Obsah (6)

§ 187§ 190§ 185§ 104§ 151§ 175

KOHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnako

) § 190 sätestab, et kui käesoleva seadustiku § 187 lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus

§ 187

lg-tes 4–7 sätestatut arvestades läbi vaatamata.

§ 187

lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi.

1. Käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kohustamisnõude, et Viru Vangla vaataks kord kolme kuu jooksul üle tema tugevdatud järelevalvega osakonnas hoidmise vajaduse ning edastaks kaebajale riskihindamise tulemused. Viru Vangla vastusest apellatsioonkaebusele selgus, et kaebaja viibib alates 02.07.2024 Tallinna Vanglas, st kaebaja ei ole enam Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas. Seoses kaebaja ümberpaigutamisega Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnast Tallinna Vangla tavaosakonda, on asjaolud muutnud apellatsioonimenetluse käigus.
2. Ringkonnakohtu hinnangul olukorras, kus kaebaja on ühest vanglast teise ümberpaigutatud, kusjuures enam ei viibi kaebaja tugevdatud järelevalvega osakonnas, ei ole kaebuses esitatud nõue enam tema jaoks tõhus vahend kaitsmaks oma õigusi. Seega on kaebaja apellatsioonkaebus muutunud sisutuks. Kohtupraktikas on väljendatud seisukohta, et kui isiku õigusi asjas tehtav kohtuotsus faktiliste asjaolude muutumise pärast enam mõjutada ei saa, siis ei saa tema edasikaebust ka lahendada (RKHKo 01.04.2009, 3-3-1-90-08). Ringkonnakohus andis kaebajale 24.01.
3. a määrusega võimaluse kaebuse muutmiseks ning menetluse jätkamise vajalikkuse põhjendamiseks. Kaebaja vastas viidatud ringkonnakohtu määrusele 27.01.
4. a avaldusega, milles märkis, et jääb enda kaebuse juurde. Ringkonnakohus leiab, et muutunud asjaolude tõttu on kohustamiskaebuse lahendamine muutunud sisutuks. Kaebaja selgitused selle kohta, et võib esineda võimalus, et vanglaametnikud taaskord manipuleerivad kaebaja riskihinnanguga ja tekitavad talle tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamise vajaduse, mistõttu kaebaja paigutatakse tagasi tugevdatud järelevalvega osakonda, ei ole piisavad lahendamaks apellatsioonkaebust sisuliselt. Tegemist on pelgalt hüpoteetilise võimalusega, et kaebaja võib riskihindamise tulemusena sattuda taaskord tagasi tugevdatud järelevalvega osakonda ning seetõttu ka Viru Vanglasse, sest Tallinna Vanglas ei eksisteeri üksust, kus hoitakse tugevdatud järelevalvet vajavaid kinnipeetavaid (Tallinna Vangla põhimääruse §-d 19 3–197). Kaebaja ei ole välja toonud, miks apellatsioonkaebuse menetlusega jätkamine on vajalik tema õiguste kaitseks ja kuidas Viru Vangla otsustused kaebaja paigutamisel ja paigutamise põhjendustest teatamata jätmine jätkuvalt tema õigusi rikuvad. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse

§ 190ja § 187 lg 3 p 6 alusel läbi vaatamata.

Vastavalt

§le 190 koostoimes § 187 lg 2 teise lausega loetakse apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmisel, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. 15.

§ 185

lg 1 kohaselt kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või kui esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega.

§ 104

lg 5 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 151

lg 1 p 2 või 3 või lg 2 alusel.

§ 104

lg 8 lause 5 kohaselt riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine riigilõivu 3 tagastamist välistavaid asjaolusid. Kohtute infosüsteemi andmetel tasuti apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, mis tuleb käesoleva määruse jõustumisel tagastada. Riigilõivu tagasimakse sooritamiseks tuleb kaebajal ringkonnakohtule teatada arvelduskonto andmed (konto number ja konto omaniku nimi), kuhu riigilõiv tagastada. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 104

lg 8¹ kohaselt riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. 16. Tulenevalt

§ 175

lg-st 3 asendab ringkonnakohus avaldatavas kohtumääruses kaebaja nime tähemärgiga X. (allkirjastatud digitaalselt) 4