← Eesti

2-23-131917/21

Obsah (10)§ 404§ 408§ 4034§ 416§ 113§ 1132§ 4061§ 82§ 3§ 406

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Peeter Pällin ja Siret Siilbek Otsuse tegemise aeg ja koht 20.01.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-2

§ 404

lg-le 1, § 404 lg 2 p-le 2, § 4031 lõike 1 punktidele 1-11 ja § 4031 lg 1 p-le 9 ja järeldas, et hagis märgitud asjaoludel on tarbijakrediidilepingute sõlmimisel rikutud vorminõuet, mille järgi peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kuivõrd kostja on krediidi kätte saanud, ei ole lepingud vorminõuete rikkumise tõttu tühised (

§ 408lg 2).

3.4. Krediidiandja on jätnud tarbijakrediidilepingute sõlmimisel järgimata

§ 404

lg-s 1, lg 2 p-s 2 ja § 4031 lg 1 p-s 9 sätestatud nõuded ja rikkunud vastutustundliku laenamise (VTL) põhimõtet.

§ 4034

lg 7 kohaselt loetakse sellisel juhul lepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Pooltevahelisele võlasuhtele kohaldatakse

§ 4034

lg 7 lausetes 1-3 sätestatut.

§ 4034

lg 7 lausetest 1 ja 2 tulenevalt oli krediidiandjal õigus nõuda kostjalt krediidi tagastamist ning

§-s 94 sätestatud ulatuses intressi tasumist. Muid kulusid krediidiandjal kostjalt õigus nõuda ei ole. Lepingu sõlmimise ajal 10.10.2022 oli

§-s 94 nimetatud intressimäära suuruseks 0% aastas, mis kohaldub pooltevahelisele võlasuhtele. Eeltoodut arvestades puudus krediidiandjal õigus nõuda kostjalt intressi tasumist. Kohus jätab hagiavalduse intressi 90,32 eurot (otsuses ilmselt ekslikult 1000 eurot) tasumise nõudes rahuldamata. 3

(7)3.5. Lepingupooled pole leppinud kokku maksegraafikus. Lepingu igakuise minimaalse osamakse suurus on 10 eurot. Eeltoodut arvestades ei pea krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama ning neid tarbijale teatavaks tegema. 3.6.

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kostja ei võlgnenud krediidiandjale intressi, mistõttu ei ole intressivõlgnevus lepingu ülesütlemise eelduseks

§ 416lg 1 järgi.

Kostja ei viivitanud 14.03.2023 seisuga vähemalt 30 euro ulatuses krediidi tagastamisega, mis võrdub kolme kuu minimaalsete osamaksete summaga. Kostja pidi krediidiandjale ajavahemikus lepingu sõlmimisest 10.10.2022 kuni 14.03.2023 tegema viis tagasimakset kokku 50 eurot (5x10=50). Arvestades, et kostja on tasunud lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks kokku 77,94 eurot, ei olnud kostja 14.03.2023 seisuga viivituses osamaksete tegemisega ning kostja poolt tasutud rahasumma kattis täies ulatuses veel sissenõutavaks muutumata 11.04.2023 ja 11.05.2023 osamaksed ning 7,94 euro ulatuses 11.06.2023 osamakse. Seega puudus kostjal 14.03.2023 seisuga krediidiandja ees tarbijakrediidilepingust tulenev võlgnevus ja krediidiandjal puudus 14.03.2023 alus

§ 416lg 1 järgi lepingu ülesütlemiseks.

Kuivõrd lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole muutunud sissenõutavaks laenujäägi tagastamise nõue. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse krediidi 1000 eurot tagastamise nõudes. 3.7. Hagis märgitud asjaoludel ei ole krediidiandja ja kostja vahel tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi tagastamise nõue muutunud sissenõutavaks. sõlmitud Viivise tasumise nõude eelduseks

§ 113

lg 1 järgi ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eelduseks

§ 1132

lg 1 järgi on nõude sissenõutavaks muutumine.

§ 1132 lg 2 järgi on sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eelduseks lepingu lõppemine.

