lg 1 teises lauses sätestatud määras (seadusjärgses määras) alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. 4. Menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (kostja kanda jääb 47% hageja menetluskuludest). 4.1 Välja mõista S. K.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks hageja menetluskulude katteks 319 (kolmsada üheksateist) eurot 60 senti. 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni
K.l kanda Julianuse Inkasso OÜ arvelduskontole nr EEXXX, viitenumbrile
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni alljärgnevalt: 20.01.2025 20.02.2025 20.03.2025 20.04.2025 20.05.2025 20.06.2025 20.07.2025 20.08.2025 20.09.2025 20.10.2025 155 eurot 155 eurot 155 eurot 155 eurot 155 eurot 155 eurot 155 eurot 155 eurot 155 eurot 44.39 eurot Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja menetluskulude katteks riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulu 358 eurot – kokku 778 eurot. 2.1 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank Finance AS ja S. K. 22.03.2022 tarbijakrediidilepingu L89008081152, mille alusel sai kostja autolaenu 5000 eurot. 22.03.2022 muudeti tarbijakrediidilepingut L89008081152 (maksetähtpäev) ning muutmise kokkuleppe jõustumisest hakkas leping kandma numbrit L89008259007. Kostja on lepingut L89008259007 allkirjastades muuhulgas kinnitanud, et on tutvunud ja nõustunud teenuselepingu lahutamatuks lisaks olevate laenulepingu tingimustega, Inbank AS-i üldtingimustega, digikanalite käsitamise tingimuste ning hinnakirjaga, samuti kliendiandmete töötlemise põhimõtetega ning sellega, et tingimusi eraldi ei allkirjastata; laenutaotleja on kätte saanud enne lepingu sõlmimist ja tutvunud teabelehega, saanud teavet laenamisega seotud ohtude kohta, hinnanud oma varalist olukorda ja laenuvajadust ning soovib sõlmida lepingu selles sisalduvatel tingimustel. Lepingu nr L89008259007 kohaselt on krediidi kulukuse määr 15,73% aastas ja intressimäär 6,9% aastas. 2.2 Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule (vastavalt üldtingimuste p 8.1.2). Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 9.07.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt
29.07.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. 2.3 Inbank Finance AS loovutas 31.07.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜle koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile. Vastavalt
lõikele 2 peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma tõendi, mis kinnitab nõude loovutamist. Teatise nõude loovutamise kohta on Inbank Finance AS kui senine võlausaldaja hagejale andnud. Seadus ei sätesta, et nõude loovutamist tõendav dokument oleks ainult nõude loovutamise leping.
kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on 3 võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Riigikohus on oma 06.06.2007 lahendi 3-2-1-62-07 p 12 leidnud, et hagi rahuldamist ei välista see, kui nõude loovutamisest teatatakse pärast hagi esitamist või kui kostja saab loovutusest teada hagist. 2.4 Hageja selgitab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist.
