KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 12.02.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-299 Haldusasi X riigi õigusabi taotlus Mene

) § 119 lg 1, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Tallinna Vanglas karistust kandev X esitas 10.08.2024 Harju Maakohtule riigi õigusabi taotluse, et esitada Justiitsministeeriumile taotlus Eestis mõistetud karistuse tunnustamiseks Saksamaa Liitvabariigis ja seal karistuse kandmise jätkamiseks. Maakohus jättis 11.09.2024 määrusega kriminaalasjas nr XXXXXX taotluse rahuldamata, kuid Tallinna Ringkonnakohus tühistas selle 17.10.2024 määrusega ning saatis X taotluse alluvusjärgselt lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.
2. Tallinna Halduskohus jättis 18.10.2024 määrusega haldusasjas nr 3-24-2870 X riigi õigusabi taotluse rahuldamata, leides, et taotlejal puuduvad küll rahalised vahendid õigusteenuse eest tasumiseks ja tal on õigus, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb, kuid ta on ise võimeline oma õigusi realiseerima. Sellele esitatud X määruskaebus jäi Tallinna Ringkonnakohtus 25.11.2024 rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. X esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse ka Riigikohtusse, kuid Riigikohus tagastas selle 20.12.2024 määrusega.
3. Tallinna Halduskohtusse saabus 06.02.2025 Harju Maakohtult vastavalt alluvusele lahendamiseks X 15.01.2025 esitatud uus taotlus riigi õigusabi saamiseks, et alustada 3-25-299 menetlust Eestis mõistetud karistuse tunnustamiseks ja karistuse kandmise jätkamiseks Saksamaa Liitvabariigis. Taotluse põhjenduse kohaselt puuduvad X isiklikud vabad vahendid õigusabi saamiseks ning kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatu kohaselt on kaitsja osavõtt välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluses kohustuslik. X palub kohut jätta asja lahendamisel tehtav kohtumäärus avalikustamata ning asendada kõik nimed ja perekonnanimed ja teised isikuandmed tähemärkidega (iksidega). KOHTU PÕHJENDUSED Riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata jätmine 4.

§ 55

lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui

ei näe ette teisiti. 5. Kohus leiab, et X 15.01.2025 esitatud riigi õigusabi taotlus on samasisuline võrreldes X 10.08.2024 taotlusega, mis on Tallinna Halduskohtu 18.10.2024 määrusega haldusasjas nr 324-2870 lahendatud ning läbinud seejuures ka menetluse ringkonnakohtus. Seega esineb alus taotluse läbi vaatamata jätmiseks

§ 55lg 3 alusel.

1. Kohtu hinnangul ei ole võrreldes X varasemalt esitatud riigi õigusabi taotlusega asjaolud muutunud ning taotlus on esitatud samal alusel. X viibib endiselt Tallinna Vanglas ning soovib riigi õigusabi alustamaks menetlust Eestis mõistetud karistuse tunnustamiseks ja karistuse kandmise jätkamiseks Saksamaa Liitvabariigis. X on 15.01.2025 taotluses esitanud vaid täiendavaid õiguslikke põhjendusi kohtualluvuse ning riigi õigusabi vajaduse osas (väidetav kaitsja osavõtu kohustuslikkus), kuid need ei ole käsitletavad uute asjaoludena.
2. Tallinna Ringkonnakohus on 25.11.2024 määruses haldusasjas 3-24-2870 p 6 selgitanud, miks kuulub X riigi õigusabi taotlus alluvusjärgselt lahendamisele Tallinna Halduskohtus. Samale ringkonnakohtu määrusele ja selles esitatud põhjendusele on viidanud Harju Maakohus ka 05.02.2025 määrusega kriminaalasjas nr XXXXX X 15.01.2025 riigi õigusabi taotluse edastamisel Tallinna Halduskohtusse. Kohus ei pea vajalikuks kõiki juba esitatud seisukohti kohtualluvuse osas korrata, kuid viitab siinkohal täiendavalt Riigikohtu halduskolleegiumi 02.11.2018 otsusele asjas nr 3-16-
3. Kõnealuse lahendi p-s 10 sedastab Riigikohus, et kuigi vangistusega karistatud isiku üleandmist reguleerib KrMS, siis teeb isiku üleandmise või sellest keeldumise otsuse haldusorgan ning sisuliselt on tegemist haldusmenetlusega. X 15.01.2025 taotluses täiendavalt esitatud viited KrMS regulatsioonile ja sellest tulenevale maakohtu pädevusele antud asja lahendamisel on seega asjakohatud. Taotluse lahendamine riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses kuulub vaieldamatult halduskohtu pädevusse (RÕS § 10 lg 31).
4. Ka X õiguslikud põhjendused tema poolt soovitavas haldusmenetluses kaitsja osavõtu vajalikkuse ja kohustuslikkuse osas ei ole asjakohased. X viitab, et kaitsja osavõtt on vajalik tulenevalt KrMS § 481 lg 1 p 2, 3, 4 ja § 48910 lg 1 p 2, 3 ja lg 2 sätestatust. Kohus märgib, et KrMS § 481 reguleerib kohtualluvust välisriigi kohtuotsuse tunnustamisel ning seejuures seonduvalt Euroopa Liidu liikmesriikide kriminaalmenetlusalases koostöös mitteosaleva riigi kohtuotsuse tunnustamist ja täitmist reguleerivas jaos. Säte ei reguleeri kaitsja osavõttu. Seega on selgelt tegemist taotleja olukorras mittekohalduva sättega. KrMS § 4899-48915 reguleerivad välisriigilt saabunud taotluste tunnustamise ja täitmise menetluse üldtingimusi. KrMS § 48910 reguleerib kaitsja osavõttu välisriigi kohtuotsuse 2

§ 55lg 3 alusel X riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata.

Kohtumääruse avalikustamine ja andmete asendamine tähemärkidega 11. X on esitanud taotluse jätta asja lahendamisel tehtav kohtumäärus avalikustamata ning asendada kõik nimed ja perekonnanimed ja teised isikuandmed tähemärkidega (iksidega). 12.

§ 2lg 7 sätestab halduskohtupidamise avalikkuse põhimõtte.

Kohtumenetluse avalikkus hõlmab ka kohtuotsuse avaldamist (

§ 175

). Määrusele kohaldatakse otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti (

§ 178lg 3).

13. Kohus võib jätta otsuse avaldamata vaid eeldusel, et andmete avaldamine võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust ja eraelu puutumatust ei ole võimalik ära hoida andmete asendamisega initsiaalidega või tähemärgiga (lisaks muude isikuandmete mitteavaldamine) (

§ 175lg 4).

Seejuures peetakse andmete all silmas delikaatseid (eriliiki) isikuandmeid, milleks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus, IKÜM) artikkel 9 kohaselt isikuandmed, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilised andmed, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavad biomeetrilised andmed, terviseandmed või andmed füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta. X ei ole riigi õigusabi taotluses esitanud eriliiki isikuandmeid ning ka käesolev kohtumäärus ei käsitle selliseid andmeid. 14. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et antud juhul on piisavaks, kui kohtumääruse avalikustamisel asendatakse läbivalt taotleja nimi ja Harju Maakohtu menetluses olnud kriminaalasja number tähemärkidega. X taotlus kohtumääruse avalikustamata jätmiseks jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 1 Kriminaalmenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 578 SE seletuskiri, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5ebd76d0-c075-4845-89b0-c6b23cca607f/ 3