Hageja ei ole tõendanud krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu kehtivat ülesütlemist. Eeltoodut arvestades puudub hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 229,61 eurot ja sissenõudmiskulude 25 eurot tasumist. Kohus jätab hagiavalduse nimetatud nõuetes rahuldamata. Apellatsioonkaebus 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja põhivõlg 936,19 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 4

(7)56,83 eurot ja sissenõudmiskulu 25,00 eurot või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 4.
  1. Apellant ei vaidlusta maakohtu järeldust, et krediidiandja rikkus VTL põhimõtet. Ebaõige on kohtu järeldus, et lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud. Kohus on ebaõigesti hinnanud esitatud tõendeid ja asjaolusid ning jätnud eelmenetluse ülesanded täitmata. 4.
  2. Kohus ei andnud hagejale võimalust seisukoha esitamiseks, kas tagasimaksete ümberarvestus mõjub ülesütlemise kehtivusele. 4.
  3. Ekslik on maakohtu järeldus, et pooled leppisid minimaalse osamakse suuruseks 10 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tegema krediidiandjale makse vähemalt minimaalse kuumakse ulatuses. Maakohtu poolt viidatud üldtingimuste punktis 11.2 ei ole sätestatud, et minimaalne kuumakse on 10 eurot, vaid et kuumakse ei või olla vähem kui 10 eurot, v.a viimane tagasimakse. Krediidikonto lepingu iseloomust tulenevalt puudub sellel maksegraafik ning ka minimaalne kuumakse muutub sõltuvalt sellest, kuidas klient oma krediidikontot kasutab. Lepingu tingimuste kohaselt on leping tähtajatu. Krediidikontolepingu sõlmimisel ei ole krediidiandjal võimalik ette näha, kuidas laenaja hakkab krediidikontot kasutama, millises summas võtab krediiti kasutusse ja kui palju tagasi maksab. Lisaks on laenajal võimalik krediiti uuesti taaskasutusse võtta ja ka sel põhjusel on leping sõlmitud määramata ajaks. Seetõttu ei ole võimalik lepingus sätestada, millal laenuperiood lõpeb. 4.
  4. Leping on kehtivalt üles öeldud. Võttes arvesse ülaltoodud krediidikonto eripära, ei ole hagejal võimalik koostada kostjale uut tagasimaksegraafikut. Lähtudes krediidikulukuse määra arvestusest eeldatakse, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus (

§ 4061

lg 1) ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena (

§ 4061lg 4 p 2).

Viimane krediidi kasutusele võtmine oli 10.01.2023 0,23 euro ulatuses. Kostja ei teinud peale seda ühtegi tagasimakset. Enne seda toimus kostja viimane tagasimakse 07.12.2022, st ka jaanuaris jättis kostja kokkulepitud osamakse tasumata. Enne lepingu ülesütlemist, s.o 03.04.2023 oli kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, mistõttu eeldused lepingu ülesütlemiseks on täidetud. Kostja ei ole krediiti tagastanud ka hiljem, mistõttu hageja nõue on muutunud sissenõutavaks

§ 82lg 7 mõttes.

VTL põhimõtte rikkumise korral kostja peale põhivõlga muid tasusid ei võlgne, mistõttu arvestab hageja kõik lepingu kehtivuse ajal tehtud tagasimaksed põhivõla katteks. Kostja on hagejale võlgu 936,19 eurot (1014,13 – 77,94). Kuivõrd lepingu ülesütlemise eeldused on täidetud, saab hageja nõuda viivist seadusjärgses määras arvestatuna alates lepingu ülesütlemisest 04.04.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 31.10.2023 summas 56,83 eurot (lisa 1). Lisaks võib hageja nõuda sissenõudmiskulu 25,00 eurot (esimene kiri 20+ teine kiri 5 eurot)

§ 1132lg 2 p 2 alusel. Vastus apellatsioonkaebusele 5. Kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. 5

