Obsah (12)

§ 187§ 407§ 444§ 415§ 173§ 162§ 174§ 138§ 175§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2025, Kuressaare Tsiviilasja number 2-22-134630 Tsiviilasi Inkassotee

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks on arvutivõrgus https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-jamenetlusabi/riigiloivu-tasumine-ja-tagastamine. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üle tulnud Inkassoteenused OÜ (hageja) hagi L.S-i (kostja) vastu põhivõla 1403,67 eurot, intressi 81,83 eurot, hagi esitamise ajaks (21.12.2022) sissenõutavaks muutunud viivise 788,61 eurot ja 180 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes. Lisaks nõuab hageja kostjalt tasumata põhisumma jäägilt tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist määras 25,20% aastas alates 22.12.2022 kuni põhinõude rahuldamiseni. Hagi aluseks on Primero Finance OÜ (endine ärinimi mogo OÜ) ja B.K vahel 04.03.2019 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr L04032019/0260 Primero Finance OÜ, B.K ja kostja vahel 19.08.2019 sõlmitud laenulepingu lisa nr L04032019/0260-T01, mille alusel võttis kostja esialgse laenusaaja lepingujärgsed õigused ja kohustused üle. Esialgne laenusaaja sai laenu 4198,95 eurot, mis sisaldas lepingutasu 199,95 eurot vastavalt lepingu punktile 8 ning kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 20.02.
2. Esialgne laenusaaja tasus põhiosast 562,81 eurot. Pooled fikseerisid, et 19.08.2019 sõlmitud laenulepingu lisas, et laenu tagastamata põhiosa on 3636,14 eurot ning pikendasid laenu tagastamise tähtaja kuni 20.04.
3. Kostja on põhisummast tasunud 1842,47 eurot ja seega põhisumma jääk on 1793,67 eurot. Ülejäänud osamaksed jättis kostja tasumata. Kostja Primero Finance OÜ korduvatele 2 meeldetuletustele ei reageerinud ja Primero Finance OÜ ütles lepingu üles alates 29.09.
4. Ülesütlemise seisuga oli põhiosa võlgnevus põhiosa 1 793,67 eurot ja tasumata intress summas 81,83 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist tasus kostja esialgsele võlausaldajale 390 eurot, mis arvestati põhiosa katteks. Seega põhivõla jääk on 1403,67 eurot (1793,67 eurot – 390 eurot = 1403,67 eurot). Täiendavalt kandis Primero Finance OÜ mootorsõiduki tagastamisega seotud kulud summas 180 eurot, mis tuleb kostjal vastavalt tagatislepingu punktile 2.1.
5. hüvitada. Vaatamata esialgse võlausaldaja pingutustele jäi sõiduk kostja poolt tagastamata, s.o. kostja valdusesse ja kasutusse. 04.05.2021 loovutas Primero Finance OÜ laenulepingust tuleneva võlanõude Inkassoteenused OÜ-le ning teavitas kostjat nõude loovutamisest. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele kostja võlgnevust ei tasunud. Kostja võlgneb hagejale põhivõla 1403,67 eurot ja laenulepingu ülesütlemise päeva seisuga intressi 81,83 eurot. Laenulepingu punkti 5.
6. kohaselt maksab laenusaaja maksab laenuandjale laenult intressi Eritingimuste p-s 3 sätestatud määras, mis on 2,10 % kuus (lähtutakse 30 päevasest kuust ja 360 päevasest aastast). Vastavalt laenulepingu punktile 5.
7. kohustus kostja, maksma võlgnetavalt summalt viivist laenule kohaldatava intressiga samas määras, mis on 25,20% aastas. Hageja nõuab 814 viivitatud päeva eest lepingu ülesütlemisest 29.09.2020 kuni hagi esitamiseni 21.12.2022 sissenõutavaks muutunud viivist summas 788,61 eurot ja edasiulatuvat viivist põhivõlalt määraga 25,20 % aastas. Hageja nõuab kostjalt kahju summas 180 eurot hüvitamist vastavalt tagatislepingu punktile 2.1.
8. Kostja poolt täidetud laenutaotluse ja hageja läbiviidud taustauuringu ning kogutud informatsiooni analüüsi tulemusena tuvastas hageja, et kostja ei tee tehingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust ning taotletav laen on kostjale jõukohane. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista hageja kasuks välja tasutud riigilõiv 385 eurot, maksekäsu kiirmenetluse ettevalmistamise kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 192 eurot ning märkida, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
9. Vastavalt hagi menetlusse võtmise määrusele tuli kostjal hagile kirjalikult vastata 14 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 317 lg 1 alusel kätte toimetatud avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.12.2022 avaldatud kohtuteatega ning need loeti kostjale kättetoimetatuks 28.03.

1. Kostja ei ole hagile vastanud. Kostjat on hagiavalduse menetlusse võtmise määruses hoiatatud, et kui ta jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 4. Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

3 Kohtu selgitused kostjale 5. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (

§ 415lg 1, § 417 lg 2).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: (

1. i)hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (
2. ii)kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulud 6. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulud jäävad hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (

§ 162

lg 1).

§ 174

lg 2 tulenevalt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

§ 138

lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 385 eurot ja lepingulise esindaja kulu 192 eurot hüvitamist. 7. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 385 eurot. Riigilõiv on tasutud vastavalt hagihinnale ja kuulub

§ 138

lg 2 alusel menetlusosalise kohtukulude hulka ja tuleb kostjal hagejale hüvitada. 8. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse kohaselt ka lepingulise esindaja kulud 192 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 96, kokku kaks tundi, sh on esindaja ajakulu dokumentidega tutvumiseks 40 minutit ja hagi koostamiseks 1 tund ja 20 minutit. Kohus leiab, et hageja esindaja kulu tuleb taotletud summas hüvitada, esindaja toimingud ja ajakulu on kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud ning töötunni maksumus on mitteadvokaadist esindaja puhul tavapärane.

1. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 577 eurot (sh riigilõiv 385 eurot ja lepingulise esindaja kulu 192 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
2. Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (

§ 177lg 4).

4 11. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

12. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5