KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2025, Tartu Haldusasja number 3-25-306 Haldusasi Navimed OÜ kaebus sihtasutuse Tartu Ülikooli Klii

) § 73 lg 3 p 6 alusel omal algatusel kehtetuks.

1. Kohus selgitas
2. veebruari
3. a määruses kujunenud olukorras menetluse lõpetamise aluseid ja tagajärgi ning andis menetlusosalistele tähtajad, mille jooksul esitada seisukohad menetluse lõpetamise osas ja muud võimalikud taotlused (sh menetluskulude väljamõistmiseks) ning vastuväited teise menetlusosalise esitatule.
4. Kaebaja esitas kohtule
5. veebruaril 2025 avalduse, milles selgitas oma seisukohti seoses menetluse lõpetamisega, ning taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Kaebaja on nõus menetluse lõpetamisega, kuid on palunud kohtul menetluse lõpetamisega oodata, kuna hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsust on võimalik vaidlustada 10 päeva jooksul (

§ 2(6) 3-25-306 189 lg 1).

Kaebaja selgitas avalduses, et kolmas isik (AB Medical Group Eesti osaühing) on hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse e-toimiku kaudu kätte saanud

1. veebruaril 2025, mistõttu on vaidlustamise tähtpäev on
2. veebruar 2025 (riigipühale järgnev päev). Vastustaja esitas
3. veebruaril 2025 vastuväite kaebaja menetluskulude arvestusele. Kolmas isik ei ole kohtule menetluse lõpetamisega seonduvaid avaldusi esitanud.
4. VAKO teatas vastuseks kohtunõudele, et vaidlustuskomisjonile ei ole
5. veebruari
6. a seisuga esitatud vaidlustust sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum
7. veebruari
8. a korralduse nr 1.5-2/6-V4 peale (dtl 622). KOHTU SEISUKOHT 11.

§ 73

lg 3 p 6 kohaselt lõpeb hankemenetlus hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega hankija enda otsusega, mis võib põhjendatud vajaduse korral toimuda ka hankija enda algatusel. Hankija on teatanud käesoleva vaidluse tinginud hankemenetluse kehtetuks tunnistamisest (dtl 600603). Sellest tulenevalt on kehtivuse kaotanud ka käesolevas haldusasjas vaidlustatud hankija otsus.

1. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg-st 2 tulenevalt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kuigi hankija ei ole
2. veebruari
3. a korraldusega nr 1.5-2/6-V4 formaalselt kehtetuks tunnistanud praeguses kohtuasjas vaidlustatud otsust, on hankemenetluse tervikuna kehtetuks tunnistamisel oma regulatiivse toime kaotanud selles menetluses tehtud otsustused ning seetõttu esineb ka alus menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel (vt RKHKm 04.08.2011, nr 33-1-39-11, p 11; RKHKo 09.03.2011, nr 3-3-1-91-10, p 21). Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise tõttu on ära langenud vajadus kontrollida vastustaja
4. detsembri
5. a otsuse (s.o AB Medical Group Eesti osaühingu pakkumuse vastavaks tunnistamine) õiguspärasust ning esineb alus menetluse lõpetamiseks. Kaebaja ei ole menetluse jätkamist taotlenud. Kohtu hinnangul ei esine asjas äratuntavat vajadust jätkutuvastamiskaebusele üleminekuks vastavalt HKMS § 152 lg-le
6. Kaebaja õiguste kaitseks on olemas tõhusad õiguskaitsevõimalused – hankemenetluse kehtetuks tunnistamise korraldus on eraldiseisvalt vaidlustatav ning vastava vaidlustamisviite on hankija märkinud ka enda korraldusse. Kaebajal on ka võimalik osaleda uues võimalikus hankemenetluses – hankija on viidanud vajadusele vaidlusalune neuronavigatsioonisüsteem kindlasti hankida, kuid selguse saavutamiseks ja pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks peab hankija vajalikuks nõudeid edaspidi täpsemalt sõnastada.
7. Eeltoodut arvesse võttes lõpetab kohus haldusasja nr 3-25-306 menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kohus on juba
8. veebruari
9. a määruses selgitanud, et menetluse lõpetamise korral ei ole lubatud esitada kohtule uuesti kaebust sama nõudega samal alusel (HKMS § 43 lg 1 p 2).
10. Vastavalt Riigikohtu praktikale (RKHKm 09.06.2021, nr 3-3-1-38-11, p-d 9 ja 10) tuleb hankeasjas menetluse lõpetamise korral tühistada ka asjas tehtud VAKO otsus, et tagada õigusselgus ja kõrvaldada asja kohta tehtud lahendid, mis võiksid jääda menetlusosaliste vahelisi õigussuhteid mõjutama. Seetõttu tühistab kohus menetluse lõpetamise tõttu ka VAKO
11. jaanuari
12. a otsuse vaidlustusasjas nr 257-24/
13. 3

§ 198

lg 51 reguleerib vaidlustusmenetluses kantud esindajakulude jaotust olukorras, kus vaidlustus jääb läbi vaatamata. See säte näeb ette, et kui vaidlustusmenetlus lõpeb

§ 197

lg 1 p 8 alusel põhjusel, et hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumise kõrvaldanud, mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või õigusrikkumise kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest Viidatud norme silmas pidades on oluline, kas hankemenetluse lõpetamise tingis halduskohtule kaebuse esitamine.

