Obsah (9)

§ 152§ 49§ 46§ 44§ 2§ 41§ 43§ 104§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2025, Tartu Kohtuasja number 3-24-3348 Kohtuasi X kaebus Räpina valla kohustamiseks väljastada kas

) § 49 lg 6, § 155 lg 5, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. X (kaebaja) esitas
2. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule hiljem täpsustatud kaebuse, milles soovis Räpina vallale kohustava ettekirjutuse tegemist väljastada Räpina linnas aadressil Karja tn 2 asuvale ehitisele (eluhoone) kasutusluba. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja
3. jaanuaril 2024 Räpina vallale kasutusloa taotluse nr 2411371/00304, mille osas ei ole otsust tehtud. Kaebajalt nõutakse veevõtukoha rajamist, kuid
4. novembril 2018 väljastatud ehitusluba nr 1812271/30042 sellist kohustust ette ei näinud. 3-24-3348
5. Kohus võttis
6. detsembri
7. a määrusega Xu kohustamiskaebuse menetlusse. Kohus selgitas viidatud määruses, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama.
8. Räpina vald esitas
9. jaanuaril 2025 halduskohtule taotluse, milles palus haldusasja menetlus lõpetada ja jätta menetluskulud kaebaja kanda. Vald selgitas, et kaebaja esitas
10. jaanuaril 2024 vallale taotluse kasutusloa saamiseks, mida Päästeameti Lõuna päästekeskus ei kooskõlastanud.
11. a märtsis oli vald kaebajaga kirjavahetuses ning rohkem ei ole kaebaja vallaga ühendust võtnud. Vastustaja märkis, et Räpina Vallavalitsus võttis
12. jaanuaril 2025 vastu korralduse nr 2-3/46, millega jättis kaebaja taotluse kasutusloa saamiseks rahuldamata ning keeldus kasutusloa andmisest Põlva maakonnas Räpina vallas Räpina linnas Karja tn 2 kinnistul asuvale elamule. Vastav korraldus edastati kohtule (dtl 27). Vastustaja leidis, et kohustamiskaebus on seega muutunud ainetuks ning menetlus kuulub

§ 152lg 1 p 4 alusel lõpetamisele.

1. Kohus kohustas
2. jaanuari
3. a määruses kaebajat esitama kohtule hiljemalt
4. veebruaril 2025 seisukoht menetluse lõpetamise taotluse osas. Samaks tähtpäevaks tuli kaebajal esitada menetluskulude väljamõistmise taotlus. Vastustajale anti võimalus esitada vastuväited kaebaja esitatule hiljemalt
5. veebruaril
6. Kohus selgitas viidatud määruses, et kasutusluba on kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt ning kohus ei saaks asuda haldusorgani asemel kaalutlust teostama ega kohustada haldusorganit kaebajale taotletud kasutusluba andma. Kujunenud olukorras on kaebaja õiguste kaitseks tõhus võimalus vaidlustada
7. jaanuari
8. a korraldus vaidega Räpina Vallavalitsusele või esitada Tartu Halduskohtule kaebus korralduse tühistamiseks ning kasutusloa taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks. Kohus märkis, et kaebajal on võimalik muuta juba esitatud kaebust ning esitada käesoleva kohtuasja raames nõuded
9. jaanuari
10. a korralduse tühistamiseks ning kasutusloa taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks (

§ 49lg 1).

1. Kaebaja edastas
2. veebruaril 2025 kohtule kaks avaldust (s.o seisukoht ja muudetud kaebus). Kaebaja märgib, et ta nõustub sellega, et antud korraldusega pole võimalik tema taotlust rahuldada. Ta soovib lähtudes

§ 49lg-st 1 kaebust muuta ja menetlust jätkata.

Kaebaja palub kohustada Räpina valda rajama nõuetele vastav veevõtukoht ning leppima Päästeametiga kokku tingimused, et viimane saaks kooskõlastada kasutusloa taotluse. Kaebaja on seisukohal, et praegusel juhul on õigusaktidest tulenevalt tuletõrjehüdrandi rajamise kohustus kohalikul omavalitsusel.

