← Eesti

2-24-17866/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-17866 Tsiviilasi E.J maksejõuetusavaldus Menetl

§ 660lg 2).

ASJAOLUD

  1. E.J (avaldaja) esitas Tartu Maakohtule 26.11.2024 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
  2. Kohus jättis 17.12.2025 määrusega rahuldamata E.J-i taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning jättis võlgniku maksejõuetusavalduse käiguta ja määras avaldajale tähtaja 10 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest riigilõivu 10 eurot tasumiseks.
  3. Riigilõiv 10 eurot tasuti 23.12.
  4. Kohus kuulas avaldaja ära enne avalduse menetlusse võtmist 19.02.
  5. Avaldaja selgitas, et viibib vangistuses alates 2015, vabaneb
  6. Ennetähtaegne vabanemine ei ole seni õnnestunud. Ei tööta vanglas, esineb oluline terviserike, väidab, et ei leia vanglas tööd. Võlgade summat ei tea, samuti ei tea millistel asjaoludel on võlad tekkinud. Enne vangistust oli vabaduses ca 10 kuud, töötas sellel perioodil mitteametlikult või teenuseid osutades, tasumine toimus sularahas. Käesoleva avalduse esitamise eesmärgiks on võlgnevustest vabanemine, kuidas see toimub, et oska selgitada. KOHTU SEISUKOHT
  7. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (

) hagita menetluse kohta sätestatut, kui FIMS-st ei tulene teisiti.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. FIMS § 14 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata, kui see on esitatud isiku huvide kaitseks, milleks riik ei pea anda õiguskaitset.

  1. Antud juhul on enamus avaldaja rahalisi kohustusi tekkinud kuritegeliku käitumise tagajärjel ning tulenevad tema poolt toime pandud kuritegudest. Tegemist on menetluskuludega, tsiviilhagidega või kahjunõuetega. Muus osas on avaldaja kohustuste puhul tegemist ilmselt aegunud laenudega, mille tegelik täitmine ei ole võimalik. Avaldajal on võimalus enda õigusi selles osas kaitsta muul viisil kui maksejõuetusavaldust esitades. Kohus märgib lisaks, et avaldaja puhul ei ole võimalik täita kohustustest vabastamise menetluse nõuded mõistlikult tulutoova tegevuse osas, st isikul puudub võimalus töötada või muul viisil sissetulekut saada. Sissetuleku puudumisel ei ole võimalik katta esmaseid menetluskulusid ega rahuldada võlausaldajate nõudeid isegi osaliselt. Arvestades seni kandmata vanglakaristuse pikkust on ilmne, et avaldaja eesmärk jääks käesoleva menetluse raames saavutamata. Puudub mõistlik põhjendus menetluse alustamiseks ning avaldajale täiendavata rahaliste kohustuste tekitamiseks menetluskulude näol.
  2. Kohus selgitab, et pikaajalise vangistuse lõppedes ja vabaduses viibides on avaldajal õigus esitada maksejõuetusavaldus uuesti, kuna tal tekib siis tegelik võimalus saada legaalne sissetulek, mille arvelt on võimalik menetlust läbi viia. Lisaks märgib kohus, et suure tõenäosusega on avaldaja rahalised kohustused selleks ajaks aegunud, kas kõik või enamus. Aegumise täpsete asjaolude väljaselgitamine jääb väljaspoole käesolevat menetlust.
  3. Samuti kohus märgib, et maksejõuetusmenetluse käesolevat alustamata jätmine ei too avaldajale sisuliselt kaasa negatiivseid tagajärgi, kuna vara puudumisel ei ole tähendust nõuete lõplikul suurusel. Tulevikus kohustuste vabastamise menetluse edukal käivitamisel ei ole samuti oluline võlausaldajate nimekirjas kajastatud nõuete suurused, kuna kohustustest vabastamine otsustatakse võlgniku reeglitekohase käitumise alusel, mitte nõuete suuruse või rahuldamismäära põhjal. 10.

§ 150lg 1 p 2 alusel on avaldajal õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.