Obsah (5)

§ 633§ 187§ 346§ 456§ 164

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse tegemise aeg ja koht 2-24-12119 21.01.2025, Jõhvi Kohtunik Heleen Jääger Kohtuasi I.U hagi V.V vastu abielu lahutamiseks Tsiviila

) § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 633lg 7).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.U (hageja) esitas 09.08.2024 (hiljem täiendatud) Viru Maakohtule hagi V.V (kostja) vastu, milles palus lahutada poolte abielu. Hagiavalduse kohaselt lahkus V.V kaks aastat varem pere juurest ning on tagaotsitav. Kuna tema asukoht ei ole teada, ei ole võimalik mujal abielu lahutada kui kohtus.
2. Kohtul ei õnnestunud kostja asukohta kindlaks teha, mistõttu toimetati hagimaterjalid ja kohtukutse kostjale kätte avalikult. 2-24-12119
3. Asjas toimus 16.01.2025 istung, kuhu kostja ei ilmunud. Hageja selgitas istungil, et kostja läks tema juurest ära välismaale kaks ja pool aastat tagasi. Siis lõppesid ka nende abielulised suhted. Alguses kostja helistas tundmatutelt numbritelt, kuid pole seda enam teinud. Huvi ühiste laste vastu pole kostja tundnud. Isegi kui kostja välja ilmuks, siis hageja ei soovi temaga abielus olla. Hageja soovib taastada enne abielu kantud perekonnanime. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus rahuldab I.U hagi.
5. Abielu lõpeb muu hulgas lahutusega (perekonnaseaduse (PKS) § 63). Abielu lahutatakse kohtus ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu juhul, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama (PKS § 65). Perekonnaseisuasutuse ja notari pädevus abielu lahutamisel on sätestatud PKS §-des 64 ja
7. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 järgi võib abielusuhete lõppemist eeldada, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Abielulist kooselu iseloomustab vastastikune lugupidamine ja toetus ning ühine eesmärk ja tegutsemine perekonna vajaduste rahuldamisel ja perekonnaliikmete heaolu tagamisel. Eelduslikult toimub abieluline kooselu ühises majapidamises (vt PKS §-d 15 ja 16). Kohus peab soodustama poolte lepitamist, v.a kui see on asjaolusid arvestades võimatu või ebamõistlik (vt PKS § 67 lg 3,

§ 346lg 2, § 357).

1. I.U ja V.V abielu sõlmimist kinnitas Ida-Viru Maavalitsus 12.10.2016 (vt rahvastikuregistri väljavõte). Abielu kehtib ega ole lõppenud. Hageja soovib abielu lahutamist kohtus, sest kostja asukoht on teadmata ning tal ei ole võimalik muud moodi abielu lahutada. Kohus tuvastas, et kostja on alates 12.12.2022 tagaotsitav, tema asukoht ja kontaktandmed on teadmata. Kostja pole kohtumenetluses osalenud. Hagiavalduse ja hageja istungil antud selgituste kohaselt lõppesid poolte abielusuhted kaks ja pool aastat tagasi, kui kostja Eestist lahkus. Kui alguses kostja helistas tundmatutelt numbritelt, siis enam mitte. Hageja ei soovi abielu jätkata, isegi kui kostja peaks välja ilmuma. Kohus leiab, et kirjeldatud asjaoludel on abielu eesmärgi täitmine võimatu. Hagejat ei saa kohustada olema abielus kellegagi, kelle asukoht on teadmata ja kes hagejaga ei suhtle. Kohtul puudub kahtlus, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Seega on täidetud PKS § 67 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused abielu lahutamiseks. Kohus lahutab I.U ja V.V abielu, mille sõlmimist kinnitas Ida-Viru Maavalitsus 12.10.
3. Abielu lõpeb kohtus lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2). Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (

§ 456lg 1).

1. Kohus taastab hageja taotlusel nimeseaduse § 11 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel tema abielueelse perekonnanime M . Kohtuotsuse jõustumisel jääb hageja nimeks I.U M .
2. Kohus jätab

§ 164lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

Menetluskulude sellise jaotuse tõttu puudub vajadus ka nende suurus kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger kohtunik 2