1. Vastustaja esitas
2. veebruaril 2025 kohtule seisukoha, milles ei nõustu kaebuse muutmisega ning palub jätta taotlus läbi vaatamata. Vastustaja leiab, et kaebaja soovib muuta nii nõude alust, kui ka esitatavat nõuet, mis ei ole lubatav. Tegemist ei ole kaebuse muutmisega, vaid uue kaebuse esitamisega. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus lahendab esmalt kaebuse muutmise taotluse (I), lõpetab seejärel asja menetluse (II) ning lahendab muud menetluslikud küsimused (III). I 8.

§ 49

lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja 2 3-24-3348 möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Kaebuse muutmiseks peavad olema täidetud mõlemad

§ 49lg 1 esimeses lauses sätestatud eeldused.

1. Kaebaja pöördus kaebusega kohtusse ajal, mil kohalik omavalitsus ei olnud tema kasutusloa väljastamise taotluse osas veel otsust teinud. Kohus võttis
2. detsembri
3. a määrusega menetlusse kaebaja kohustamiskaebuse, milles ta nõudis Räpina valla kohustamist väljastada kasutusluba Räpina linnas Karja tn 2 asuvale ehitisele. Pärast kaebuse menetlusse võtmist tegi vastustaja kaebaja kasutusloa väljastamise taotluse osas otsuse ning jättis taotluse
4. jaanuari
5. a korraldusega nr 2-3/46 rahuldamata. Kohus selgitas kaebajale
6. jaanuari
7. a määruses, et kaebajal on võimalik kaebust muuta, esitades korralduse nr 2-23/46 tühistamise nõude ning kohustamisnõude kasutusloa väljastamise taotluse uueks läbivaatamiseks. Kaebaja teatas seejärel kohtule, et ta soovib kaebust muuta ja esitada nõude Räpina valla kohustamiseks rajada nõuetele vastav veevõtukoht (kooskõlastatult Päästeametiga).
8. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei saa eeltoodul viisil kaebust muuta. Kaebaja soovib küll jätkuvalt esitada kohustamiskaebust (uuel alusel), kuid vastav kohustamisnõue ei ole enam olemuslikult seotud
9. jaanuaril 2024 esitatud kasutusloa taotlusega ning selle osas tehtud valla otsustusega. Kaebaja ei esita enam nõudeid seoses kasutusloaga, vaid leiab, et vallal on kohustus rajada veevõtukoht ning kaebaja soovib vallale sellekohase kohustava ettekirjutuse tegemist. Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist on nii kaebuse aluse, kui ka nõude muutmisega, mis ei ole

§ 49lg 1 alusel lubatav.

Kuigi kaebaja taotlus veevõtukoha rajamiseks võib olla kaudselt seotud tema eesmärgiga saada oma hoonele kasutusluba, on siiski tegemist sisuliselt uue kaebuse esitamisega. 11. Kohtu hinnangul ei oleks selline muudetud nõue praegusel juhul

kohaselt ka lubatav. Nimelt sätestab riigivastutuse seaduse § 6 lg 3, et taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kaebaja kohustamisnõude (st rajada veevõtukoht) esitamise eelduseks on seega, et kaebaja oleks eelnevalt esitanud vastava taotluse kohalikule omavalitsusele ning kohalik omavalitsus on jätnud taotluse rahuldamata (või tähtaegselt läbi vaatamata). Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks sellise taotluse kohalikule omavalitsusele esitanud. Kaebaja on küll