(7)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, aga osaliselt tuleb muuta selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
  2. Hageja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses maakohtu järeldust, et krediidiandja ei järginud VTL põhimõtte järgimist. Maakohtu tuvastatud asjaoludest vaidlustab hageja lepingujärgse kuumakse suurust.
  3. Maakohus järeldas õigesti, et krediidiandjal ei olnud alust lepingu ülesütlemiseks. Maakohus on ekslikult leidnud, et lepingu järgne kuumakse oli 10 eurot, kuid nimetatu ei ole toonud kaasa ebaõiget lõppjäreldust. Nimetatud osas muudab ringkonnakohus maakohtu seisukohti. 8.
  4. Lepingu üldtingimuste p 11.2 kohaselt jagatakse minimaalse kuumakse arvutamiseks krediidi ja intressi summa minimaalse kuumakse arvutamise perioodi kuude arvuga, kasutades annuiteetgraafiku meetodit nii, et minimaalne kuumakse oleks võrdne kogu minimaalse kuumakse arvutamise perioodi vältel, v.a viimane makse, mis erineb ümardamise tõttu. Minimaalne kuumakse ei ole siiski ühelgi juhul (välja arvatud viimane tagasimakse) väiksem kui 10 eurot. 8.
  5. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et kuna krediidikonto lepingu iseloomust tulenevalt maksegraafik puudub ning ka minimaalse kuumakse summa on muutumises, saab hageja nõuda kostjalt temale esitatud arvetes märgitud laenu põhiosa ja intressi summasid põhivõlana. Kuigi hageja esitas ringkonnakohtule 31.10.2024 ja 23.12.2024 võlasumma ümberarvestused, lähtub hageja nende esitamisel endiselt ekslikust arusaamast minimaalse kuumakse suuruse kohta. 8.
  6. Arve ei ole siinsel juhul kohustuse tekkimise aluseks, vaid leping (

§ 3

). Seetõttu tuleb võtta kostjale kasutusse antud krediit ja jagada see lepingu kuumaksete arvutamise perioodiga (60 kuud). Siinse konkreetse annuiteetgraafiku puhul tuleks uus graafik koostada sisuliselt iga uuesti määratud makse järel, kui sellega kaasnes täiendav tagastus. See muudab aga krediidi kogukulu arvestamise raskeks ja on tehniliselt keeruline. Arvestuse alguspunktiks on seetõttu mõistlik lugeda kas hagejale esialgse laenu väljastamise aega või kostja poolt viimase krediidi kasutusse võtmise aeg. Kuna siinsel juhul ei ole 60-kuuline periood seotud lepingus viimase krediidi kasutusse võtmise ajaga, on kohane võtta aluseks krediidi kasutusse võtmise aeg. 8.4. Hageja ei vaidlusta maakohtu järeldust, et ta ei saa seoses VTL põhimõtte rikkumisega nõuda kostjalt intressi, sest selle seadusjärgne suurus oli laenulepingu sõlmimisel 0 eurot. Seega sai krediidiandja nõuda kostjalt üksnes põhiosa makseid. 8.5. Kuumakse arvutamisel ei kuulu kohaldamisele

§ 406

1, kuna see reguleerib täiendavaid eeldusi krediidikulukuse määra arvutamisel ja laenu ei tulnud tagasi maksta 12 võrdse maksega (

§ 4061lg 4 p 2).

8.6. Maakohus tuvastas, et kostja võttis kogu krediidisumma kohe kasutusse ja tegi alates laenusumma kasutusse võtmisest viie kuu jooksul tagasimakseid 77,94 eurot. Põhivõla kuumakse on 1000 ÷ 60 = 16,67 eurot. Hageja saanuks lepingu üles öelda, kui kostja võlgnevus olnuks 16,67 * 3 = 50,01 eurot. Arvestades, et krediidiandja tegi tahteavalduse lepingu ülesütlemiseks 5 kuud peale selle sõlmimist ja kostja maksis sellel ajavahemikul 77,94 eurot, ei 6

(7)olnud kostja jäänud võlgnevusse oma lepinguliste kohustuste täitmisega kolme osamakse ulatuses, vaid tal oli ettemaks (77,94 – 50,01 ) 27,93 eurot. 8.
  1. Ka juhul, kui lugeda hageja käsutusse antud krediididi suuruseks 1014,13 eurot, ei olnud hageja lepingu ülesütlemise ajaks võlgnevuses, sest kuumakse suuruseks oleks sellisel juhul 1014,13 ÷ 60 = 16,90 eurot, kolme kuu lepingumaksete suurus 16,90 * 3 = 50,70 eurot ja kostjal oleks sellisel juhul olnud ettemaks 77,94 – 50,70 = 27,24 eurot. 8.
  2. Seega leidis maakohus lõppkokkuvõttes õigesti, et hageja lepingu ülesütlemisel ei ole toimet ja tema nõue kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.
  3. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1).
  4. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud ja tal puuduvad menetluskulud, ei määra ringkonnakohus kostja rahaliselt hüvitatavate menetluskulude suurust kindlaks ei mõista seda välja hagejalt.
  5. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.