KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Nele Seping Otsuse tegemise aeg ja koht 05.02.2025, Paide Tsiviilasja number 2-24-17230 Tsiviilasi HH , WW, QQ suurendamiseks Menetlusosa

) § 101 sätestatud suuruses alates 01.11.

2. Pärnu Maakohus tegi 27.09.2022 tsiviilasjas nr 2-22-x määruse, millega kohustas kostjat maksma igale hagejale elatist alates kohtumääruse tegemisest kuni iga lapse täisealiseks saamiseni 62,50 eurot.
3. 2024 aasta alguses saavutasid vanemad kokkuleppe, et kosja tasub lastele elatist kokku 450 eurot, kuna lasterikka pere toetus vähenes 2024 aasta alguses. Novembris 2024 kostja taganes kokkuleppest ja jätkas elatise tasumist kohtumääruses kohustatud ulatuses. Hagejad on seisukohal, et kuna elu on kallinenud ja lasterikka pere toetus on vähenenud, siis ei ole hagejad enam võimelised välja tulema kostja poolt praegu tasutava elatisega. Hagejate emale kuulub kinnistu x, sõiduauto, ning sissetulek on vanemahüvitis u 1400 eurot ja lastetoetused 810 eurot (peale x lapse sündi 910 eurot). Varasemalt sai hagejate ema teha hagejate ülalpidamiseks lisatööd, kui käesoleval hetkel ei ole see enam võimalik ehk hagejate ema sissetulek on vähenenud. Hagejad veedavad isaga aega 4-5 korda aastast Kostja vastuväited
4. Kostja ei ole võimeline tasuma igale hagejale elatist

§ 101sätestatud suuruses.

Kostja töötasu on 820 eurot, mille eest kostja toetab hagejaid 250 eurot kuus, oma ema, tasub laenukulusid 250 eurot kuus, tasub elamiskulusid. Kostjal jääb elamiseks umbes 200 eurot. Lisaks on kostjal pooleli täitemenetlused. Kostjal puudub igasugune vara. Kohtuotsuse põhjendused 5. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja hageja ning kostja täiendavate seisukohtadega, poolte poolt kohtuistungil esitatuga, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid kogumis leidis, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks 2

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg-st 1 tulenevalt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Tulenevalt

§ 101

lg 5 vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, ning

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kõike eeltoodut arvesse võttes, ning juhindudes elatisekalkulaatorist (https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/) tuleks kostjal tasuda HH ülalpidamiseks 259,59 eurot, WW ülalpidamiseks 220,65 eurot, QQ ülalpidamiseks 249,59 eurot ja LL-i ülalpidamiseks 212,15 eurot.

1. Rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud andmete kohaselt on hagejate isaks kostja BB . Selles osas pooltel vaidlus puudub.
2. Pärnu Maakohtu 27.09.2022 kohtumäärusega on kostjalt iga hageja kasuks välja mõistetud elatis 62,50 eurot, kuni iga hageja täisealiseks saamiseni. Selles osas pooltel vaidlus puudub.
3. TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
4. Hagejad taotlevad väljamõistetud elatise suurendamist seaduses sätestatud elatise miinimummäärani, kuna elu on läinud kallimaks, hagejate ema sissetulekud on muutunud, ning lasterikka peretoetus on muutunud. 3

§ 99

lg 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. 15. Kostja on palunud jätta hagi rahuldamata tulenevalt asjaolust, et kostja sissetulek on 820 eurot ja kostja ei ole võimeline tasuma hagejatele elatist miinimumsummas. Kohus selgitab, et vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kostjal on seega seadusest tulenev kohustus hagejatele elatist maksta.

§ 102

lg 2 teise lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg 1 sätestatud määra.

16. Riigikohus on mitmeid kordi rõhutanud, et eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

§ 101

lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13). Samas on Riigikohus selgitanud, et lapse vajadusi on vajalik hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise (vt Riigikohtu 7.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651 p 14). 17. Hagejate ema on märkinud, et hagejate kulud ei ole märkimisväärselt muutunud võrreldes aastaga 2022 (HH 442 eurot (eluasemekulud 60 eurot, toit 100 eurot, transport 30 eurot, sidekulud 22 eurot, tervishoid 10 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, koolikohustus 50 eurot, riided ja jalanõud 150 eurot), WW 442 eurot (eluasemekulud 60 eurot, toit 100 eurot, transport 30 eurot, sidekulud 22 eurot, tervishoid 10 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, koolikohustus 50 eurot, riided ja jalanõud 150 eurot), QQ 472 eurot (eluasemekulud 60 eurot, toit 100 eurot, transport 30 eurot, sidekulud 22 eurot, tervishoid 10 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, koolikohustus 70 eurot, riided ja 4

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

Praegusel juhul täidab aga hagejate ema hagejate ülalpidamiskulud suuremas ulatuses kui laste isa.

1. Riigikohtus on tsiviilasjas 3-2-1-136-13 04.12.2013 tehtud otsuses p 14 selgitanud, et: „vanem peab ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi lapsi ülal ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.“ Kostja väitel on kostja sissetulek 820 eurot kuus, mis nähtub ka kohtule esitatud pangakonto väljavõttest. Kohus on seisukohal, et kostja varjab mingil määral enda sissetulekuid, sest ei ole usutav, et töövõimeline noor meesterahvas töötades x, teenib üksnes miinimumpalka. Kohtu hinnangul oleks kostja võimeline teenima suuremat sissetulekut. Samas ei ole kohtul seda võimalik tõendada. Seega, hinnates kostja varalist seisu ning sissetulekut mida ta on praegusel juhul võimeline teenima, ei ole kostja kohtu hinnangul käesoleval juhul võimeline täitma hagejate ülalpidamiskohustust miinimummääras kuus, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, mistõttu esineb käesoleval juhul mõjuv põhjus vähendada hagejate poolt nõutud elatise summat. Kostja sissetulek on 820 eurot (neto). Kostjale ei kuulu kinnisvara ega sõidukeid. Kostja kasutab äriühingu, millest ta töötab, sõidukit, millesse väidetavalt ostab ka ise kütet, kuid milline asjaolu ei ole nähtav kostja pangakontolt, mis viitab muuhulgas asjaolule, et kostja ei ole esitanud kohtule tõeseid andmeid enda sissetulekute osas. Kohus saab käesolevalt aga lähtuda kostja esitatud tõenditest kostja sissetulekute kohta. Kostjal on neli last ehk hagejad. Kohus leiab, et seega tuleb kostja sissetulek 820 eurot jagada viieks ehk iga hageja kasuks tuleb välja mõista elatis 164 eurot kuus, ning kostjal jääb ka enda ülalpidamiseks vahendeid 164 euro ulatuses. Suurema elatise väljamõistmine asetaks kostja olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Kohus leiab, et elatise nõude eesmärgiks on tagada lapse ülalpidamine, mitte aga tekitada elatise võlgnevus vanemal, mida ta ei suuda tasuda. Samas märgib kohus, et kostjal on võimalik kohtu hinnangul teenida suuremat sissetulekut.
2. Tulenevalt TsMS § 459 lg 2 tuleb suurem elatis välja mõista alates hagi esitamisest ehk alates 14.11.
3. 5