¹ lg 1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Hageja on omandanud teabe lähtudes
⁴ lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Tulenevalt KAVS § 49 on krediidiandjal kohustus kontrollida laenutaotleja sissetulekut ning veenduda tema maksevõimekuses. Muu hulgas kontrollib laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ 23. aprilli 2008 direktiivi artiklis 8 puuduvad otsesed viited tarbija vastavate kohustuste kohta krediidiandjale aktiivselt omalt poolt teavet esitada, küll aga sätestab preambuli punkt 26, et tarbijad peaksid samuti toimima läbimõeldult ja austama oma lepingulisi kohustusi. Kui taotluste täitmisel esitas kostja hagejale ebaõigeid andmeid, ei saa viimasele ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Hageja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui laenusaaja soovib teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta
Kui kostja teadis, et ta suuremate finantskohustuste võtmisel ei ole suuteline neid täitma, ei oleks tohtinud lepingut sõlmida. Laenu võtmise otsustab klient, kes hindab krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste sobivust oma isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga ning ka vastutab laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest. Kui tarbija enda tahtlik käitumine toob kaasa tarbija krediidivõimelisuse valesti hindamise ja krediidi andmise tarbijale, kes tõeste ja täielike andmete esitamise korral poleks krediiti saanud, ei ole tarbijal õigus tugineda
⁴ lg-le 6 ja krediidiandja poolt krediidivõimelisuse valesti hindamine ei too kaasa lg-s 7 nimetatud tagajärgi. Hageja esitab tõendina laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtte. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võla võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Lisaks on esialgne võlausaldaja selgitanud, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis võtab Inbank arvesse nii tarbija enda poolt esitatud andmeid, Inbankil juba olemasolevaid andmeid kui ka väliste päringute teel saadud andmeid nii tarbija sissetulekute kui kohustuse kohta kui ka varasema maksekäitumise kohta. Tarbija krediidivõimekuse hindamisel ei saa piirduda vaid laekumiste ja tagasimaksete visuaalse vaatlemisega pangakonto väljavõttel. Oluline on hinnata tarbija kogu finantsseisundit, sealhulgas sissetulekute stabiilsust, töösuhte kestust, olemasolevate kohustuste täitmist ja üldist maksevõimet. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja arvesse võtnud tarbija poolt esitatud krediiditaotluses esitatud teavet. Inbank teeb päringud Creditinfo ja Krediidiregistri maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid maksehäireid polnud. Otsuse tegemisel lähtuti kliendi poolt antud regulaarsest sissetulekust. Pank eeldab, et tarbijatel on enda finantsseisundi (sh 4 regulaarse sissetuleku) kohta kõige täpsem informatsioon ning tarbijad esitavad pangale täpset ja tõest informatsiooni. Krediidisaaja on kinnitanud, et on õigus-, teo-, ja otsustusvõimeline isik ning omab piiramatut õigust vastavat krediidilepingut sõlmida, omab piisavalt rahalisi vahendeid krediidilepingu kohustuste täitmiseks; on eelnevalt tutvunud krediidilepingu üldtingimustega ja on krediidilepingu üldtingimustest täielikult aru saanud ning nõustub nendega ning et krediidilepingu üldtingimuste kõik punktid vastavad tema tahtele ja ettekujutusele. Arvestades krediidilepingute krediidisummasid, osamaksete suurust ning lepingutega kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli krediidiandja hinnangul krediidisaaja poolt võetud kohustuste täitmine krediidisaajale jõukohane. 2.5
4 lg 7 kohaselt kui krediidiandja rikub § 403 4 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
4 lg 7 ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva § 403 4 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kostja sai lepingu alusel laenu kokku summas 5000,00 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 3560,61 eurot. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 1439,39 eurot (5000-3560,61). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 29.07.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude
20.11.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 3279,73 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 3560,61 eurot. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni alljärgnevalt: alates 20.01.2025 kuni 20.10.2025 igakuiselt 155 eurot, viimase (so 20.10.2025) osamakse suurus on 44,39 eurot. 2.6 Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 5000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 2368,41 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 2631,59 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 2631,59 eurot. 2.7
Pooled on laenulepingu põhi- ja üldtingimustele kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma intressi (Lisa 1, p 5.1.) Poolte kokkulepitud intressimäär on 6,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 24. osamaksest, s.o 20.04.2024 kuni ülesütlemiseni s.o 29.07.2024 summas 102,37 eurot (27,03+24,91+24,42+22,36+3,65). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 102,37 eurot. 2.8 Vastavalt laenulepingule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 1,90 eurot kuus. 29.07.2024.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli 5 kostjal tasumata 20.04.2024-20.07.2024 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 7,60 eurot (4 x 1,90). Tulenevalt eeltoodust on laenuhaldustasu võlgnevus summas 7,60 eurot. 2.9 Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina hageja poolt kostjale saadetud kirjad (Lisa 8). Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes
1132 lõikes 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 4.6 (Lisa 1).
