesega, see on tema esimene reaalne vangistus (eelnev karistus pöörati täitmisele ja siis liideti uue karistusega) ja kuigi varem rikkus ta käitumiskontrolli nõudeid, H. D’i seletused, et selle esimese reaalse vangistuse kogemus oli talle piisavalt õpetlik, tal on elus nüüd uued väärtused, kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlema ei hakka ning soovib oma eluviisi muuta ja minna vabaduses tööle on piisavalt veenvad, et vähemalt anda süüdimõistetule veel üks võimalus resotsialiseerumiseks. Siinkohal arvestab kohus, et Viru vangla ega prokurör ei toeta H.D ennetähtaegset vabastamist. Samas vangla iseloomustusest nähtuvalttuleneb see arvamus enamasti kinnipeetava ohtlikkuse taseme ja uute kuritegude riski tõenäosuse protsentuaalsest hinnangust, mida kohtupraktikas on peetud juriidiliselt kasutuks (Tartu Ringkonnakohtu 16.10.2017 määrus asjas nr 1-13-8065, p 26; 2.03.2018 määrus 1-16- 3855 p 26; 2.03.2018 määrus 1-15-6703, p 5). Prokuratuuri arvamus on samuti üldsõnaline ja sisult piirdub ühe lausega, et prokurör liitub vangla arvamusega. Kohtupraktika järgi aga prokuratuuri põhistamata arvamusel ei saagi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel sisulist kaalu olla (Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 määrus asjas nr 1-15-1167, p 23). Eeltoodu alusel leiab kohus, et H.D tuleb tingimisi ennetähtaega vabastada katseajaga ja käitumiskontrolli tähtajaga kuni 10.09.2019, lisakohustustega mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning asuma tööle või võtma ennast arvele töötukassas. Kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kaitsjatasu jätta süüdimõistetu kanda, lubades selle tasumist ositi 1 aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 4