1. märtsil 2024 pöördunud kirjalikult valla poole (dtl 17) ja palunud haldusorganil uurida võimalusi hüdrandi ehitamiseks, kuid ei ole esitanud konkreetset taotlust kohaliku omavalitsusel kulul veevõtukoha rajamiseks. Vald on kaebajale
2. märtsil 2024 vastanud (dtl 19), et praegusel hetkel ei ole vastavasse piirkonda ühtegi hüdranti planeeritud ning vastavalt tuleohutuse seaduse § 23 lõikele 21 ei ole üksikelamu jaoks veevõtukoht kohustuslik, kui tulekahju avastamine ja kustutamine on tagatud muu tehnilise lahendusega. Kohtu hinnangul ei ole eelviidatud vastuse puhul tegemist otsusega, millega kohalik omavalitsus oleks keeldunud veevõtukoha rajamisest. Selline tõlgendus ei oleks kaebajale ka soodne, sest valla
3. märtsi
4. a vastuse tõlgendamisel veevõtukoha rajamisest keeldumisena oleks kaebaja, arvestades kaebetähtaegu (vt

§ 46lg 2), minetanud halduskohtusse pöördumise õiguse.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kaebajal puudub praegusel juhul kaebeõigus tema poolt välja toodud kohustamisnõude esitamiseks (

§ 44lg 1).

Kaebaja peab esmalt pöörduma veevõtukoha rajamise taotlusega valla poole ning kohtule kaebuse esitamise õigus tekib tal juhul, kui vald jätab taotluse rahuldamata. 3 3-24-3348

1. Eeltoodule tuginedes jätab kohus kaebaja
2. veebruari
3. a kaebuse muutmise taotluse rahuldamata. Kohus saab asja lahendada üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses ning avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel (

§ 2lg 3).

Kohtu poolt

1. jaanuari
2. a määruses soovitatud viisil ei ole kaebaja kaebust muuta soovinud. II
3. Kuna kohus kaebaja kaebuse muutmise taotlust ei rahulda, on kohtu menetluses jätkuvalt kaebaja kohustamiskaebus, milles kaebaja taotleb Räpina valla kohustamist väljastada kasutusluba Räpina linnas Karja tn 2 asuvale ehitisele. 14.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust nimetatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

1. Kaebaja soovis menetlusse võetud kohustamiskaebuses, et Räpina vald väljastaks Räpina linnas Karja tn 2 asuvale ehitisele kasutusloa. Kaebus võeti menetlusse ajal, mis kaebaja oli kasutusluba taotlenud, kuid taotluse osas oli kohalikul omavalitsusel otsus tegemata. Kohus selgitas kaebajale
2. detsembri
3. a määruses, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama (

§ 41lg 3).

Vastustaja tegi kaebaja kasutusloa taotluse osas otsuse

1. jaanuaril
2. Nagu kohus ka
3. jaanuari
4. a määruses selgitas, on kasutusluba kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt ja kohus ei saaks asuda haldusorgani asemel kaalutlust teostama ega kohustada haldusorganit kaebajale taotletud kasutusluba andma. Kuna vastustaja tegi kaebaja taotluse osas
5. jaanuaril 2025 otsuse, on haldusasjas esitatud kohustamiskaebus ammendunud ning esineb alus menetluse lõpetamiseks.
6. Kohtu hinnangul puuduvad takistused haldusasja menetluse lõpetamiseks

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kohus märkis

1. jaanuari
2. a määruse p-s 6, et kui kaebaja menetluse lõpetamisega ei nõustu, tuleb tal esitada ka põhjendus, miks ta peab menetluse jätkamist ja tuvastamisnõudele üleminekut enda õiguste kaitseks vajalikuks. Kaebaja ei ole eeltoodut täpsustanud, mistõttu ei piira kohtu hinnangul menetluse lõpetamist ka

§ 152lg-s 2 sisalduv regulatsioon.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek kaebaja õiguste kaitseks ka vajalik. 16. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus käesoleva haldusasja menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. Kohus on

1. jaanuari
2. a määruses kaebajale menetluse lõpetamise tagajärgi ka selgitanud. III 17.

§ 104

lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 punkti 2 või 4 alusel.

Kuna käesolevas asjas lõpetatakse menetlus

§ 152

lg 1 p 4 alusel, tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (20 eurot) kaebajale tagastada. Kohus tagastab riigilõivu pärast käesoleva määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumist pangakontole, millelt see on tasutud. Muude menetluskulude kandmist asjas ei nähtu. 18. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

4 3-24-3348 (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 5