1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja sissenõudekulude summa 50 euro kujunemine: - 9.08.
lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt
lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 2631,59 eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 30.07.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 4.12.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 6,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja
Hageja nõuab viivist summas 63,50 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana (Lisa 9). Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 2631,59 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 5.12.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 6,9% aastas. MENETLUSE KÄIK
) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt
võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Riigikohus on märkinud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud
§-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka
lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (
2 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (
lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu
lg 1) on seadusega kooskõlas; kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Viidatud lahendis on Riigikohus selgitanud ka seda, et TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. See tähendab, et ka juhul, kui tarbijast kostja ei vasta hagiavaldusele, peab kohus omal algatusel (ex officio) kontrollima, kas nõude aluseks olev leping kehtib. Kui kohus leiab, et nõude aluseks olev tarbijakrediidileping on nt liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu
lg 1 alusel tühine, ei saa sellist hagi tagaseljaotsusega muus kui algse maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud laenusumma ja sellelt arvestatud seadusjärgse intressi osas rahuldada, sest see ei ole õiguslikult põhjendatud. Kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt
§-s 94 sätestatud intressi ulatuses (v.a
lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral) ja kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja lubatud intressi ulatuses. Silmas tuleb pidada, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16, nr 2-21-13098/50 p 26). 9. Esmalt eeldab nõude rahuldamine seda, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv tarbijakrediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, seejärel, et tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Nii auto laenu leping nr L89008081152 kui selle muutmise kokkulepe, pärast mida kannab leping numbrit L89008259007, on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud.
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Allkirjastamisega on pooled oma tahteavaldusi vastastikku vahetanud, kostja on hageja pakkumisega nõustunud. Vaidlust ei ole selles, et kostja on laenu saanud ja seda kasutanud, mida kinnitavad ka teostatud tagasimaksed (dtl 54-58). 10. Selleks, et hagejal oleks õigus Inbank Finance AS-i ja S. K. vahel sõlmitud lepingu alusel nõuet esitada, peab nõue olema kehtivalt loovutatud. Hageja märgib, et Inbank Finance AS loovutas nõude 31.07.2024.a. hagejale ja kostjat teavitati loovutamisest (dtl 68)
kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. 11. Leping öeldi üles alates 29.07.2024.a. (dtl 67), ülesütlemisega muutus nõue sissenõutavaks. Kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud, ülesütlemisteatele reageerinud ega reageerinud ka hagimaterjalide kättetoimetamisele. 12.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et 8 tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (
22.03.2022.a (so laenulepingu nr L89008081152 ja muudetud lepingu nr L89008259007sõlmimise ajal) oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/2273), seega peaks
Lepingu nr L89008259007 krediidi kulukuse määr 15,73% (dtl 47). Esialgsel autolaenu lepingul nr L89008081152 samuti 15,73% (dtl 40). Seega leping krediidikulukuse määra suuruse tõttu tühised ei ole. 13.
13.1 Vastavalt
4 lg 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning
lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks
lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostja omapoolseid vastuväiteid (sh vastuväidet vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta) kohtule esitanud ei ole. Krediidiandjal on kohustus koguda andmeid ja hinnata erapooletult, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ja kahjulikke majanduslikke tagajärgi (vt Riigikohtu 26.05.2016.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16 p 10). Tulenevalt
lg 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal (hagejal). Kohus nõustub, et laenutaotlejal (kostjal) oli
lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda. 13.2 Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hageja märgib, et esialgne võlausaldaja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata kostja krediidivõimelisust ja andis kostjale piisavaid selgitusi, et kostja saaks hinnata, kas pakutav laenuleping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Lepingujärgsed igakuised osamaksed/tagasimaksed olid kostjale jõukohased. Lepingu sõlmimisel ei tekkinud esialgsel võlausaldajal kahtlust, et kostja võib olla maksevõimetu. 13.3 Kohus on seisukohal, et hageja ei ole käesoleval juhul vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Hageja märgib, et laenuandja lähtus laenutaotleja maksevõimelisuse hindamisel taotluses esitatud ja avalikest registritest saadud andmetest (taust.ee väljavõtte; dtl 70). 9 Kohus nõustub hagejaga selles, et tarbijal on kohustus esitada täielikke ja tõeseid andmeid sh oma maksevime kohta ning laenu võtmise otsustab klient, kes hindab krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste sobivust oma isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga (kuivõrd vastutab laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest), kuid see ei muuda olematuks laenuandja § 403 4 lg 1 tulenevat kohustust. Ainuüksi laenutaotleja pangakonto väljavõttest nähtuv ei ole küll primaarne maksevõime hindamisel, kuid ilma kontoväljavõtet kontrollimata ja analüüsimata ei ole kohtu hinnangul võimalik adekvaatselt hinnata taotleja krediidivõimet ega kontrollida esitatud andmete õigsust. Laenu taotlemisel täidetud küsimustik (dtl 69) ja riiklikest registritest saadavad andmed ei ole piisavad
Kohtu hinnangul ei ole hageja adekvaatselt ja vastutustundlikult kostja maksevõimet hinnanud, ei ole laenu väljastamisel toiminud nõutava hoolsusega, ei ole kogunud ega võtnud arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediiti tagasi maksta. 14. Vastavalt
lg 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Riigikohus on märkinud, et kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse
lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (vt Riigikohtu 24.11.2023.a. lahend tsiviilasjas nr 2-21-13098 p 24). Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama arvestades intressimäära ja muude kulude vähenemist (eeltoodut on kohus hagejale selgitanud hagi käiguta jätmise määruses, dtl 21). 15. Hageja on hagiavalduses märkinud, et juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 1439,39 eurot (5000-3560,61). Hageja arvestab kostja tehtud tagasimaksed põhinõude katteks, leiab, et sel juhul ei saa lugeda lepingut 29.07.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas ning esitab alternatiivselt lepingu täitmise nõude
20.11.2024 seisuga (hagi esitamise ajaks; hagiavaldus esitati 4.12.2024) on sissenõutavaks muutunud põhiosa 3279,73 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 3560,61 eurot. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni alates 20.01.2025 kuni 20.10.2025 igakuiselt 155 eurot, viimase (so 20.10.2025) osamakse suurus on 44,39 eurot (vt dtl 31-32). 16. Vastavalt
Kostja sai laenu kokku 5000 eurot. Tagasimakseid on kostja teostanud kokku 3560,61 eurot (dtl 54-59), tasumata seega 5000-3560,61=1439,39 eurot Kohus leidis, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, hinnates laenutaotleja maksevõimet üksnes riiklikest registritest ja laenutaotluses esitatud andmetest tulenevalt. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse
4 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäär. 10 Poolte kokkulepitud intressimäär on 6,9% aastas. Vastavalt
lg 1 ja 2 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 7 vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral muid tasusid tarbija ei võlgne. Seega jääb rahuldamata lepingu haldustasu nõue 7,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõue (kuivõrd kostja osamaksetega viivituses ei olnud) ja sissenõudmiskulude nõue. 18. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt
lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt
lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leidis, et laenuandja on käesoleval juhul vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Hageja on kostja teostatud laenu tagasimaksed arvestanud põhivõla katteks ning esitab täitmise nõude
MS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Hageja nõuab kostjalt laenulepingu nr L89008259007 alusel saadu ehk 1439,39 euro tagastamist (5000-3560,61). 20.11.2024 seisuga (hagi esitamise ajaks; hagiavaldus esitati 4.12.2024) on sissenõutavaks muutunud põhiosa 3279,73 eurot (vt maksegraafik dtl 48), kostja on tasunud põhiosa katteks 3560,61 eurot. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni alates 20.01.2025 kuni 20.10.2025 igakuiselt 155 eurot, viimase (so 20.10.2025) osamakse suurus on 44,39 eurot (vt dtl 31-32). Kohus rahuldab hageja nõude selles osas ja mõistab kostjalt välja TsMS § 369 alusel alates 20.01.2025 kuni 20.10.2025 igakuiselt 155 eurot, viimase (so 20.10.2025) osamakse suurus on 44,39 eurot– kokku 1439,39 eurot ja viivise alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni
MS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
MS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.