1. Kohtupraktikas on leitud, et HKMS § 108 lg 6 kohaldamise seisukohast pole piisav üksnes kaebuse esitamise fakt, vaid oluline on ka, kas kaebuses esitatud põhjendused võisid tingida kohtumenetluse ajal vaidlustatud haldusakti kehtivuse äralangemise (nt menetluse lõpetamise või haldusakti kehtetuks tunnistamise tulemusena). Olulised on kaebuses toodud põhjendused ja asjaolu, kas need põhjendused veensid vastustajat kohtumenetluses haldusakti kehtetuks tunnistama (TlnRngKm 3-23-1619, p 16). Vastustaja ei peaks HKMS § 108 lg 6 alusel kandma menetluskulusid, kui kaebuse eesmärgi saavutamine kohtumenetluse ajal ei olnud seotud kaebuse esitamisega, vaid selle tingis näiteks oluliste asjaolude muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist. Seega eeldab HKMS § 108 lg 6 kohaldamine, et vastustaja on oma tegevusega kaebuse sisuliselt õigeks võtnud (viidatud lahend asjas nr 3-21-1733, p 15). Kohtu hinnangul on alust arvata, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on praegusel juhul ajendatud kohtule kaebuse esitamisest. Vastustaja on hankemenetlust kehtetuks tunnistades
2. veebruari
3. a korralduses tõdenud, et kaebaja on mõistnud riigihanke alustingimusi teisiti, kui hankija on soovinud neid kehtestada. Vastustaja on korralduses märkinud järgmist. Selleks, et kõik pakkujad saaksid ühtemoodi aru, millistele nõuetele peab vastama hankija soetatav neuronavigatsioonisüsteem, ning et oleks tagatud läbipaistvus ja pakkujate võrdne kohtlemine, peab hankija vajalikuks täiendada/täpsustada soetatavale neuronavigatsioonisüsteemile esitatavaid nõudeid. Kuna hankemenetluses on pakkumused juba esitatud, ei ole hankijal võimalik hanke alusdokumente muuta ja hanke tingimusi täpsustada ilma hankemenetlust kehtetuks tunnistamata. Vastustaja on ka hankemenetlust kehtetuks tunnistades korralduses leidnud, et vaidluse jätkudes ei 4

§ 198

lg-st 51 tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja vaidlustusmenetluses tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuna kohus tühistab käeoleva määrusega VAKO

1. jaanuari
2. a otsuse vaidlustusasjas nr 25724/287054 tervikuna, hõlmab tühistamine ka otsuse resolutsiooni punkti 2, millega VAKO mõistis sihtasutuselt Tartu Ülikooli Kliinikum Navimed OÜ kasuks välja tasutud riigilõivust 640 eurot ja lepinguliste esindajate kuludest 1400 eurot (käibemaksuta). Kohus lahendab vaidlustusmenetluse kulude väljamõistmise küsimuse käesoleva määruse resolutsiooni p-s
3. Kohus nõustub vaidlustusmenetluse kulude osas VAKO ja vastustaja seisukohaga, et praegune vaidlustusasi ei olnud harilikust keerukam ning oli keskmisest vähem mahukam, mistõttu tuleb vajalikuks ja põhjendatuks pidada vaidlustaja lepinguliste esindajate kulu 14 tunni eest tunnihinnaga 200 eurot (ilma käibemaksuta), millest VAKO mõistis vaidlustust osaliselt rahuldades

§ 198

lg-le 2 tuginedes vaidlustaja kasuks välja poole, st 1400 eurot (ilma käibemaksuta). Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise ja menetluse lõpetamise tõttu ei pea kohus asjakohaseks arvestada VAKO poolt vaidlustuse rahuldamise osakaalu. Vastustajalt tuleb seega kaebaja kasuks välja mõista vaidlustusmenetluse kuluna 2800 eurot (ilma käibemaksuta). 21. Kaebaja on tasunud vaidlustust esitades riigilõivu 1280 eurot (maksekorraldus dtl 595).

§ 198

lg 51 ei käsitle vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu menetluskuluna, mis tuleks hankijalt välja mõista. Kujunenud menetluslikus olukorras, kus hankija on hankemenetluse ise kehtetuks tunnistanud, tuleb

§ 198

lg-st 7 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p-st 5 lähtuvalt vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastada. Kuna tegemist ei ole kohtu võetava riigilõivuga, ei ole kohus pädev otsustama vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, vaid sellekohane taotlus tuleb vastavalt RLS § 12 lg -le 1 esitada riigilõivu võtjale (vt ka RLS § 13). Taotlus tuleb esitada enne kahe aasta möödumist selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (st praegusel juhul hiljemalt

1. detsembril 2026; vt maksekorraldus dtl 595) ning taotlus peab vastama RLS § 12 lg 2 nõuetele (vt ka viidatud lahend asjas nr 3-21-1733, p 22).
2. Vastustaja ei vaidle vastu kohtumenetluses kantud lepingulise esindaja kulude osas. Kohtu hinnangul on õigusabi maht kohtumenetluses (7,4 tundi) peaasjalikult põhjendatud, kuid arvestades menetluse tehtud toimingute vähest hulka, ei saa võrreldes muude toimingute ajakuluga põhjendatuks pidada kogu menetluskulu nimekirja (dtl 610) koostamisele kulunud aega. Kohus peab põhjendatud ajakuluks kohtumenetluses 7 tundi ning dokumendis märgitud keskmist 5